3-15-1728/13 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Legislator summary
AI generatedesitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
Legislator headnote
AI generated3-15-1728/13 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja: Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
KOHTUOTSUS
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Kohtunik
Otsuse tegemise aeg ja koht
Haldusasja number
Haldusasi
Menetlusosalised
Asja läbivaatamine
Tartu Halduskohus
Kadri Palm
12. aprill 2016, Jõhvi
3-15-1728
Aleksei Nikiforovi kaebus Viru Vangla kohustamiseks väljastada
isiklike asjade laost kambrisse raamatud „Poks“ ja „Aikido“
Kaebaja – Aleksei Nikiforov
Vastustaja – Viru Vangla, volitatud esindaja Eve Kangro
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Jätta Aleksei Nikiforovi kaebus rahuldamata.
2. Jätta Aleksei Nikiforovi menetluskulud Eesti Vabariigi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul
otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 12. mail 2016.
Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada
vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse
esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on
pikem
kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3).
Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,
vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS
§ 182 lg 1 p 9).
Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal
esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata
menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab
menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta
menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
3-15-1728
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Aleksei Nikiforov esitas Viru Vangla isiklike asjade laole taotluse (registreeritud 6.
aprillil 2015), milles palus väljastada raamatud „Poks“ ja „Aikido“ (tl 32). Inspektor-
kontaktisik ei toetanud raamatute väljastamist. Viru Vangla jättis 22. aprilli 2015. a otsusega
nr 6-10/12077-2 taotluse laost raamatute väljastamiseks rahuldamata (tl 30).
2. A. Nikiforov esitas 27. aprillil 2015 võõrkeelse vaide (tl 12). Vaie edastati tõlkesse ning
tõlge saabus tagasi vanglasse 21. mail 2015 (tl-d 13-15). Vangla andis 12. juuni 2015 kirjaga
A. Nikiforovile tähtaja vaides esinevate puuduste kõrvaldamiseks (tl 29). A. Nikiforov vastas
võõrkeelse kirjaga, mis edastati tõlkimisse ja saabus tõlkimisest 22. juunil 2015 (tl-d 31, 33).
Vaidest nähtub, et kaebaja vaidlustab taotluse rahuldamata jätmist. Kaebaja leiab, et vangla
rikub omandiõigust. Raamatud ei ole Viru Vanglas keelatud esemed.
3. Viru Vangla jättis 17. juuli 2015. a vaideotsusega nr 6-12/68-8 A. Nikiforovi vaide täies
ulatuses rahuldamata (tl 16).
4. A. Nikiforov esitas 2. juulil 2015 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotles vangla
kohustamist väljastada talle laost raamatud (tl 2, tõlge tl 5). Kaebaja esitas ka menetlusabi
taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks.
5. Tartu Halduskohus võttis 29. oktoobri 2015. a määrusega kaebuse menetlusse ja vabastas
kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest (tl 19).
6. Viru Vangla leidis 23. novembri 2015. a vastuses kaebusele, et kaebus tuleb jätta
rahuldamata ja kaebaja poolt kantud menetluskulud kaebuse esitaja kanda (tl 28).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
7. Kaebaja põhjendab oma kaebust kokkuvõtvalt järgmiselt.
Raamatud ei kujuta mingit ohtu ega ole vanglas keelatud. Vangla tegevus on kaebaja suhtes
diskrimineeriv.
8. Vastustaja seisukohad on järgmised.
1) Poks ja aikido on sisuliselt võitluskunstid, mistõttu on vastustajal põhjendatud alus
seisukohaks, et raamatute „Poks“ ja „Aikido“ puhul on tegemist võitluskunste õpetavate
teostega, mis omakorda võivad vanglas propageerida vägivalda.
2) Vangistusseaduse (VangS) § 66 lg 1 kohaselt korraldatakse kinnipeetavate järelevalve
viisil, mis tagab vangistusseaduse ja vangla sisekorraeeskirjade täitmise ja üldise julgeoleku
vanglas. Tegemist ei ole soovitusliku sättega. Üldise julgeoleku tagamine hõlmab nii vanglas
viibivate kinni peetavate isikute, vanglateenistujate kui vanglat külastavate isikute julgeoleku
tagamise.
3) Kaebaja kannab alates 27. märtsist 2003 eluaegset vangistust. Tema suhtes on korduvalt
kohaldatud ja kohaldatakse praegu täiendavaid julgeoleku abinõusid, kuna isik käitub väga
agressiivselt ja temast tuleneb oht nii vanglaametnikele kui ka kaaskinnipeetavatele. Lubades
kaebajale kambrisse tema poolt soovitud raamatud, looks vangla kaebajale võimaluse panna
3-15-1728
toime veel raskemaid tegusid ja seeläbi seaks vangla ohtu nii vanglaametnike kui ka
kaaskinnipeetavate elu ja tervise.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
9. Kaebaja on esitanud kohustamiskaebuse seoses sellega, et Viru Vangla ei väljastanud talle
isiklike asjade laost kambrisse raamatuid „Poks“ ja „Aikido“. Käesolevas asjas vajab
lahendamist küsimus, kas vangla on toiminud kaebaja isiklike raamatute laost väljastamisest
keeldumisel õiguspäraselt.
10. Hinnanud poolte väiteid ja nende kinnituseks esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses
seoses, leiab kohus, et esitatud kaebus on põhjendamata ja see tuleb jätta rahuldamata. Kohus
nõustub vastustaja seisukohtadega ja neid kõiki ei korda, märkides kaebusele vastuseks
järgmist.
11. VangS § 15 lg 2 kohaselt on kinnipeetavale keelatud ained ja esemed, mis: 1) ohustavad
inimese julgeolekut; 2) sobivad eriti vara kahjustamiseks; 3) võivad ohustada vangla
julgeolekut või korda; 4) ei ole kooskõlas karistusena mõistetud vangistuse täideviimise
eesmärkidega; 5) raskendavad oluliselt vanglal hügieeninõuete täitmist või 6) nõuavad VangS
§ 31 lg 2 kohaselt vanglateenistuse ametniku luba. Kinnipeetavale keelatud asjade loetelu,
enda juures ja laos olevate asjade kogukaal on VangS § 15 lg-s 3 sisalduva volitusnormi alusel
kehtestatud justiitsministri 30. novembri 2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“
(VSKE) §-s 641. VangS § 15 lg 4 võimaldab vanglateenistusel keelata täiendavalt aineid ja
esemeid, mis ei ole keelatud asjade loetelus, kuid vastavad VangS § 15 lg-s 2 sätestatud
tingimustele.
12. Kaebaja taotluse rahuldamata jätmisel on vangla tuginenud VSKE § 641 p-le 15, mille
kohaselt on kinnipeetavale vanglas keelatud vägivalda propageerivad trükised. Vastustaja
selgitas, et iga raamatu puhul, mida kinnipeetavale lubatakse või keelatakse, lähtutakse
vanglas eelkõige raamatu sisust, mitte omandiõigusest.
13. VangS § 30 lg 1 kohaselt on vangla kohustatud tagama kinnipeetavale võimaluse lugeda
üleriigilisi päevalehti ja ajakirju. Mis puutub aga muusse lugemisvarasse, siis sama paragrahvi
lõike 2 kohaselt on kinnipeetaval lubatud vanglateenistuse vahendusel tellida mõõdukuse
piires isiklike vahendite arvel ajalehti, ajakirju ja muud kirjandust, kui see ei ohusta
vangistuse täideviimise eesmärke, vangla julgeolekut või sisekorda. Kohus märgib, et raamat
kui asi, ei ole abstraktselt ja sihipärasel kasutamisel ohuks vangla julgeolekule. Vägivalda
propageeriva raamatu puhul väljendub tema ohtlikus julgeolekule seal kajastatud
informatsioonis ning selle mõjus kinnipeetava käitumisele. Kahtlemata on poks ja aikido
spordialad, mida vabaduses viibijad saavad takistamatult harrastada, kuid selline materjal võib
vanglas tekitada kinnipeetavas agressiooni, viha jne. Kuigi võitluskunst, mis püüdleb rahu ja
armastava harmoonia poole (selline info oli vikipeedias aikido kohta, http://vikipeedia.ee/w/?
search=aikido), on aikido ikkagi enesekaitse süsteem ja võitluskunst, mida ei pea harrastama
kinnipeetav, kes vastustaja andmetel on agressiivne ja temast tuleneb oht nii vanglaametnikele
kui ka kaaskinnipeetavatele. Kohus nõustub vastustajaga, et lubades kaebajale kambrisse tema
poolt soovitud raamatud, looks vangla kaebajale võimaluse panna toime veel raskemaid
tegusid ja seeläbi seaks vangla ohtu nii vanglaametnike kui ka kaaskinnipeetavate elu ja
tervise. Teadupärast on ka poks spordiala, milles kaks samasse kaalukategooriasse kuuluvat
võistlejat sooritavad kinnastatud rusikatega teineteise kindlaksmääratud kehaosade pihta
kindlaksmääratud aja jooksul määrustepäraseid lööke (http://vikipeedia.ee/w/?search=poks).
3-15-1728
14. Kohtu hinnangul ei sekkuta sellise piiranguga üleliia intensiivselt isiku õigustesse.
Vanglas viibivatel isikutel ja ühiskonna teistel liikmel peab olema kindlustunne, et vanglas
viibivate isikute ja vangla julgeolek on tagatud. Vanglas vägivalda propageerivate teoste
keelamine aitab kaasa selle eesmärgi saavutamisele ning on seetõttu sobiv ja vajalik vahend.
Vägivalda propageerivad raamatud ei ole kindlasti kinnipeetavale vanglas esmavajalikud
asjad. Nendel puudub üldjuhul vangistuse eesmärkidele kaasaitav mõju ning selle omamine
vanglas ei ole eelduseks isiku taasühiskonnastumiseks.
15. Kohus leiab, et hinnangu andmine selle kohta, millised teosed on vägivalda propageerivad
ja kvalifitseeruvad VSKE § 641 p-i 15 loetelu alla, on vangla pädevuses. Vangla kontrollib
vahetult esemete kinnipidamisasutusse lubamist või hindab eseme leidmisel selle lubatavust
vanglas. Vangla julgeolek ja vanglas viibivate isikute julgeolek on kahtlemata üks kõige
olulisemaid asjaolusid, mida lisaks kinnipeetu taasühiskonnastamisele vanglas järgima peab.
VangS § 66 lg 2 järgi vastutab vangla sisekorraeeskirjade täitmise ja julgeoleku eest vanglas
vanglateenistuse ametnik. Julgeolek VangS § 66 lg 1 mõttes tähendab kõigi vanglas viibivate
isikute, sh kinnipeetavate julgeolekut. Riik on isikult vabadust võttes kohustatud tagama tema
tervise kaitse kui olulise väärtuse, milleta ei ole võimalik paljude teiste põhiõiguste
kasutamine.
16. Asjas puudub vaidlus, et kaebaja raamatud on vanglast vabastamiseni vanglateenistuse
poolt (kinnipeetavate isiklike asjade laos) hoiule võetud. Puuduvad andmed, et raamatud
oleksid läinud kaduma, hävinenud või et nende väärtus oleks vähenenud. Asjaolul, et kaebajal
pole vangistuse lõpuni võimalik oma omandiõigust täiel määral realiseerida pole käesoleva
nõude lahendamisel tähtsust.
17. Riigivastutuse seaduse § 6 lg 1 sätestab, et isik võib nõuda haldusakti andmist või
toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu
sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Kohustamisnõude rahuldamise eelduseks on
haldusakti või toimingu õigusvastasus (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus kohtuasjas nr 3-3-
1-62-09, p 11). Kohtu hinnangul on vastustaja kaebaja raamatute laost väljastamisest
keeldumisel toiminud õiguspäraselt ning vastustaja ei ole kaebajat diskrimineerinud.
Eeltoodust tulenevalt jätab kohus A. Nikiforovi kaebuse rahuldamata.
18. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud
pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja pole menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud.
Kaebaja vabastati kaebuse esitamise eest nõutavast riigilõivust Tartu Halduskohtu 29.
oktoobri 2015. a määrusega. HKMS § 118 lg 3 sätestab, et kui menetlusabi saaja on
kohustatud hüvitama menetluskulud ja vastaspoolelt neid tema kasuks välja ei mõisteta, jätab
kohus menetluskulud riigi kanda. Eeltoodust tulenevalt jääb riigilõiv, mille tasumisest kohus
kaebaja määrusega vabastas, Eesti Vabariigi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Kadri Palm
kohtunik