1-13-1717/103 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

11. aprill 2016 Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-13-1717

Kohtukoosseis

Mati Kartau, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Narva kohtumaja) 24. märtsi 2016 määrus

Sergei Kedrovi (ik 37710033718) vangistuse täitmisele

pööramise kohta KarS § 76 lg 7 alusel

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Sergei Kedrov, määruskaebus

RESOLUTSIOON

Jätta Viru Maakohtu 24. märtsi 2016 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib käesoleva määruse peale esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist

kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates

päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Viru Maakohtu 10. juuni 2013 otsusega mõisteti Sergei Kedrovile KarS § 263 p-de 1, 2 järgi

KrMS § 238 lg 2 alusel kandmisele kuuluvaks karistuseks 4 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1

alusel arvati karistusest maha eelvangistuses viibitud aeg ja loeti S. Kedrovi kandmisele

kuuluvaks karistuseks 3 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel liideti mõistetud

karistusele Viru Maakohtu 3. detsembri 2009 otsusega mõistetud ärakandmata karistus ning

mõisteti S. Kedrovi liitkaristuseks 3 aastat 2 kuud 13 päeva vangistust alates 31. maist 2013.

2. Viru Maakohtu 17. märtsi 2015 määrusega vabastati S. Kedrov vangistuse kandmisest tingimisi

enne tähtaega katseajaga kuni 13. augustini 2016. Süüdlane allutati käitumiskontrollile ja mh

pandi talle KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustus mitte tarvitada alkoholi. Esimesel kolmel kuul

kohaldati S. Kedrovile elektroonilist valvet.

3. 10. märtsil 2016 esitas kriminaalhooldusametnik erakorralise ettekande ettepanekuga pöörata

S. Kedrovi kandmata jäänud karistus täitmisele. Nimelt rikkus süüdlane teadlikult kohustust

mitte tarvitada alkoholi. Varasemalt on S. Kedrov katseajal rikkunud ka elektroonilise valve

kohustust ning talle on selle eest tehtud kirjalik hoiatus.

Maakohtu määrus

4. Viru Maakohtu 24. märtsi 2016 määrusega rahuldati kriminaalhooldaja taotlus ja pöörati

S. Kedrovile Viru Maakohtu 10. juuni 2013 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa

1 aasta 4 kuud 14 päeva vangistust täitmisele. Kohus tegi kindlaks, et S. Kedrov rikkus

27.02.2016 alkoholi tarvitamise keeldu ega pidanud süüdlase põhjendusi alkoholi tarvitamise

kohta mõjuvaks. S. Kedrov on juba korra katseaja tingimusi rikkunud, kui ei ilmunud 13. juunil

2015 määratud ajaks tagasi elukohta. Eelnevast tulenevalt ei pidanud kohus täiendavate

kohustuste määramist põhjendatuks.

Määruskaebus

5. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse S. Kedrov, kes palub jätta talle mõistetud karistuse

kandmata osa täitmisele pööramata. S. Kedrov rõhutab, et ta on oma peres ainus toitja. Ta

selgitas kriminaalhooldusametnikele, et jõi 27. veebruaril 2016 naisega džinni. Abikaasaga on

suhted keerulised, sest paar on otsustanud lahutada. Samas aga määruskaebuses selgitab

S. Kedrov, et tegelikult ta ei joonud džinni. Alkoholi sisaldus tema väljahingatavas õhus oli

põhjustatud ühest piiritust sisaldavast ravimist, mida ta võtab. Samuti võtab S. Kedrov veel

tugevatoimelisi ravimeid, mille kõrvalmõjud tingisid valed ütlused džinni joomise kohta.

Süüdimõistetu palub ka arvestada, et ta ema tervis on halb ning S. Kedrov soovib vabaduses ema

eest hoolitseda. Isik lubab enam mitte kriminaalhoolduse nõudeid rikkuda.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

6. KarS § 76 lg 7 näeb ette, et kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid, ei täida talle pandud

kohustusi või ei allu elektroonilisele valvele, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult

hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KrMS § 75 lg-s 2 sätestatule,

pikendada käitumiskontrolli aega kuni katseaja lõpuni või pöörata kandmata jäänud karistuse osa

täitmisele. Maakohus leidis, et teised KarS § 76 lg-s 7 loetletud meetmed ei omaks S. Kedrovi

suhtes soovitud mõju ning pööras süüdlase karistuse täitmisele.

7. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et S. Kedrovi karistus tuleb täitmisele pöörata. Isikule

anti võimalus kanda karistust tingimisi vabaduses, kuid S. Kedrov ei suutnud täita kohustust

hoiduda alkoholi tarvitamisest. Kuna süüdlase kuritegeliku käitumise peamiseks soodusteguriks

on olnud sõltuvusainete tarvitamine, siis oligi S. Kedrovi vabastamise üheks eelduseks, et ta

hoidub katseajal alkoholist. S. Kedrov ei suutnud seda aga teha. Ka ringkonnakohus ei pea

S. Kedrovi põhjendusi alkoholi tarvitamise kohta mõjuvaks. Kui tal tekkisid vabaduses

probleemid, pöördus ta lahendusena kohe alkoholi poole. Ringkonnakohus ei pea usutavaks

S. Kedrovi versiooni ravimi tarvitamise kohta, kuna on ilmselge, et selle on isik mõelnud välja

alles määruskaebemenetluses. Varasemalt on ta andnud ühesuguseid ütlusi alkoholi joomise

kohta. S. Kedrov läbis katseaja jooksul ka sotsiaalprogrammis „Õige hetk“. Ometi ei saanud

süüdlane programmist ega kriminaalhooldusest piisavalt motivatsiooni, et alkoholist loobuda.

Lisaks on S. Kedrov varasemalt rikkunud elektroonilise valve tingimusi, mille eest

kriminaalhooldaja tegi talle hoiatuse. Seeõttu ei oleks uue hoiatuse tegemine otstarbekas. Kuna

S. Kedrovile on katseajaks määratud juba mitmed kohustused, siis ei oleks täiendavate

kohustuste määramine enam mõistlik. S. Kedrovile oli teada enda perekondlik olukord, kuid

sellest hoolimata otsustas ta katseaja tingimusi rikkuda. Järelikult tuleb karistus pöörata

täitmisele.

8. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 leiab ringkonnakohus, et

maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

/allkiri/

/allkiri/

/allkiri/

Mati Kartau

Maarika Kuusk

Aarne Sarjas