3-15-737/16 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Daimar Liiv

Määruse tegemise aeg ja koht

12. aprill 2016, Tallinn

Haldusasja number

3-15-737

Haldusasi

Tallinna linna kaebus T.V. vastu 30.08.2007 lepingus nr TT-

19/H-07 ettenähtud teede ja tehnovõrkude väljaehitamiseks

kohustamiseks

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja: Tallinna linn, esindaja Merike Kraam

Vastustaja: T.V., esindaja advokaat Henrik Kirsimäe

Kolmas isik: OÜ Astlanda Ehitus, seaduslik esindaja Kajar Kruus

Menetlustoiming

Taotluse lahendamine, tähtaja küsimuse lahendamine

RESOLUTSIOON

1. Jätta vastustaja taotlus menetluse lõpetamiseks pädevuse puudumise tõttu rahuldamata.

2. Rahuldada vastustaja taotlus haldusasja nr 3-15-737 menetluse lõpetamiseks kaebetähtaja

rikkumise tõttu ja lõpetada haldusasja menetlus.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni p 2 peale võib esitada määruskaebuse

Tallinna Ringkonnakohtule määruse teinud halduskohtu kaudu 15

päeva

jooksul

määruse

kättetoimetamisest

arvates

(HKMS § 124 lg 4; § 204 lg 1 ja 2).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 24.03.2015 saabus Tallinna Halduskohtule Tallinna linna kaebus T.V. vastu 30.08.2007 lepingus nr

TT-19/H-07 ettenähtud teede ja tehnovõrkude väljaehitamiseks kohustamiseks. Kaebuse esitaja

nõustub asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

1.1. Kaebuse kohaselt võeti Tallinna Linnavalitsuse 29. juuni 2007 korraldusega nr 1326-k vastu

Vabriku tn 8 ja 8a kinnistute detailplaneering (edaspidi ka detailplaneering). Detailplaneering näeb

muuhulgas ette liikluskorralduse planeeritud alal. Nimetatud detailplaneeringu raames on T.V.

(isikukood xxxxxxxxxxxxx) ja Tallinna linn sõlminud 30.08.2007 lepingu nr TT-19/H-07 (leping, tl 5

ja selle pöördel), mille punkti 3.3 kohaselt kohustus T.V. enda vahendite arvelt tagama

detailplaneeringuga hõlmatud maa-alal tee (Vabriku tn 8 ja 8a kinnistute detailplaneeringuga hõlmatud

Valgevase ja Vabriku tänava lõigu), välisvalgustuse ja vihmaveekanalisatsiooni (teed ja tehnovõrgud)

väljaehitamise detailplaneeringu kohas(t)e hoone(te) kasutusloa taotlemise hetkeks, kuid mitte hiljem

kui viie (5) aasta jooksul detailplaneeringu kehtestamisest.

Lepingu punktis 3 on sätestatud poolte õigused ja kohustused. Lepingu punkti 3.1 kohaselt on Tallinna

Linnaplaneerimise Amet kohustatud esitama Vabriku tn 8 ja 8a kinnistute detailplaneeringu Tallinna

Linnavalitsusele kehtestamiseks. Amet on kohustuse täitnud ja selle tulemusena on Tallinna

Linnavalitsus 9. jaanuaril 2008 korraldusega nr 15-k kehtestanud Vabriku tn 8 ja 8a kinnistute

detailplaneeringu.

Eeltoodust tulenevalt oli vastustaja kohustatud tagama detailplaneeringuga ette nähtud teede ja

tehnovõrkude väljaehitamise hiljemalt 08.01.2013.

26.03.2012 väljastati Vabriku tn 8, Tallinn kasutusluba nr 12290 (tl 6).

Tallinna Linnaplaneerimise Ameti ehitusosakonna ehituskontrolli ja kasutuslubade peaspetsialist Aare

Kais teostas 18.02.2015 paikvaatluse aadressil Valgevase tn T3, Vabriku tn T5 Tallinn. Paikse vaatluse

tulemusena selgus, et välja ehitamata on tänavalõigud ning lisaks ka välisvalgustus,

vihmaveekanalisatsioon ja haljastus (tl 7).

19.02.2015 pöördus Tallinna Linnaplaneerimise Amet kirjaga nr 1-8/544 (tl 8) T.V. poole selgituste

saamiseks, miks lepingulised kohustused on tähtajaks täitmata. Samuti paluti esitada ajakava

lepinguliste kohustuste täitmise kohta. Ühtlasi teatas Tallinna Linnaplaneerimise Amet, et on sunnitud

rakendama lepinguga ettenähtud leppetrahvi.

19.02.2015 teatas T.V., et on krundi mõni aasta tagasi maha müünud ja ostja on üle võtnud kõik õigused

ja kohustused maaga seoses (tl 5). 19.03.2015 edastas T.V. Tallinna notari Ragne Tehver poolt

22.06.2010 koostatud kinnistute müügilepingu ja asjaõiguslepingu ärakirja (tl 10-18), millest ei selgu,

et 30.08.2007 sõlmitud lepingu nr TT-19/H-07 kohane kohustus oleks üle läinud ostjale. Seega on

leping jätkuvalt kehtiv T.V. suhtes.

Kinnistusraamatu 03.03.2015 väljavõtetele (tl 19) tuginedes on kinnistu, katastritunnus

78408:801:0234, Valgevase tn T3 19. jaanuari 2011 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud

24.01.2011, omanikuks OÜ Astlanda Ehitus (registrikood 11366804) ning katastritunnus

78408:801:0233, Vabriku tn T5 19.01.2011 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 24.01.2011,

omanikuks OÜ Astlanda Ehitus (registrikood 11366804).

Tulenevalt asjaolust, et vastustaja ei ole käesoleva kaebuse esitamise seisuga oma lepinguga võetud

kohustusi Tallinna linna ees täitnud ning rikub lepingut ka kaebuse esitamise ajal palub kaebaja

kohustada vastustajat täitma Tallinna Linnaplaneerimise Ameti ning T.V. vahel 30.08.2007 sõlmitud

lepingut nr TT-19/H-07, sealhulgas välja ehitama 30.08.2007 sõlmitud lepingu nr TT-19/H-07 punktis

2.1 toodud detailplaneeringu kohased teed ja tehnovõrgud hiljemalt kuue (6) kuu jooksul kohtuotsuse

jõustumisest.

1.2. Seoses vastustaja taotlusega haldusasja menetluse lõpetamiseks pädevuse puudumise tõttu

põhjendusel, et tegemist on võlaõigusliku lepinguga mitte halduslepinguga, leiab kaebaja, et tegemist

on halduslepinguga ja sellest tulenevalt pöörduti kohustamisnõudega halduskohtusse. Kaebaja tugineb

oma seisukoha esitamisel vastavale Riigikohtu praktikale (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-4-2-11).

1.3. Kaebaja ei nõustu ka vastustaja väitega, et lepingust tulenev nõue on aegunud ja lisab: 09.01.2008

kehtestas Tallinna Linnavalitsus korralduse nr 15-k. Seega, leping jõustus 09.01.2008 ning viis aastat

lepingu jõustumisest möödus 08.01.2013 ja omakorda kolm aastat nõude aluseks oleva kohustuse

rikkumisest mööduks 08.01.2016. Lepingu punkti 8 kohaselt jõustub leping detailplaneeringu

kehtestamiseks vajaliku linnavalitsuse korralduse jõustumisel ja kehtib kuni kõigi lepingujärgsete

kohustuste täitmiseni. Seega jõustus leping 09.01.2008, kui Tallinna Linnavalitsus kehtestas

korraldusega nr 15-k Vabriku tn 8 ja Vabriku tn 8a detailplaneeringu. Halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 262 lg 2 sätestab, et kui seadus ei sätesta teisiti, võib kaebuse eraisiku vastu

esitada kolme kuu jooksul nõude aluseks olevast kohustuse rikkumisest teadasaamisest arvates, kuid

mitte hiljem, kui kolme aasta möödumisel kohustuse rikkumisest.

Kuivõrd lepingu punkti 3.3 märgitud kohustus ei tekkinud mitte lepingu allkirjastamise, vaid

jõustumisega, tuleb tähtaja arvutamisel lähtuda viimasest, s.o 09.01.2008. Lepingu täitmise tähtaeg

saabus seega 08.01.2013, millest kolme aasta möödumisel esitasime kohustamiskaebuse.

2. 28.04.2015 saabus kohtule vastustaja seisukoht, milles vastustaja leidis, et 30.08.2007 lepingu

TT-19/H-07 puhul on tegemist võlaõigusliku lepinguga, mitte halduslepinguga, mistõttu ei allu

antud vaidlus halduskohtule.

Vastustaja märgib, et EhS § 13 alusel sõlmitav leping on haldusleping, kui sellega antakse üle avaliku

võimu volitusi ja lepingu esemeks on avalik-õiguslikest normidest tuleneva kohustuse täitmine.

Vaidlusaluse lepingu kohustuste sisu ning ulatust arvestades volitusi vastustajale üle antud ei ole.

Vastustaja on võtnud ainult kohustuse.

Detailsemalt on Riigikohus halduslepingu ja eraõigusliku lepingu piiritlemist käsitlenud 20.10.2003

otsuses kohtuasjas nr 3-3-1-64-03, millest joonistub välja kaks tingimust, millele haldusleping peab

vastama. Halduslepinguks kvalifitseerub avalike ülesannete täitmise tagamiseks sõlmitud leping kahel

juhul: - kui lepinguga on eraõiguslikule isikule antud avaliku võimu volitusi; - kui leping reguleerib

kolmandate isikute subjektiivseid avalikke õigusi.

Riigikohtu halduskolleegium on mh sedastanud: Seevastu võib tsiviilõigusliku lepinguga olla tegemist

juhul, kui eraisik üksnes kaasatakse teenuse tellimise korras avaliku ülesande täitmisele, ilma et talle

oleks üle antud võimuvolitusi või lepinguga reguleeritaks kolmandate isikute õigusi.

Vastustaja ei nõustu kaebajaga, et tegemist on halduslepinguga, kuna antud lepinguga ei antud

vastustajale üle avalikku võimu. Pooltevahelist lepingut tee, haljastuse ja tehnorajatiste ehitamise osas

tuleb kvalifitseerida kui töövõtulepingut võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 tähenduses.

Antud juhul on tegemist on tsiviilasjaga, mis kuulub üldkohtu pädevusse. Pooltevahelisest lepingust ei

tulene, et lepinguga anti vastustajale avaliku võimu kandmise kohustusi. Kohalik omavalitsusüksus

võib sõlmida kõrvuti halduslepingutega ka tsiviilõiguslikke lepinguid. Vastustaja juhib tähelepanu

sellele, et EhS § 13 kohaselt detailplaneeringukohase avalikult kasutatava tee ja üldkasutatava

haljastuse, välisvalgustuse ja vihmaveekanalisatsiooni väljaehitamise kuni ehitusloale märgitud

maaüksuseni tagab kohalik omavalitsus, kui kohalik omavalitsus ja detailplaneeringu koostamise

taotleja või ehitusloa taotleja ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled leppisid kokku, et vastustaja tagab

teede ning tehnovõrkude ja -rajatiste ehitamise – mitte midagi muud. Selliselt kokkuleppest ei ilmne

ühtegi avaliku võimu volitust, mida pidi avaldaja teostama. Seega antud lepingus olev kokkulepe on

kvalifitseeritav töövõtulepinguna VÕS § 635 lg 1 tähenduses.

HKMS § 260 lg 1 p 1 kohaselt halduslepingu pooleks olev või teda esindav haldusorgan võib füüsilise

isiku või eraõigusliku juriidilise isiku vastu esitatud kaebuses eelkõige nõuda halduslepingust tuleneva

kohustuse täitmist. Kuivõrd antud leping ei ole haldusleping, siis puudub kaebajal õigus halduskohtu

kaudu sellise täitmisnõude esitamiseks.

2.2. Vastustaja leiab, et 30.08.2007 lepingust TT-19/H-07 tulenev nõue on aegunud.

Kaebaja tõlgendab vääralt vaidlusaluse lepingu punktis 3.3. määratletut: „T.V. on kohustatud enda

vahendite arvelt tagama detailplaneeringuga hõlmatud maa-alal tee, välisvalgustuse ja

vihmaveekanalisatsiooni väljaehitamise detailplaneeringu kohas(t)e hoone(te) (Vabriku tn 8 ja 8a)

kasutusloa taotlemise hetkeks, kuid mitte hiljem kui viie (5) aasta jooksul detailplaneeringu

kehtestamisest.“

Vastustaja leiab, et tema kohustus seati lepingu eeltoodud tekstiosast tulenevalt otseselt sõltuvaks

Vabriku tn 8 ja 8a hoonete kasutusloa taotlemise hetkega. Antud sätte kohaselt oli vastustaja kohustuse

täitmise tähtajaks Vabriku tn 8 ja 8a kasutusloa taotluse esitamise hetk, kui selline taotlus esitatakse

viie aasta jooksul detailplaneeringu kehtestamisest. See tähendab, et kui vastav kasutusloa taotlus oleks

esitatud viie aasta möödudes pärast detailplaneeringu kehtestamist, siis oleks selline vastustaja kohustus

juba ära langenud. Antud juhul tõlgendab kaebaja lepingu punkti 3.3. vääralt. Antud sätte lõpu sõnastus

ei määra vastustaja kohustuse täitmise lõpp tähtaega, vaid täpsustab tähtaega, millal asjassepuutuvate

hoonete kasutusloa taotlus peab hiljemalt olema esitatud, et vastustaja kohustus kehtiks.

Vastasel juhul ei oleks antud sätet nõnda sõnatatud ning piisanud oleks vaid sõnastusest „T.V. on

kohustatud enda vahendite arvelt tagama detailplaneeringuga hõlmatud maa-alal tee, välisvalgustuse

ja vihmaveekanalisatsiooni väljaehitamise mitte hiljem kui viie (5) aasta jooksul detailplaneeringu

kehtestamisest.“.

Seega tuleb lepinguga sätestatud vastustaja kohustuse sissenõutavaks muutumist ja aegumist arvestada

Vabriku tn 8 ja 8a kasutusloa taotlemise hetkest. Vastustajale teadaolevalt, esitati antud kinnistute

hoonete kasutusload 2011. aastal.

HKMS § 262 lg 2 kohaselt, kui seadus ei sätesta teisiti, võib kaebuse eraisiku vastu esitada kolme kuu

jooksul nõude aluseks olevast kohustuse rikkumisest teadasaamisest arvates, kuid mitte hiljem, kui

kolme aasta möödumisel kohustuse rikkumisest. HMS § 105 lg 1 kohaselt halduslepingutele

kohaldatakse tsiviilõiguslike lepingute kohta käivaid sätteid, arvestades käesoleva seadusega

kehtestatud erisusi.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 kohaselt tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg

on kolm aastat. Isegi kui tegemist oleks halduslepinguga, siis on kaebaja nõue aegunud.

Arvestades kasutusloa esitamise ja avaldaja kohustuse sissenõutavaks muutumise ning kohustuse

rikkumise aega, seadusest tulenevat kolmeaastast kohustuse täitmise aegumistähtaega ning antud

kaebuse esitamise hetke, siis on kaebus ilmselgelt esitatud pärast aegumistähtaega, mis lõppes hiljemalt

2014. aastal.

3. 30.04.2015 saabus kohtule kolmanda isiku seisukoht kaebusele. Kolmas isik seoses kaebuse

tähtaegsuse ja kohtu pädevuse küsimusega omapoolset seisukohta avaldada ei soovinud.

KOHTU SEISUKOHT

Pädevuse küsimuse lahendamine

4. Kohus leiab, et vastustaja avaldust, et käesoleva vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses,

kuna vaidlusalune leping ei ole haldusleping, tuleb käsitleda kui taotlust haldusasja menetluse

lõpetamiseks HKMS § 151 lg 1 p 1 ja HKMS §121 lg 1 p 1 alusel.

4.1. Kohus ei nõustu vastustajaga selles, et vaidlusalune T.V. ja Tallinna linna vahel 30.08.2007

sõlmitud leping nr TT-19/H-07 (leping) on võlaõiguslik leping ja sellest tulenevalt ei ole antud vaidluse

lahendamine halduskohtu pädevuses.

Kohus leiab kaebajaga nõustudes, et tegemist on halduslepinguga. Kaebaja on põhjendatult viidanud

Riigikohtu 06.12.2011 lahendile nr 3-3-4-2-11, kus Riigikohus on põhjalikult selgitanud, et

ehitusseaduse (EhS) § 13 sätestab, et detailplaneeringukohase avalikult kasutatava tee ja üldkasutatava

haljastuse, välisvalgustuse ja vihmaveekanalisatsiooni väljaehitamise kuni ehitusloale märgitud

maaüksuseni tagab kohalik omavalitsus, kui kohalik omavalitsus ja detailplaneeringu koostamise

taotleja või ehitusloa taotleja ei ole kokku leppinud teisiti.

Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on kohtuasjas nr 3-4-1-9-06 asunud seisukohale, et EhS §-

st 13 tulenev kohustus tagada detailplaneeringukohase avalikult kasutatava tee ja üldkasutatava

haljastuse, välisvalgustuse ja vihmaveekanalisatsiooni väljaehitamine kuni ehitusloale märgitud

maaüksuseni kujutab endast olemuslikult kohaliku omavalitsuse omapädevusse kuuluvat ülesannet

kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 6 lg 3 p 1 mõttes (otsuse p 20). Nii

põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium kui ka halduskolleegium on oma praktikas leidnud, et EhS

§-st 13 tuleneva kohustuse võib täita ka ehitusloa või detailplaneeringu taotlejaga või muude isikutega

kokkulepete sõlmimise ja täitmise kaudu (halduskolleegiumi otsused asjades nr 3-3-1-35-04, p 11; 3-

3-1-26-10, p 13; 3-3-1-37-10, p 12; põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus kohtuasjas nr 3-4-

1-9-06, p 31). Kohtuasjas nr 3-3-1-35-04 märkis halduskolleegium, et tegemist on halduslepingu

tunnustele vastava kokkuleppega (otsuse p 14). Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on

selgitanud, et ka EhS § 13 täitmise finantseerimise korraldamine võib toimuda kokkuleppel arendajaga

(otsus kohtuasjas nr 3-4-1-9-06, p 33).

Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 95 1. lause kohaselt on haldusleping kokkulepe, mis reguleerib

haldusõigussuhteid. HMS § 96 lg-st 1 tulenevalt on vähemalt üks halduslepingu pool haldusorgan.

Halduskoostöö seaduse (HKTS) § 3 lg 2 järgi võib kohalik omavalitsus talle seadusega või selle alusel

pandud haldusülesannet volitada juriidilist või füüsilist isikut täitma seaduse alusel antud haldusaktiga

või seaduse alusel käesolevas seaduses sätestatud tingimustel ja korras sõlmitud halduslepinguga.

Haldusülesande täitmiseks volitamise korral võib HKTS § 3 lg 4 kohaselt sõlmida tsiviilõigusliku

lepingu, kui seadus ei näe ette üksnes halduslepingu sõlmimist, lepinguga ei reguleerita avaliku teenuse

kasutaja või muu kolmanda isiku õigusi ega kohustusi, riiki või kohalikku omavalitsust ei vabastata tal

lasuvatest kohustustest ja ülesande täitmisel ei kasutata täidesaatva riigivõimu volitusi. Kui lepingust

selgelt ei nähtu poolte tahe sõlmida tsiviilõiguslik leping, eeldatakse, et tegemist on halduslepinguga.

Vaidlusalusest lepingust ei nähtu, et tegemist oleks tsiviilõigusliku lepinguga. Ka vastustaja ei ole välja

toonud ühtegi asjaolu, millest see selgelt nähtuks. Vastupidi Lepingu p 1.2. tuleneb, et Lepingu

sõlmimise aluseks on (tol ajal kehtinud) ehitusseaduse § 13 ja Lepingu eesmärgiks on reguleerida

Tallinna linna ja T.V. suhteid Detailplaneeringu kohaste avalikult kasutavate teede ja üldkasutatava

haljastuse, välivalgustuse ja vihmaveekanalisatsiooni väljaehitamisel. Lepingu p 3.3. kohaselt: T.V. on

kohustatud oma vahendite arvelt tagama detailplaneeringuga hõlmatud maa-alal Teede ja

Tehnovõrkude väljaehitamise ning Haljastuse rajamise detailplaneeringu kohas(t)e hoone(te)

kasutusloa taotlemise hetkeks, kuid mitte hiljem kui viie (5) aasta jooksul detailplaneeringu

kehtestamisest.

Arvestades eelpool viidatud Riigikohtu seisukohtadega ja vaidlusaluse lepingu sisuga leiab kohus, et

tegemist on halduslepinguga. Järelikult kuulub vastava lepingu täitmisega seotud vaidluse lahendamine

halduskohtu pädevusse ning vastustaja taotlus haldusasja menetluse lõpetamiseks tuleb jätta

rahuldamata.

Kaebetähtaja küsimuse lahendamine

5. HKMS § 124 lg 4 sätestab, et kui menetlusosaline taotleb kohtult asja menetluse lõpetamist

kaebetähtaja rikkumise tõttu, teeb kohus taotluse kohta põhjendatud määruse.

5.1. Kohus märgib, et kuigi vastustaja ei ole selgesõnaliselt taotlenud haldusasja menetluse lõpetamist

kaebetähtaja rikkumise tõttu, siis tulenevalt asjaolust, et kaebaja leiab, et kaebuses esitatud nõue on

aegunud, tõlgendab kohus vastustaja avaldust kui taotlust haldusasja menetluse lõpetamiseks

kaebetähtaja rikkumise tõttu.

5.2. Kohus nõustub vastustaja väitega, et 30.08.2007 lepingust TT-19/H-07 tulenev nõue ei ole

tähtaegne, kuna kaebaja tõlgendab vääralt vaidlusaluse lepingu punktis 3.3. määratletut: „T.V. on

kohustatud oma vahendite arvelt tagama detailplaneeringuga hõlmatud maa-alal Teede ja

Tehnovõrkude väljaehitamise ning Haljastuse rajamise detailplaneeringu kohas(t)e hoone(te)

kasutusloa taotlemise hetkeks, kuid mitte hiljem kui viie (5) aasta jooksul detailplaneeringu

kehtestamisest.“ Lepingust tulenevalt on detailplaneeringu kohasteks hooneteks Vabriku tn 8 ja 8a

hooned (vt leping tl 5 ja selle pöördel).

Vastustaja on asunud kohtu arvates põhjendatult seisukohale, et eelpool viidatud lepingu p-s 3.3. seati

vastustaja kohustuse täitmise tähtaeg otseselt sõltuvaks Vabriku tn 8 ja 8a hoonete kasutusloa taotlemise

hetkega. Antud sätte kohaselt oli vastustaja kohustuse täitmise tähtajaks Vabriku tn 8 ja 8a kasutusloa

taotluse esitamise hetk, kui selline taotlus esitatakse viie aasta jooksul detailplaneeringu kehtestamisest.

Kohus ei nõustu täielikult vastustaja tõlgendusega ja leiab, et juhul, kui kasutusluba ei oleks taotletud

5 aasta jooksul, siis oleks tal ikkagi kohustus tulenevalt lepingu sõnastusest täita 5 aasta jooksul. See

tähendab, et kui vastav kasutusloa taotlus oleks esitatud viie aasta möödudes pärast detailplaneeringu

kehtestamist, siis oleks selline vastustaja kohustuse täitmise tähtaeg olnud viis aastat. Selles mõtte ei

nõustu kohus vastustajaga, et lepingu p 3.3. sätte lõpu sõnastus ei määra vastustaja kohustuse täitmise

lõpp tähtaega, vaid täpsustab tähtaega, millal asjassepuutuvate hoonete kasutusloa taotlus peab

hiljemalt olema esitatud, et vastustaja kohustus kehtiks. Kohtu tõlgenduse kohaselt oleks tulnud

kohustus täita juhul, kui kasutusluba ei taotleta, 5 aasta jooksul detailplaneeringu kehtestamisest.

Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et lepingu p 3.3. sätestatud vastustaja kohustuse

sissenõutavaks muutumist ja kaebetähtaja kulgemist tuleb arvestada Vabriku tn 8 ja 8a kasutusloa

taotlemise hetkest.

Kohtule esitatud andmete kohaselt on kasutusloa taotlused esitatud vastavalt 20.03.2012 (tl 63), millise

taotluse alusel väljastati kasutusluba 26.03.2012 nr 12290 (Vabriku tn 8 tl 62) ja 03.10.2011 (tl 68),

mille alusel väljastati kasutusluba 20.10.2011 nr 11722 (Vabriku tn 8a, tl 67). Järelikult hakkas kulgema

lepingu p 3.3. viidatud tähtaeg hiljemalt 26.03.2012, kuivõrd kasutusloast nähtub, et 20.03.2012

kasutusloa taotlus on esitatud registrile 26.03.2012.

HKMS § 262 lg 2 sätestab, et kui seadus ei sätesta teisiti, võib kaebuse eraisiku vastu esitada kolme

kuu jooksul nõude aluseks olevast kohustuse rikkumisest teadasaamisest arvates, kuid mitte hiljem, kui

kolme aasta möödumisel kohustuse rikkumisest.

Kohus leiab, arvestades HKMS § 262 lg 2 sõnastust, et kaebus kohtule tuli käesoleval juhul esitada

hiljemalt 26.06.2012 ehk kolme kuu jooksul arvates teise kasutusloa taotluse esitamisest, kuivõrd

kaebaja oleks pidanud lepingu rikkumisest teada saama hiljemalt kasutuloa väljastamisel. Nimelt tuli

kaebajal kasutusloa taotluse menetluse läbiviimisel viia läbi laiapõhjaline kontroll (vt Riigikohtu

lahendid: 3-3-1-60-07 ja 3-3-1-62-03), kas kasutusloa taotluses esitatu vastab seaduse nõuetele või

mitte. Vastavat kontrolli teostades oleks kaebaja pidanud ilmselgelt ka kontrollima ja nägema, kas

30.08.2007 lepingust TT-19/H-07 tulenevad nõuded on täidetud või mitte, mitte viivitama vastava

kontrolli teostamisega kuni 18.02.2015.

Kuigi ka haldusorgani poolt hilinenult kaebuse esitamisel on võimalik kaebetähtaja ennistamine, siis

arvestades, et kaebaja ei ole ennistamise taotlust esitanud (kuigi kohus andis kaebajale võimuse esitada

omapoolsed seisukohad vastustaja taotlustele) ning eraisiku vastu esitatava kaebuse eripära – kaebuse

esitajaks on haldusorgan, kelle puhul peaks tähtaja ennistamise eelduseks olevate asjaolude ilmnemist

pidama erandlikuks, siis käesoleva kaebuse tähtaja ennistamise aluseid ei esine.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kaebuse esitaja on rikkunud kaebuse esitamise tähtaega ja

haldusasja nr 3-15-737 menetlus tuleb HKMS § 124 lg 2 alusel lõpetada.

/Allkirjastatud digitaalselt/

Daimar Liiv

Kohtunik