4-16-2182/7 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

4-16-2182

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Lõpposa

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21. 2016, Narva kohtumaja märts Väärteoasja number 4-16-2182 (2330,16,001063) Väärteoprotokolli nu er mb AB1454423 Kohtunik Galina Jasnjuk Kohtuistungi sekretär Ilona Berezina Tõlk Irina Galnykina Väärteoasi Karistusseadustiku (edaspidi KarS) 275 lg 1

§ , § 218 lg 1 järgi Menetlusalune isik S.P isikukood xxx, elukoht xxx, EV kodanik, emakeel – vene keel, xxx. õppekoht Kohtuväline menetleja

Politsei-ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskond asukoht Vahtra 3, 21003 Narva. Kohtuistungil osalenud isikud Menetlusalune isik S.P –

Kohtuvälise menetleja esindaja - Politsei-ja Piirivalveameti

Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna ennetusja

menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Dmitri Narolin

RESOLUTSIOON

Juhindudes v dustiku (edaspidi äärteomenetluse sea VTMS) § 107 lg 1 p- -dest 108-111 kohtunik : st 1 ja § otsustas

Tunnistada S.P s 19.03.2016 üüdi avalikku korda kaitsva võimuesindaja solvamises

seoses tema ametikohustuste täitmisega, so KarS § ettenähtud väärteo -s 275 lg 1

toimepanemises

ning mõista talle karistuseks 10 (kümme) päeva aresti.

Tunnistada S.P 19.03.2016 süüdi varavastases süüteos väheväärtusliku asja vastu,

so KarS § 218 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises ning mõista talle karistuseks 5 (viis)

päeva aresti.

KarS § 63 lg 3 alusel mõista S.P-le ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 15 (viisteist) päeva aresti.

2 Karistuse alguseks lugeda 19.03.2016 kell 21.11.

VTMS § 199 lg 3 ja 205 lg 1 kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub ja pööratakse täitmisele selle tegemisest.

VTMS § 7 alusel on Politseija Piirivalveametil õigus pöörduda kahju hüvitamiseks tsiviilmenetluse korras.

Edasikaebamise kord

Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama

Viru Maakohtule Narva kohtumaja kaudu 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse

kuulutamisele järgnevast päevast, so märtsist . Kui ettenähtud tähtajaks ei teatata soovist 22. 2016

kasutada apellatsiooniõigust, vormistatakse kohtuotsus ainult selle lõpposana. Apellatsiooniõiguse

kasutamise korral on kohtuotsus maakohtu kantseleis kättesaadav alates 13. aprillist 2016. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu 15 päeva

jooksul, alates päevast, mil otsus on kohtumenetluse pooltele maakohtus kantseleis tutvumiseks kättesaadav.

Asjaolud ja menetluse käik

20.03.2016.a Politsei -ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna patrullpolitseinik Julia Essaulova koostas S.P rotokolli nr AB1454423 lg 1 ja suhtes väärteop KarS § 218 §

275 lg 1 viibides avalikus kohas joobeseisundis järgi selles, et tema 19.03.2016.a kell 21.07

avalikult solvas politseiametniku M D : , kasutades solvavaid väljandeid “suka, gnida“

politseiametniku suhtes, kes kandis politseivormi ja täitis oma teendiskohustused, samuti

19.03.2016.a kell 21.09 S.P xxx paremal asudes mootorsõidukis ŠKODA OKTAVIA

pool tagaistmel, tahtlikult lõi mitu korda jalaga vastu ust ja küljeklaasi, mille tagajärjel kahjustas

ukse polstrit küljeklaasitõstuki mehaniismi ja raami kummitõendid mille tõttu küljeklaas liikus ukseraamist väljaspoole ja tekitatud varaline kahju mootorsõidukile ŠKODA OKTAVIA

xxx. Kahju summa 67.49 eur.

Oma tahtlike tegudega pani S.P toime varavastase süüteo väheväärtusliku asja vastu, st KarS § 218 lg 1 ettenähtud süüteo.

Oma tahtlike tegudega pani S.P toime avalikku korda

kaitsva võimuesindaja solvamise seoses tema ametikohustuste täitmisega, st KarS 275 lg 1 ettenähtud süüteo.

Politsei -ja Piirivalveameti Ida prefektuur edastas väärteoasja kohtusse karistuse määramiseks.

Kohtumenetluses uuritud tõendid

21.03.2016.a kohtuistungil S.P avaldas, et õigused on temale arusaadavad, toimiku

materjalidega on tutvunud, kaitsja teenuseid ei vaja, täiendavat aega kohtulikuks arutamiseks

ettevalmistamiseks ei vajanud, taotlusi ja avaldusi ei esitanud. Ta tunnistas oma süüd. Seletas, et 19.03.2016.a ta oli purjus ja vihane, kuna tema S.P asudes õhtul venda lõigati klaasiga. mootorsõidukis tagaistmel, lõi mitu korda jalaga vastu ust ja küljeklaasi e pandi käerauad,

, sest temal ja nad olid pandud niimoodi, et veri ilmus, ta tundis valu. S.P solvas politseiametniku,

kasutades solvavaid väljandeid Ta kahetses ja palus mõista kergem , politseiametnik oli vormis. karistus.

Kohtuistungil palus kohtuvälise menetleja esindaja tunnistada süüdi KarS § 275 lg 1, S.P

§ 218 lg 1 järgi ning mõista talle karistuseks päeva aresti. oli raske

17 S.P s

alkoholijoobes, mida ta kohtuistungil ise kinnitas. Politseiametnik oli vormis, politsei

alarmsõidukiga ja oli selge, et tegemist on politseiga. Kohtuvälise menetleja esindaja arvab, et

S.P solvamine on väljakutse politseiametnikule kui riigivõimu esindajale samuti,

3

väljakutse kogu riigile. Politseisõiduki kahjustamine oli tahtlik tegu. Oli kahjustatud aknakaasi

tõstuki käepide. peksis sõiduki puruks ei aidanud teda tema murest lahti See, et S.P

saada, nagu ta väidab. korduvalt õigusvastas Varem oli S.P te tegude eest vastutusele

võetud, temale mõistetud rahatrahvid on tasumata. Ta ignoreerib seaduse nõudeid ja paneb korduvalt tahtlikult toime süütegusid.

Lisaks isikulistele tõenditele uuris kohus järgmiseid dokumentaalsed tõendeid:

- väärteoprotokoll, millest nähtub, et menetlusaluse isiku kohta alustati väärteomenetlust selles, et S.P 19.03.2016.a kell 21.07 viibides avalikus kohas joobeseisundis avalikult solvas politseiametniku M D , kasutades solvavaid väljandeid: “suka, gnida“ politseiametniku suhtes, kes kandis politseivormi ja täitis oma teendiskohustused, samuti 19.03.2016.a kell 21.09 S.P asudes mootorsõidukis ŠKODA OKTAVIA paremal pool tagaistmel, tahtlikult lõi mitu kord xxx a jalaga vastu ust ja küljeklaasi, mille tagajärjel kahjustas ukse polstrit küljeklaasitõstuki mehaniismi

ja raami kummitõendid mille tõttu küljeklaas liikus ukseraamist väljaspoole ja tekitatud varaline kahju mootorsõidukile ŠKODA OKTAVIA xxx. Kahju summa 67.49 eur. (lk 3);

- isiku tuvastamise protokoll (lk 5 );

- isiku kinnipidamise protokoll, mille kohaselt isik oli kinni peetud 19.03.2016.a kell 21.11 VTMS § 44 lg 1 alusel, kuna ta võib jätkuvalt toime panna väärtegusid (lk 4);

- indikaatorvahendi kasutamise protokoll (lk 6);

- S.P menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll, et tunnistab oma süüd, tõeliselt ta joobeseisundis solvas politseiametniku, (lk 7 samuti tahtlikult lõi mitu korda jalaga vastu ust );

- Fototabelid (lk 12-14);

– varem väärteokorras karistatud. PPA teatis lk (15-16), andmed, mille kohaselt on S.P

Kohtu seisukoht ja põhjendused

KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimep

anemises süüdi.

Väärteoprotokolli kohaselt rikkus KarS § 275 lg 1, § 218 lg 1 S.P , kuna tema 19.03.2016.a kell 21.07 viibides avalikus kohas joobeseisundis avalikult solvas politseiametniku M D, kasutades solvavaid väljandeid: “suka, gnida“ politseiametniku suhtes, kes kandis politseivormi

ja täitis oma teendiskohustused, samuti 19.03.2016.a kell 21.09 S.P asudes mootorsõidukis ŠKODA OKTAVIA paremal pool tagaistmel, tahtlikult lõi mitu korda jalaga xxx

vastu ust ja küljeklaasi, mille tagajärjel kahjustas ukse polstrit küljeklaasitõstuki mehaniismi ja raami kummitõendid mille tõttu küljeklaas liikus ukseraamist väljaspoole ja tekitatud varaline kahju mootorsõidukile ŠKODA OKTAVIA xxx. Kahju summa 67.49 eur.

Uuritud t S.P

õendite alusel jõudis kohus arvamusele, et süü on tõendatud.

Kohtuistungil S.P selgitas, et 19.03.2016.a kell 21.07 viibides avalikus kohas

joobeseisundis avalikult solvas politseiametniku, kasutades solvavaid väljandeid politseiametniku

suhtes, kes kandis politseivormi , samuti istudes ja täitis oma teendiskohustusi mootorsõidukis ŠKODA OKTAVIA paremal pool tagaistmel, lõi mitu korda jalaga vastu ust ja küljeklaasi. Ta sai aru, et tegemist on politseiametnikuga. Ta kahetses ja pal

us mõista kergem karistus.

Kohtul ei ole alust kahelda S.P ütluste usaldusväärsuses, sest need on loogilised, järjepidevad, ei ole vastuolulised ning on kooskõlas teiste materjalidega.

4 Kohus leiab, et menetlusaluse isiku poolt S.P süüteo on tõendatud väärteoprotokolliga, isiku kinnipidamise protokolliga, mille kohaselt isik oli kinni peetud 19.03.2016.a kell 21.11 V™S

§ 44 lg 1 alusel, kuna ta võib jätkuvalt toime panna väärtegusid, indikaatorvahendi kasutamise protokolliga (lk 6), me S.P tunnistab oma netlusaluse isiku ülekuulamise protokolliga, et süüd (lk 7).

S.P tegudes sisalduvad inkrimineeritava väärteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed

tunnused. Subjektiivsest küljest tegutses otsese tahtlusega, s.t. teadvustas, et ta S.P

realiseerib asjaolu, mis vastab süüteo koosseisule ja soovis seda. kinnitas S.P

kohtuistungil, et ta oli raskes alkoholijoobes, solvas politseiametnikku, samuti tahtlikult lõi mitu

korda jalaga vastu ust ja küljeklaas sai aru, et tegemist on politseiametnikuga. i. S.P S.P i gusid. ignoreerib seaduse nõude d ja tahtlikult paneb toime korduvalt süüte

Karistusregistri andmete kohaselt on S.P ja kriminaalkorras varem väärteokorras karistatud.

KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub KarS 2. peatüki 3. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja

kohus leiab, et S.P, kelle isiku tuvastas ka väärteo toimepanemise päeval politsei, koostades isikusamasuse tuvastamise akti, on talle süüks arvatud KarS § 275 lg 1, § 218 lg 1 järgi

kvalifitseeritava väärteo toimepanemises süüdi, sest vastavalt KarS § 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane.

Hinnates eelpool toodud tõendeid kogumis on kohus seisukohal, et väärteoasjas avaldatud ja uuritud tõenditega kogumis on tõendamist leidnud see, et pani toime väärteod – S.P tema 19.03.2016.a kell 21.07 viibides avalikus kohas joobeseisundis avalikult solvas politseiametniku M D u suhtes, kes kandis politseivormi , kasutades solvavaid väljandeid: “suka, gnida“ politseiametnik

ja täitis oma teendiskohustused, samuti 19.03.2016.a kell 21.09 S.P asudes mootorsõidukis ŠKODA OKTAVIA paremal pool tagaistmel, tahtlikult lõi mitu korda jalaga xxx

vastu ust ja küljeklaasi, mille tagajärjel kahjustas ukse polstrit küljeklaasitõstuki mehaniismi ja

raami kummitõendid mille tõttu küljeklaas liikus ukseraamist väljaspoole ja tekitatud varaline kahju mootorsõidukile ŠKODA OKTAVIA xxx. Kahju summa 67.49 eur.

KarS § 275 lg 1 orda kaitsva võimuesindaja solvamise eest seoses tema kohaselt avalikku k ametikohustuste täitmisega karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.

S.P oli raskes alkoholijoobes. Ta solvas politseiametnikku M D , kasutades solvavaid

väljandeid: “suka, gnida“ politseiametniku suhtes, kes kandis politseivormi ja täitis oma

teendiskohustusi. S.P sai aru, et tegemist on politseiametnikuga. Politseiametnik oli vormis, alarmsõidukiga ja oli üheselt selge, et tegemist on politseiga. Kohus on nõus kohtuvälise

menetleja esindaja , et S.P ga solvamine on väljakutse nii politseiametnikule kui riigivõimu esindajale, samuti väljakutse kogu riigile.

Oma tahtlike tegudega pani S.P toime Kars

§ 275 lg 1 ettenähtud süüteo.

Kars § 218 lg 1 aravastase süüteo eest väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse kohaselt v

vastu, välja arvatud arvutisüsteemile ebaseaduslikult juurdepääsu hankimine, arvutiandmetesse

sekkumine, arvutisüsteemi toimimise takistamine, arvutikuriteo ettevalmistamine, röövimine, väljapressimine ja asja omavoliline kasutamine vägivalla abil ning tulirelva, laskemoona, lõhkeaine,

kiirgusallika, narkootilise või psühhotroopse aine või nende lähteaine, suure teadusliku, kultuurivõi ajalooväärtusega eseme vargus või süstemaatiline vargus, – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.

S.P asudes mootorsõidukis ŠKODA OKTAVIA xxx paremal pool tagaistmel, tahtlikult

lõi mitu korda jalaga vastu ust ja küljeklaasi, mille tagajärjel kahjustas ukse polstrit

5

küljeklaasitõstuki mehaniismi ja raami kummitõendid mille tõttu küljeklaas liikus ukseraamist

väljaspoole ja tekitatud varaline kahju mootorsõidukile ŠKODA OKTAVIA xxx. Kahju summa 67.49 eur.

peksis sõiduki puruks ei Oli kahjustatud aknakaasi tõstuki käepide. See, et S.P aidanud teda tema murest lahti saada, nagu ta väidab. Politseisõiduki kahjustamine on tahtlik tegu.

Oma tahtlike tegudega pani S.P toime

§ 218 lg 1 ettenähtud süüteo.

Kohtu seisukoht kar

istuse määramise osas

KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada

karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Kohus arvestab karistust kergendava asjaoluna S.P poolt süü ülestunnistamist. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süüd, väärtegude toimepanemise raskust, vastutust raskendavate ja kergendavate asjaolude puudumist, samuti S.P iseloomustavaid andmeid

selle kohta, et ta ei tööta, ta on karistatud väärtegude toimepanemise eest. Arvestades, et S.P ignoreerib seaduse nõuded ja tahtlikult paneb toime korduvalt samalaadsed süüteod. Kohus võtab arvesse, et ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud ja jätkab väärtegude S.P toimepanemist.

Kohtuväline menetleja võt ühendust , kus õppeosakonna juhataja kinnitas, et S.P o tis xxx n õpetoolil võlgnevused, mille tõ käi ttu teda ei lubatud praktikale, seega praktikal S.P praegu ei ja mitte midagi ei sega aresti kandmist.

S.P oli eelnevalt korduvalt karistatud nii kriminaalkorras kui ka väärteokorras. Eelnevalt

temale määratud rahatrahvid üldsummas 1380 eurot on tasumata. Ta ei tööta, ametliksissetulek puudub.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et S.P ei ole võimalik karistada kergemaliigilise karistusega, so rahatrahviga saavutamaks karistuse eri- S.P ja üldpreventiivseid eesmärke. Kuna

on varem samalaadsete tegude eest karistatud, siis kohus arvab, et S.P on võimalik mõjutada ainult arestiga. Kohus leiab, et tuleb rangelt karistada tema poolt S.P toime pa eest. ndud väärteo toimepanemise

Tuleb t süüdi 19.03.2016 avalikku korda kaitsva võimuesindaja solvamises unnistada S.P seoses tema ametikohustuste täitmisega, so KarS § s 275 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises - ning mõista talle karistuseks 10 päeva aresti.

Tuleb tun süüdi 19.03.2016 varavastases süüteos väheväärtusliku asja vastu, nistada S.P so KarS § 218 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises ning mõista talle karistuseks 5 päeva aresti.

KarS § 63 lg 3 alusel mõista S.P-le ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 15 päeva aresti.

Karistuse alguseks lugeda 19.03.2016 kell 21.11.

/allkirjastatud digitaalselt/

Galina Jasnjuk Kohtunik