3-15-2512/19 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

E e s t i V a b r i i g i nimel

Kohus

Kohtunik

Otsuse tegemise aeg ja koht

Haldusasja number

Haldusasi

Menetlusosalised

Asja läbivaatamine

Tallinna Halduskohus

Sirje Kaljumäe

11. aprill 2016, Tallinn

3-15-2512

A.M.i kaebus Tallinna Vangla 14.07.2015 käskkirja nr

5-2/960 tühistamiseks ja Tallinna Vanglalt mittevaralise

kahju hüvitise 500 eurot väljamõistmiseks

Kaebaja

–

A. M. ,

volitatud

esindaja

vandeadvokaat Indrek Västrik

Vastustaja –Tallinna Vangla, volitatud esindaja Kerli Lubja

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta A.M.i kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 11. mail 2016.

Vastuseks

esitatud

apellatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem

kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Vangla määras vanglas vahistatuna viibinud A. M. 14.07.2015

käskkirjaga nr 5-2/960 distsiplinaarkaristuse – kartserisse paigutamine 2 ööpäevaks. Karistus

pöörati täitmisele ajavahemikus 20.07.2015-22.07.2015.

3-15-2512

2. Käskkirjast (I kd, tl 5–6) nähtuvalt koostas teise üksuse valvur Urmas Kask ettekande

nr 1816, mille kohaselt teostas ta 30.06.2015 kell 14.42 paiku kambri nr 325 juures jalutuskäigult

tulevate kinni peetavate isikute läbiotsimist. Kaebaja läbiotsimisel tundis valvur, et vahistatu

pükstes jalge vahel on kõrvaline ese, mis meenutas sigarette. Vahistatu allus korraldusele

sigaretid ära anda ja andis valvurile väikese kilest paki, mille sees oli 3 sigaretti. Eelnevalt küsis

valvur, kas kinnipeetaval on ära anda sigarette. Vangla sisekorraeeskirja (VSKE) § 82 lg 3

kohaselt ei ole kinnipeetaval õigus enda juures hoida tubakatooteid, § 641 p 3 kohaselt ei või

kinnipeetav enda juures hoida süütamisvahendeid.

Sigarettide enda juures hoidmine kujutab julgeolekuohtu. On oht, et sigarettide süütamiseks

kambris hakatakse otsima alternatiivseid ohtlikke süütamisvahendeid; sigarettide üleandmine ja

muude esemete vastu vahetamine tekitaks ebaseaduslikke võlasuhteid ning subkultuuriliste

ilmingute levikut vanglas.

Tegemist on raske distsipliinirikkumisega, mille puhul ei ole piisavaks karistuseks noomitus või

isiklike vahendite arvelt lisatoitlustamise keelamine. Kartserikaristuse pikkuse (kaks päeva)

puhul on arvestatud, et varasemad rikkumised puuduvad. Sama on see piisav karistus, et anda

signaal, kuidas vangla reageerib taolisele rikkumisele ning suunata isikut õiguskuulekalt käituma.

3. Kaebaja esitas 12.08.2015 vaide distsiplinaarkaristuse käskkirja kehtetuks tunnistamiseks

koos kahju hüvitamise taotlusega (II kd, tl 13–14). Tallinna Vangla jättis 03.09.2015

vaideotsusega (I kd, tl 9–10) vaide rahuldamata.

4. A. M. esitas 05.10.2015 kaebuse Tallinna Vangla 14.07.2015 käskkirja nr 5-2/960

tühistamiseks, millega talle määrati distsiplinaarsüüteo eest kartserikaristus (haldusasi

3-15-2512). Kui kohus leiab, et nimetatud alused ei ole piisavad tühistamiskaebuse esitamiseks

(karistus on juba kantud), palub kaebaja alternatiivselt tuvastada karistuse määramise korralduse

õigusvastasuse.

5. Tallinna Vangla jättis 07.10.2015 vastusega (II kd, tl 4–6) rahuldamata kahju hüvitmise

taotluse. Vastustaja leidis, et distsiplinaarkaristusena kartserikaristuse määramine kaebajale oli

õiguspärane ning karistuse määramise käskkirja pole kehtetuks tunnistatud. Taotleja suhtes ei ole

karistuse täideviimisel kohaldatud lubamatuid piiranguid ega põhjustatud kannatusi, mis

kartserikaristusega paratamatult ei kaasne.

A. M. esitas 19.10.2015 halduskohtule kaebuse mittevaralise kahju hüvitamiseks, mis on

tekitatud eelnimetatud käskkirjaga (haldusasi nr 3-15-2620). Kohus liitis need haldusasjad

15.12.2015 määrusega ühte menetlusse (haldusasi nr 3-15-2512).

6. Tallinna Vangla esitas kaebusele 23.11.2015 vastuse tühistamisnõude ja 15.01.2016

hüvitamisnõude osas, milles palub jätta kaebused rahuldamata ning kaebaja menetluskulud tema

enda kanda. Vastustaja esitas 26.02.2016 täiendava seisukoha ja kohtu nõudel täiendavad

tõendid.

POOLTE SEISUKOHAD

7. Kaebaja taotleb distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja tühistamist ja mittevaralise

kahju hüvitamist, esitades kaebuses ja selle täienduses järgmised seisukohad.

2(12)

3-15-2512

7.1. Vaideotsusest nähtuvalt nõustus vastustaja, et sigaretid olid kaebaja taskus ning temalt

küsiti enne kambrisse minekut, kas on ära anda keelatud esemeid, st ei antud korraldust

sigarettide äraandmiseks. Kaebaja ei osanud selle küsimuse peale ära anda sigarette. Kaebaja

ei suuda meenutada, et suitsetamisalane regulatsioon oleks olnud eksponeeritud.

7.2. Vaideotsusest järeldub, et kaebajale ei tutvustatud allkirja vastu vangla sisekorda

reguleerivaid õigusakte; vastustaja ei väida ka seda, et kaebaja keeldus eeskirjade tutvustamise

kohta allkirja andmast. Vastustaja on ebaõigesti kohaldanud VSKE § 28 lg 2 p 8. Nimetatud

sättest saab järeldada, et vastustaja on kohustatud vahistatule tema õigusi allkirja vastu

tutvustama. Vastustaja seda ei teinud.

7.3. Distsiplinaarkaristuse määramisel on tehtud kaalumisvigu. Vaidlust pole, et kaebaja taskust

leiti enne kambrisse sisenemist sigarette, vaid kas kaebaja tegevus oli süüline. Hooletusest või

tahtlusest vangla sisekorda reguleerivate spetsiifiliste sätete (nt kas kambrisse sisenedes tohivad

taskus olla sigaretid) rikkumine eeldab, et kinnipeetavale on vastavaid sätteid tutvustatud;

samuti nt seda, et kinnipeetav eirab otsest korraldust (anda enne kambrisse sisenemist ära

sigaretid). Vastustaja ei arvestanud, et kaebaja ei teadnud, et küsimus „kas on keelatud

esemeid?“ hõlmas ka kaebaja taskus olnud sigarette. Samuti ei arvestanud sellega, et sigaretid

olid lihtsalt taskus ning kaebaja ei üritanud neid peita. Vastustaja, jättes arvestamata olulised

asjaolud, tegi põhjendamatu otsustuse vangistusseaduse (VangS) § 63 lg 1 p 4 alusel, leides, et

kaebaja on süüdi VangS § 67 p-st 1 tuleneva kohustuse järgida vangla sisekorraeeskirja

(täpsemalt VSKE § 82 lg 3) rikkumises.

7.4. Kui ka möönda, et kaebaja oli süüdi käskkirjas nimetatud sätete süülises rikkumises, ei ole

määratud karistus (kartser) proportsionaalne rikkumisega. Kaebaja kahetses teadmatusest

toimepandud tegu, allus ametniku korraldusele anda sigaretid ära ega kavatsenud kambris

suitsetada. Kaebajat ei olnud varem distsiplinaarkorras karistatud.

7.5. Kuigi karistus on juba ära kantud, on põhjendatud käskkirja kehtetuks tunnistamise

(tühistamise) nõue (kaebaja suhtes viiakse läbi kriminaalmenetlust).

7.6. Kuna kaebaja distsiplinaarkaristusena kartserisse paigutamine oli õigusvastane, põhjustati

talle sellega mittevaralist kahju. Kuna kartserisse paigutamine toob kaasa olulised piirangud

isiku õigustele ja vabadustele, on põhjendamatu kartserisse paigutamine käsitletav vabaduse

võtmise ja väärikuse alandamisena. Kaebaja põhjendamatult 2 päevaks kartserisse paigutamise

tõttu jäi ära lühiajaline kokkusaamine kaebaja abikaasaga, kes elab Pärnus ja võttis töölt vaba

päeva, et sõita Tallinnasse, kus selgus, et kokkusaamine jääb ära. Eelnevalt vastustaja kaebaja

abikaasat sellest ei teavitanud.

7.7. Vastustaja poolt esitatud dokumendist (allkiri kohustustega tutvustamise kohta) ei selgu, et

kaebajale oleks tutvustatud õigusakte (sh sigarettide hoidmise korda).

8. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata ja menetluskulud kaebaja

enda kanda.

Vastustaja väidab vastustes kaebusele ja täiendavates seisukohtades järgmist.

8.1. Ettekande nr 1816 järgi pani isik rikkumise toime 30.06.2015, olles selleks ajaks Tallinna

Vanglas viibinud varem juba üle kolme kuu. Vastustaja peab eluliselt mitteusutavaks, et isik,

kes on suitsetaja, ei olnud selle aja jooksul saanud teadlikuks suitsetamise ja tubakatoodete

valdamise korrast. Seega pani kaebaja toime sisekorraeeskirjade rikkumise, püüdes

tubakatooteid tagasi eluosakonda toimetada. Rikkumise toimepanemine on tõendatud

isiku

3(12)

3-15-2512

enda selgituste ja vanglaametnik U. Kase ettekandega. Kaebaja ei ole ka ise vaidlustanud

rikkumise toimepanemist.

8.2. Vanglateenistusel on kohustus rikkumistele reageerida, tagamaks vanglas kehtiva korra

järgimine. Distsiplinaarkorras karistamise eesmärgiks on kaitsta vangla julgeolekut ja vältida

allumatusest tekkida võivaid konflikte. Tubakatoodetega seonduvaid rikkumisi peetakse

kinnipidamisasutuses eriti rasketeks rikkumisteks, kuna need võivad kaasa tuua muid

julgeolekuohte. Suitsetamine selleks mitte ettenähtud ajal ja kohas võib kaasa tuua tulekahju,

sigarettide süütamiseks kasutavad kinni peetavad isikud tihti isevalmistatud elektriseadmeid,

põhjustades sellega elektrisüsteemi rikkeid, samuti kahjustavad kinni peetavad isikud

kaasvahistatute või –kinnipeetavate tervist passiivse suitsetamise vormis. Kambrites keelatud

esemed, sealhulgas tubakatooted, võivad kinnipidamisasutuses kujuneda ka omamoodi

vahetuskaubaks ja luua õigusvastaseid võlasuhteid.

8.3. Kaebajale anti eelnevalt võimalus sigaretid kappi panna, mida ta aga ei teinud. Kuna

tegemist on tavapärase praktikaga igapäevase jalutuskäiguga seoses, ei pea vastustaja ka

eluliselt usutavaks, et kaebaja poleks olnud teadlik oma kohustusest sigarette mitte eluosakonda

toimetada.

8.4. Kartserisse paigutamine toimus kehtiva distsiplinaarkaristuse käskkirjaga, mille kohaselt

tuli kaebajal talle määratud karistus ära kanda. Kuna tegemist on kehtiva käskkirjaga, on ka

isiku kartserisse paigutamine toimunud kooskõlas seadusega ega saa olla seega õigusvastane

ega piirata õigusvastaselt kaebaja vabadust.

8.5. Kohtupraktika kohaselt saab inimväärikust alandavaks pidada isiku selliseid kannatusi, mis

ületasid kinnipidamisega kaasnevate piirangute vältimatu taseme. Käesoleval juhul ei ole

kaebaja välja toonud ega tõendanud selliste kannatuste kaasnemist seoses kartserikaristuse

kandmisega. Kohtupraktika kohaselt ei ole isiku õigusvastane kartseris hoidmine iseenesest

inimväärikust alandav.

8.6. Pannes toime distsipliinirikkumise tunnustele vastava teo, peab kaebaja olema arvestanud

ka võimaliku kaasneva karistusega. Kuna kaebajale on vangla poolt tutvustatud vangla tegevust

reguleerivaid õigusakte, pidi talle olema teada, et sigarettide omamine ajal ja kohas kus see ei

ole lubatud ning sigarettide toimetamine eluosakonda on igal juhul keelatud. Samuti et

kartserikaristuse määramisel on tema liikumisvabadus täiendavalt piiratud ning muuhulgas

jäävad ära varem planeeritud kokkusaamised.

8.7. Kokkusaamine jäi ära kaebajast tuleneval asjaolul (isiku distsipliinirikkumine) ning vangla

ei saa vastutada kokkusaamise ärajäämise võimalike tagajärgede eest. Tegemist ei ole kaebaja

eraelu puutumatuse süülise piiramisega vangla tegevusest tulenevalt, mis võiks tingida

mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmise.

8.8. Vastustaja esitas kohtule 08.12.2015 kaebaja poolt allkirjastatud dokumendi, millega

kaebaja kinnitab, et on tutvunud vanglas kinni peetava isiku kohustustega ning on teadlik, et

edaspidi on võimalik õigusaktidega tutvumiseks pöörduda isikule määratud inspektor-

kontaktisiku poole. Seega pidi kaebajale igal juhul olema teada keeld toimetada sigarette selleks

mitte ette nähtud kohta.

KOHTU SEISUKOHT

4(12)

3-15-2512

9. Kohus võtab esmalt seisukoha kaebaja tühistamisnõude (I) ja seejärel hüvitamisnõude

(II) osas ning viimaks lahendab menetluskulude väljamõistmise taotluse (III).

I.

10. Asjas on esmalt vaidlus kaebajale distsiplinaarkaristuse määramise õiguspärasuse üle.

Vastustaja karistas A. M. vaidlustatud käskkirjaga VangS § 67 p 1 ja VSKE § 82 lg 3

rikkumise eest.

11. Vaidlust ei ole, et selle käskkirjaga määratud karistuse on kaebaja ära kandnud. Kuigi

kaebaja on kaebuse esitamise ja asjas kohtuotsuse tegemise ajaks Tallinna Vanglast vabanenud,

peab kohus põhjendatuks vaidlustatud käskkirja tühistamiseks esitatud kaebus sisuliselt läbi

vaadata.

11.1. Riigikohtu praktikas (05.12.2011 otsus asjas nr 3-3-1-41-11 p-d 10–12; 13.11.2014 otsus

haldusasjas nr 3-3-1-44-14, p –d 10 ja 11) on selgitatud, et haldusaktil võib säilida mõju ja

praktiline tähendus ka pärast kehtivusaja möödumist ning sellisel juhul saab kohus haldusakti

tühistada. Tühistamine kõrvaldab haldusakti kehtivuse ka tagasiulatuvalt nõnda, et selle

varasemale kehtivusele ei ole võimalik hiljem enam tugineda. Haldusakti kehtivusaja

lõppemine ei välista seega tingimata tühistamiskaebuse esitamist ja läbivaatamist.

Kohtumenetluse ajal kehtivuse kaotanud haldusakti tühistamise nõude sisuline lahendamine on

välistatud vaid siis, kui kohus veendub, et kehtetu haldusakti "ületühistamine" ei ole kaebaja

õiguste kaitseks vajalik (vrdl halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 44 lg 1).

11.2. Eeltoodud kohtupraktika kohaselt võib kehtivuse kaotanud haldusakti mõju ja praktiline

tähendus väljenduda ennekõike võimaluses, et haldusorganid, kohtud ja kolmandad isikud

võivad oma edasistes otsustes ja toimingutes tugineda haldusakti varasemale kehtivusele.

Vaidlustatud käskkirja mõju ja praktiline tähendus ei pruugi olla täielikult ammendunud ka

praegusel juhul. VangS § 65 lg 5 kohaselt kustub distsiplinaarkaristus ühe aasta jooksul selle

määramisest arvates ning alles seejärel ei saa seda arvestada kui kehtivat distsiplinaarkaristust.

Kuigi kaebaja ei viibi kinnipeeturegistri andmetel hetkel Tallinna Vanglas, ei ole täielikult

välistatud, et kui kaebaja peaks sattuma taas vangistusseaduse mõjusfääri, võib tähtsust omada

asjaolu, et isikul on kustumata distsiplinaarkaristus.

Ka kaebuses on rõhutatud tühistamisnõude põhjendatust seoses sellega, et kaebaja viibis

vanglas vahistatuna ja tema suhtes jätkub kriminaalmenetlus. Seega ei ole välistatud kaebaja

kokkupuude vastustajaga ka edaspidi ja sellises olukorras oleks kaebaja huvides, et tema suhtes

ei kehtiks distsiplinaarkaristusi. Tühistamisnõue on ainus tõhus õiguskaitsevahend kehtiva

haldusakti õigusjõu murdmiseks. Seega peab kohus võimalikuks esitatud tühistamiskaebuse

läbi vaadata.

12. VangS § 67 p 1 järgi on vanglas kinni peetav isik kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju

ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele.

VSKE § 82 lg 3 kohaselt ei ole kinnipeetaval õigus enda juures hoida tubakatooteid.

Tubakatooted võetakse vanglateenistuse ametniku poolt hoiule. Vanglateenistus väljastab

tubakatooted kinnipeetavale vaid ajaks, millal tal on õigus viibida kohtades, kus on lubatud

suitsetada. VSKE § 82 lg 2 sätestab, et vanglas võib suitsetada üksnes selleks ettenähtud ja

vastavalt märgistatud kohtades ja ajal, millal kinnipeetaval on õigus seal viibida.

5(12)

3-15-2512

Tallinna Vangla direktori 31.01.2013 käskkirjaga nr 20 kinnitatud „Tallinna Vangla kodukord“

(Kodukord) punkti 12.1 kohaselt on lubatud suitsetada ainult selleks ettenähtud ja märgistatud

kohtades ning ettenähtud aegadel.

13. Kõnealuse juhtumi ajal kehtis Kodukord sõnastuses, mille punkti 4.8 kohaselt oli

jalutuskäigule värskes õhus lubatud kaasa võtta kuni viis sigaretti ilma pakita. Kinnipeetavate

tubakatooteid hoitakse Vangla poolt selleks ettenähtud laegastes. Kodukorra p 12.2 kohaselt oli

igale suitsetavale kinnipeetavale on ette nähtud isiklik laegas, milles on lubatud hoida vaid

isiklikke tubakatooteid, Suitsetada soovivale kinnipeetavale väljastatakse jalutuskäigu alguses

laekast maksimaalselt viis sigaretti ilma pakita. Jalutuskäigu ajal sigarette lisaks ei väljastata.

Kinnipeetav on pärast jalutuskäiku kohustatud tarvitamata jäänud sigaretid vanglaametniku

määratud kohas ja ajal Vanglale hoiule andma (p 12.3).

14. Kaebaja ei eita, et tal olid sigaretid, mida ta jalutuskäigult tagasi tulles valvurile ära ei

andnud. Oma 30.06.2015 seletuses märgib ta, et on süüdi ja õigustused tema teole puuduvad,

soov suitsu järele on erinevatel päevadel erinev ja homme sooviks rohkem teha ( I kd, tl 31 ja

47).

15. Kaebaja väidab aga, et pole pannud toime distsiplinaarrikkumist, kuna talle pole tutvustatud

vanglas sigarettide hoidmisega seonduvat regulatsiooni ning ta ei teadnud kohustusest sigaretid

ära anda. Seetõttu ei osanud kaebaja tema väitel ka vastuseks valvuri küsimusele, kas on ära

anda keelatud esemeid, ära anda tema käes olnud sigarette.

Vastustaja on seisukohal, et kaebaja oli oma kohustusest teadlik ja mõistis, et rikub keeldu.

Vastustaja on vastuseks kohtu järelepärimisele (III kd, tl 16–18) selgitanud, et kaebaja on

viibinud Tallinna Vanglas neljanda vangistuse jooksul järgnevatel perioodidel: 20.03. –

27.03.2015; 24.04.– 08.05.2015; 19.06. – 03.09.2015 kõigi nimetatud perioodide ajal

vahistatuna. Kõigil perioodidel on A. M.ga samas kambris viibinud ka suitsetavaid isikuid.

16. VangS § 14 lg 2 kohaselt kohtub kinnipeetav hiljemalt vanglasse saabumisele järgneval

päeval vanglateenistuse ametnikuga, kes selgitab kinnipeetavale tema õigusi ja kohustusi.

Kinnipeetavale antakse kirjalik teave vangistuse täideviimist reguleerivate seaduste, vangla

sisekorraeeskirjade ja kaebuste esitamise kohta. VSKE § 28 lg 1 punkti 8 kohaselt on

kinnipeetava isiku toimikus kinnipeetava allkiri selle kohta, et talle on tutvustatud

sisekorraeeskirju. Vastustaja on kohtule selgitanud, et riikliku kinnipeetavate, karistusjärgselt

kinnipeetavate, arestialuste ja vahistatute registri (kinnipeeturegister) andmetel on A. M.

saabunud Tallinna Vanglasse 20.03.2015 ning samal kuupäeval on talle allkirja vastu

tutvustatud ka vanglas kehtivat korda ja nimetatut reguleerivaid õigusakte. Vastustaja on

kohtule esitanud ka dokumendi, mille kaebaja on 20.03.2015 allkirjastanud ning sellega

kinnitab, et on tutvunud vanglas kinni peetava isiku kohustustega vanglas ja on teadlik, et muid

vajaminevaid õigusakte saab kontaktisiku vahendusel. Samuti seda, et on selgitatud kaebuste

esitamise korda (I kd, tl 49).

Kaebaja märgib, et sellelt dokumendilt ei selgu, et kaebajale oleks tutvustatud õigusakte (sh

sigarettide hoidmise korda). Kaebajal on õigus, et suitsetamist puudutava regulatsiooni eraldi

üksikasjalikumat tutvustamist sellest dokumendist ei nähtu. Sellel allkirjastatud vormil on

kaebaja ise märkinud, et ta ei suitseta. Samas ei ole mõeldav, et vanglasse saabuvale isikule

oleks otstarbekas tutvustada kohe kinnipidamise alguses üksikasjalikult kõiki regulatsioone,

sest nende mahukuse ja isiku emotsionaalse seisundi juures ei ole usutav, et need ka talle meelde

jääksid. Selleks tutvustatakse võimalust, kuidas vajalike regulatsioonide kohta edaspidi teavet

saada ja sellise tutvustamise kohta on kaebaja allkirja andnud.

6(12)

3-15-2512

Vastustaja on 26.02.2016 vastuses vastuseks kohtu küsimustele selgitanud, et kinni peetavatel

isikutel on võimalik igal ajal küsida erinevaid vangla tegevust reguleerivaid õigusakte,

pöördudes

inspektor-kontaktisiku

poole.

Õigusaktid

väljastatakse

paberkandjal.

Inspektor-kontaktisikud teevad osakondades ringkäike, mille käigus on võimalik pöörduda

muuhulgas õigusaktide saamiseks, kaks või kolm korda nädalas, sõltuvalt konkreetse ametniku

töökorralduslikest võimalustest. Soovi korral jätab inspektor-kontaktisik õigusaktid isikule

kambrisse tutvumiseks pikemaks ajaks, näiteks nädalaks. Kõigile kinni peetavatele isikutele on

tagatud võimalus tutvuda õigusaktidega, milles sisalduvaid õigusi ja kohustusi on isikutel

vanglas viibides tarvis järgida. Vajadusel on võimalik täpsustavate küsimustega pöörduda

isikule määratud inspektor-kontaktisiku poole. Kui isik saabub vanglasse antakse isikule soovi

korral õigusaktid tutvumiseks kambrisse, kus tal on võimalik nimetatutega tutvuda sellise aja

vältel, mida isik tarvilikuks peab. Seega on kinni peetavatel isikutel võimalik igal ajal tutvuda

vangla sisekorraeeskirja ja kodukorra tekstidega, kui isikud selleks soovi avaldavad.

Vastustaja on samas (vastuse punkt e)) ka vastuseks kohtu küsimustele selgitanud, et varasemalt

(sh 2015 suvel), oli suitsetamisregulatsioon, sealhulgas vastavad kodukorra punktid,

paberkandjal kinnitatud suitsulaegaste kõrvale, kus kõigil jalutuskäigule suunduvatel isikutel

oli võimalik regulatsiooniga tutvuda.

Valvur U. Kask on ettekandes märkinud, et enne läbiotsimist küsis ta isikutelt, kas neil on

sigarette ära anda ja pakkus võimalust sigaretid suitsukappi tagasi panna. Vastustaja väitel on

vangla igapäevane praktika selline, et jalutuskäigult naasvatelt isikutelt küsitakse, kas neil on

sigarette ära anda.

17. Kohus nõustub eelnevat arvestades, et A. M. pidi olema teadlik suitsetamisregulatsioonist

Tallinna Vanglas ning vastav teave oli piisavalt kättesaadav. Siinkohal märgib kohus, et

kohtupraktika kohaselt on distsiplinaarkorras karistatav mitte ainult tahtlusega, vaid ka

hooletusega toime pandud süütegu (Riigikohtu otsus haldusasjas nr 3-3-1-24-10, p 11).

Kuna kaebaja oli juba varem kahel korral lühiajaliselt vahistatuna Tallinna Vanglas viibinud ja

ka enne praeguse vaidluse tinginud käskkirja andmist oli ta vanglas juba ligi kaks nädalat, ei ole

usutav, et ta polnud vähemalt üldjoontes aru saanud, et vanglas on suitsetamise kohta erireeglid

ja eluosakonnas suitsetada ega sigarette omade ei tohi. Detailide täpsustamiseks olnuks tal

võimalus küsida teavet vanglaametnikelt. Kaebaja mitteteadmine pole usutav ka järgmistel

põhjustel. Kaebaja seab küll oma 26.02.2016 seisukohas kahtluse alla vastustaja 26.02.2016

vastuses esitatud informatsiooni, et kaebaja viibis kõikidel vanglas viibitud perioodidel kambris

koos teiste suitsetajatega, pidades seda väidet paljasõnaliseks. Isegi kui see teave ka päris iga

päeva osas tõele ei vasta, puutub kaebaja vanglas kokku suitsetajatega ning ka jalutuskäikudel

käiakse koos. Nagu vastustaja oma 26.02.2016 vastuses õigesti märgib, pidi kaebaja juba

jalutuskäigule minnes saama oma sigaretid suitsukapist ametniku vahendusel. Seega pidanuks

isegi õigusaktide ebapiisava tutvustamise korral kaebaja tähele panema, kuidas teised vanglas

kinni peetavad isikud oma sigarettidega ümber käivad ning kuidas käituvad ametnikud

jalutuskäigule minekul ja naasmisel.

Seda veendumust kinnitab ka asjaolu, et sigaretid avastas valvur kaebaja läbiotsimisel, st oli

soov neid peita. Ettekande (I kd, tl 32 ja 48) kohaselt pükstes, jalge vahel. Vastustaja on

23.11.2015 vastuses kaebusele (I kd, tl 27–30, p 14) märkinud, et distsiplinaarmenetluse

läbiviija on kontrollinud ka videosalvestist, millest nähtuvalt võtab kaebuse esitaja midagi ise

oma pükstest välja peale seda, kui valvur kompamise teel läbiotsimist teostades kõrvalise eseme

avastas. Distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjas ega protokollis sellele tõendile ei tugineta.

Samas ei tee vastustaja ka selle tõendi põhjal järeldust, mida protokollis ja käskkirjas juba

7(12)

3-15-2512

poleks tehtud. Vastustaja märgib, et kuna kaebaja võttis keelatud eseme oma pükstest välja ise,

ei ole võimalik tagantjärele kindlaks teha, kus täpselt sigaretid paiknesid (kas taskus, lihtsalt

pükste värvli vahel või mujal samas piirkonnas). Kinnitust on aga leidnud, et keelatud ese oli

isiku valduses ning isik pani rikkumise toime.

18. Kohus nõustub vastustajaga, et distsiplinaarmenetluses kogutud teabe järgi on

distsiplinaarsüüteo toimepanemine tõendatud.

19. VangS § 100 lg 1 kohaselt võib vahistatule kohaldada distsiplinaarkaristusena noomitust,

isiklike vahendite arvel lisatoitlustamise õiguse keelamist kuni kaheks kuuks ning kartserisse

paigutamist kuni 30 ööpäevaks. Vaidlustatud käskkirjaga määrati Tallinna Vanglas vahistatuna

viibinud kaebajale distsiplinaarkaristusena kaheks ööpäevaks kartserisse paigutamine.

Kuigi kaebaja on seisukohal, et pole distsiplinaarkorras karistatavat tegu toime pannud, tõstatab

ta siiski ka küsimuse talle määratud karistuse proportsionaalsusest.

20. Distsiplinaarkaristuse määrajal on kaalumisruum nii karistuse liigi kui ka kartserikaristuse

pikkuse valikul ning vastustajal on hindamisruum ka teo määratlemisel raske rikkumisena ning

hindamisel, milline karistus oma eesmärki just konkreetse teo ja isiku puhul kõige paremini

teenib. Vaidlustatud käskkirjas on põhjendatud, millistest kaalutlustest on vastustaja karistuse

määramisel lähtunud. Nii on vastustaja arvestanud toimepandud distsiplinaarrikkumise raskust

ja laadi, märkides, et tubakatoodetega seonduvaid rikkumis peetakse vanglas rasketeks

rikkumisteks neist lähtuvate julgeolekuohtude tõttu (oht tulekahju põhjustamiseks, sigarettide

vahetamisel muude esemete vastu omalaadsete võllasuhete teke ja sellest lähtuv subkultuuriline

mentaliteet).

Riigikohus on tunnustanud vangla ulatuslikku kaalumisruumi võimaliku ohu hindamisel, sh

arvestades vanglaolustiku eripära (Riigikohtu 25.10.2012 otsus haldusasjas nr 3-3-1-28-12, p

14 ning seal viidatud lahendid). Vangla on vangistuse ja eelvangistuse täideviimiseks loodud

asutus, kellel peab olema vangistuse täideviimise spetsiifikast lähtuv kogemus ohtude

avastamisel ja ennetamisel.

21. Vastustaja on ka kaalunud erinevate karistuste vahel ning põhjendanud oma valikut, sh

kartserikaristuse pikkust. Käskkirja kohaselt poleks piisavaks karistuseks noomitus või isiklike

vahendite arvelt lisatoitlustamise keelamine. Kartserikaristuse pikkuse (kaks päeva) puhul on

arvestatud, et varasemad rikkumised puuduvad, samas peab vastustaja raske rikkumise korral

seda kohaseks, et anda signaal vangla reaktsioonist ja juhtida isikut õiguskuulekalt käituma.

Kohtu hinnangul on vastustaja neid kaalutlusi õiguspäraselt teostanud ja vastavaid põhjendusi

ka käskkirjas kajastanud.

22. Kohtu hinnangul ei ole rikutud ka distsiplinaarmenetluse läbiviimisele kehtestatud nõudeid

(VangS § 64). Kaebajale on teatatud menetluse alustamisest ja tutvustatud tema kohta

koostatud ettekannet (tl 32) ning võimaldatud end seletuste ja vastuväidete andmise läbi kaitsta

(I kd tl 8 pöördel, 31), menetluse käik on protokollitud (I kd, tl 46-47 pöördel) ning kaebaja ei

ole talle tutvustatud distsiplinaarmenetluse protokollile vastuväiteid esitada. Vaidlustatud

käskkirjas on käsitletud süüteo asjaolusid, asjas kogutud tõendeid ning karistatu ja

asjassepuutuva vanglaametniku seletusi. Kohus ei ole pidanud vajalikuks tunnistajana

kaaskinnipeetava ülekuulamist, kuna vaidlus karistuse määramise õiguspärasusele on

taandunud peamiselt asjaolule, kas kaebaja teadis kohustusest sigaretid ära anda ja keelust neid

enda juures omada.

8(12)

3-15-2512

23. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui see on antud

pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas,

proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. HMS § 56 lg 2 kohaselt tuleb

haldusakti põhjenduses märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus ning

kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest

haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud (HMS § 56 lg 3).

Eeltoodu põhjal leiab kohus, et vaidlustatud käskkiri on õiguspärane ning vastab eelnevalt

viidatud haldusmenetluse seaduse ja vangistusseaduse nõuetele. Seega puuduvad alused selle

käskkirja tühistamiseks.

II. 24. Kaebuse esitaja leiab, et kuna põhjendamatu kartserisse paigutamine toob endaga kaasa

olulised piirangud isiku õigustele ja vabadustele, on nimetatu käsitletav vabaduse võtmise ja

väärikuse alandamisena. Kaebaja leiab, et tema paigutamine kartserisse kaheks ööpäevaks oli

põhjendamatu ning seetõttu jäi ära ka lühiajaline kokkusaamine abikaasaga. Nimetatud

tegevusega on vastustaja kaebaja arvates põhjustanud talle mittevaralist kahju suuruses 500

eurot.

25. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu

kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju

hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja

6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik

nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise

kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise,

au või hea nime teotamise korral.

Tallinna Ringkonnakohus tõi 26.11.2015 haldusasjas 3-15-2620 (liidetud haldusasjaga nr

3-15-2512) määruse punktis 11 välja, et kohus on kahjunõude läbivaatamisel seotud kahju

hüvitamise taotluses kahjuna kirjeldatud tagajärgedega, mitte kaebaja õiguslike väidetega

õiguse riive osas. RVastS § 9 lg 1 näeb ette, et füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju

rahalist hüvitamist muuhulgas eraelu puutumatuse rikkumise korral.

26. Eelnevalt jõudis kohus järeldusele, et kaebaja suhtes ei olnud distsiplinaarkaristusena

kartserisse paigutamist kohaldatud õigusvastaselt. Seetõttu ei saa riigivastutuse aluseks olla

ebaseaduslik vabaduse võtmine. Kaebaja paigutati kartserisse kehtiva käskkirja alusel ja seda

pole senini kehtetuks tunnistatud ega tühistatud.

Kaebaja ei ole välja toonud asjaolusid, mis oleks tema kinnipidamisel kartseris halvendanud

tema olukorda sedavõrd, et vastustaja tegevus oleks käsitletav väärikuse alandamisena.

Kohtupraktika kohaselt saab inimväärikust alandavaks pidada isiku selliseid kannatusi, mis

ületavad kinnipidamisega kaasnevate kannatuste vältimatu taseme. Isiku õigusvastane kartseris

hoidmine ei ole iseenesest inimväärikust alandav. Õigusvastane kartserisse paigutamine võib

olla inimväärikust alandav, kui sellega kaasnevad isikule täiendavad piirangud ja kannatused,

mis ei ole otseselt vajalikud kinnipidamise režiimi järgimiseks (nt Riigikohtu 15.03.2010. a

otsus haldusasjas nr 3-3-1-93-09, p 11 ja seal viidatud praktika). Kartserikaristus on küll isikule

mõnevõrra piiravam tavapärasest eelvangistuse või vangistuse täideviimisest, kuid ei kujuta

veel iseenesest väärikust alandavat kohtlemist. Seega ei ole asja materjalidest nähtuvalt

distsiplinaarkorras kartserisse paigutamisega tekkinud kaebajale kahju, mille tingiks võimalik

väärikuse alandamine või vabaduse võtmine.

9(12)

3-15-2512

27. Küll aga tuleb kohtul hinnata, kas väidetava mittevaralise kahju võis tekitada kartserisse

paigutamisest tingitud lühiajalise kokkusaamise ärajäämine abikaasaga. Vangistuse

täideviimisest tingitud lühiajalise kokkusaamise piiramine riivab isiku õigust eraelu

puutumatusele. Selleks, et selline riive tooks aga kaasa hüvitamisele kuuluva kahju

riigivastutuse tähenduses, peavad olema täidetud RVastS § 7 lg-s 1 sätestatud eeldused.

VangS § 24 lg 2 kohaselt ei võimaldata lühiajalisi kokkusaamisi distsiplinaarkaristuse

kandmiseks kartserisse paigutatud kinnipeetavale, mis kehtib üldnormina ka vahistatu puhul.

Vanglal on küll teatud otsustusruum kartserikaristuse täitmisele pööramise aja suhtes. Seejuures

peab vangla lähtuma VangS § 101 lg-st 1 (üldjuhul pööratakse vahistatu distsiplinaarkaristus

täitmisele kohe), et tagada karistuse kohene ja vahetu mõju teole. Praegusel juhul ei ole

vastustaja pidanud vajalikuks karistuse täitmise edasilükkamist VangS § 101 lg 2 alusel.

Vanglale ei tulene kehtivast õigusest kohustust arvestada kartserikaristuse täitmisele

pööramisel juba varem kokku lepitud kokkusaamisi.

28. Vaidlust ei ole selles, et planeeritud kokkusaamine jäi ära seetõttu, et kaebaja kandis

kartserikaristust ning kehtiv õigus välistab kartserikaristuse kandmise ajal lühiajalise

kokkusaamise.

29. Vastustaja on vastuseks kohtu järelepärimisele 26.02.2016 (III kd, tl 16–18) selgitanud, et

kartserisse paigutamist ei ole vanglal võimalik konkreetse päevaga kindlaks määrata, kuna

karistuse täitmisele pööramine toimub lähtuvalt vabade kohtade olemasolust kartserikambrites.

Reeglina paigutatakse distsiplinaarteo toime pannud isik kartserisse esimese nädala jooksul

(arvestades kohese täitmise vajadust). Kartserikaristuse täitmisele pööramisest kinnipeetavat

konkreetse päeva täpsusega eelnevalt ei teavitata. Esmalt pole vanglal võimalt konkreetseid

kuupäevi ette määrata. Samuti on nimetatu vajalik, et välistada kartserisse paigutamisel

kaasnevate ettevalmistuste tegemine, mis on kinnipidamisasutuses tavapärane (nt esemete

peitmine, asjade jagamine jmt).

Vastustaja on selgitanud, et juhul kui isikule määratakse käskkirjaga distsiplinaarkaristusena

kartserikambrisse paigutamine ning isik teavitab seejärel talle määratud inspektor-kontaktisikut

lähiajale planeeritud kokkusaamisest ja palub jälgida, et karistuse täitmisele pööramine ei

toimuks kokkusaamisega samaaegselt, on võimalik kartserikaristuse täitmisele pööramisel

kokkusaamisega arvestada. Inspektor-kontaktisikud teavitavad kartserisse paigutamisega

tegelevat ametnikku, kes vastavalt võimalustele planeerib karistuse kandmise täitmisele

pööramise pärast kokkusaamise toimumist. Kui kinni peetav isik ei ole inspektor-kontaktisiku

või mõne teise vanglaametniku poole pöördunud, teavitamaks kokkusaamise toimumisest, ei

ole võimalik vanglal nimetatuga kartserikaristuse täitmise pööramisel ka arvestada.

Kehtiva õiguse kohaselt ei ole vanglal kohustust teavitada läheneva kokkusaamise ärajäämisest

kokkusaamisele tulevat isikut. Vastustaja selgitab ka, et kui kokkusaamine jääb ära

distsiplinaarkaristuse määramisest tulenevalt, teavitab kinnipeetav kokkusaamisele tulevaid

lähedasi ise. On eelduslik, et kui isikule määratakse distsiplinaarkäskkirjaga kartserikaristus

ning isik on teadlik, et tal peaks lähema nädala-kahe jooksul toimuma kokkusaamine, teavitab

isik karistuse määramisest oma lähedasi, et kokkusaamine edasi lükata.

30. Vastustaja on 26.02.2016 vastuses aga täiendavalt selgitanud, et Tallinna Vangla on

parandanud kokkusaamiste ärajäämisest teavitamise korda selliselt, et kartserisse

paigutamisega tegelev isik saadab kokkusaamisi registreerivale ametnikule teavituse kartserisse

paigutamise osas. Teavituse edastamine on praktikas võimalik päev või kaks varem või samal

10(12)

3-15-2512

päeval, kui toimub kartserisse paigutamine (kuna vangla ei ole varem teadlik, millal on

võimalik isikule määratud karistus täitmisele pöörata). Kokkusaamiste registreerimisega

tegelev ametnik kontrollib paigutamise teate saamise järgselt, kas isikul on karistuse kandmise

ajale langev kokkusaamine, mis on registreeritud väljas viibiva isiku poolt ning teavitab

vajadusel kokkusaamise registreerinud lähedast kokkusaamise ära jäämisest.

31. Hoolimata sellest, et A. M. kartserisse paigutamise ajal ei kohustanud ükski

vangistusõiguse norm vanglat arvestama planeeritud kokkusaamise ajaga ega ka seisma hea

selle eest, et kokkusaamisele tulev vanglaväline isik saaks õigeaegselt kokkusaamise

ärajäämisest teada ja saaks vältida tarbetuid kulusid ja asjaajamist ning negatiivseid

emotsioone, on Tallinna Vangla oma edaspidise tegevusega siiski näidanud, et ei pidanud

olemasolevat regulatsiooni ja korraldust piisavaks.

32. Kohtu hinnangul ei taga selline regulatsioon ja vanglasisene korraldus, mis ei võimalda

kartserikaristuse täitmisel arvestada ka juba kavandatud ja ette teada oleva kokkusaamise

võimaldamisega, kooskõlas hea halduse põhimõttega, põhiseadusega tagatud õigusega eraelu

puutumatusele ning ka vahistatud isiku puhul vajadusega tagada suhe oma perekonna ja

lähedastega kui seda pole õigusliku alusel eelvangistuse eripära arvestades piiratud. Siiski on

vastustaja selgitanud, et ka varem on paindlikku lähenemist kasutatud ( vt eelnevalt otsuse p 29

teine lõik).

33. Vastustaja 26.02.2016 vastuse punkti c) kohaselt tutvustas inspektor-kontaktisik A.

M.le distsiplinaarkaristuse käskkirja 14.07.2015. Paigutustega tegelev ametnik teavitas

võimalusest paigutada kaebaja kartserisse 20.07.2015 ning samal päeval toimus ka isiku

karistuse täitmisele pööramine.

Vastustaja märgib 26.02.2016 vastuses, et käesoleval juhul ei ole vanglale teada, et A. M. oleks

inspektor-kontaktisiku või mõne teise vanglaametniku poole seoses kokkusaamisega

pöördunud. Eelnevast nähtuvalt oli kaebajal suhtlemiseks kontaktisikuga või muu

vanglaametnikuga ja kokkusaamise toimumise väljavaadete kohta küsimiseks ja oma soovi

avaldamiseks aega vähemalt viis päeva. Selle aja jooksul saanuks ta ka oma abikaasat

kokkusaamise ärajäämisest teavitada. Kaebaja ei ole ka ise väitnud, et ta oleks küsinud teavet

kokkusaamise toimumise kohta või avaldanud soovi arvestada kokkusaamist karistuse

täitmisele pööramisel.

34. Kohtu hinnangul on selline halduspraktika, mis ei arvesta kartserikaristuse täitmisele

pööramisel võimalusega realiseerida ka juba eelnevalt kokku lepitud kokkusaamine

perekonnaliikmega, õigusvastane. Samas ei ole aga praegusel juhul täidetud RVastS § 7 lg-s 1

sätestatud muud eeldused.

Esmalt ei ole kaebaja kasutanud võimalust, et talle väidetavalt tekkinud kahju vältida. Kuna

karistust ei pööratud täitmisele otsekohe, olnuks tal võimalus küsida vanglaametnikelt

kokkusaamise võimalikkuse kohta, esitada kohustamisnõue kokkusaamise võimaldamiseks või

kartserikaristuse täitmise edasilükkamiseks, sh taotleda esialgset õiguskaitset. Kaebaja ei ole

asunud oma õigusi esmaste õiguskaitsevõimalustega kaitsma.

Teisalt ei ole kohtu hinnangul kaebaja eraelupõhiõiguse riive käesoleval juhul sellist mõõtu,

mis üldse saanuks tekitada hüvitamisele kuuluva mittevaralise kahju ning seda järgmistel

põhjustel: ärajäänud kokkusaamine oli lühiajaline ega saa mõjutada isiku eraelu kvaliteeti

tervikuna kuigivõrd oluliselt. Kaebaja viibis Tallinna Vanglas vahistatuna küllalt lühikest aega

11(12)

3-15-2512

(19.06. – 03.09.2015) ning tema eraelu riive oli tingitud tema enda õigusvastasest käitumisest –

distsiplinaarsüüteo toimepanemise tõttu kartseris viibimisest.

35. Kaebaja on väitnud, et ebamugavused ära jäänud kokkusaamisest tekkisid tema abikaasal,

kes pidi võtma töölt vaba päeva ja sõitma Tallinnasse kohale. Halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) § 44 lg 1 kohaselt võib üldjuhul kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma

õiguse kaitseks. Praegusel juhul on kahju hüvitamise nõude esitanud A. M. ning

eelnevalt võttis kohus seisukoha tema kahju hüvitamise nõude osas. Esitatud kaebuse raames

ei saa kohus võtta seega seisukohta kaebaja abikaasa jaoks ilmnenud kulutuste või

ebamugavuste suhtes ega anda neile hinnangut riigivastutuse seaduse tähenduses.

36. Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et puudub alus ka mittevaralise kahju hüvitamise

nõude rahuldamiseks

III. 37. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kaebaja taotleb menetluskulude väljamõistmist vastustajalt. Kaebaja menetluskulud seisnevad

õigusabikuludes (240 eurot) ja riigilõivus 45 eurot (kahe kaebuse ja ühe määruskaebuse

esitamise eest). Õigusabikulude väljamõistmise taotlusele on lisatud arve (III kd, tl 22), millelt

nähtub seos käesoleva kohtuasjaga ning kassa sissetuleku order arve tasumise kohta sularahas

(III kd, tl 23). Kuna kaebus jääb täies ulatuses rahuldamata, jääb rahuldamata ka

menetluskulude väljamõistmise taotlus.

Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, mistõttu jäävad tema võimalikud

menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/

Sirje Kaljumäe

12(12)