1-14-7466/40 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

11. aprill 2016, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-14-7466

Kohtukoosseis

Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Aarne Sarjas

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 16. märtsi 2016 määrus

süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega

vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Madis Joosep (isikukood 36203316511) ja

tema kaitsja advokaat Eve Laine, määruskaebused

RESOLUTSIOON

1. Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 16. märtsi 2016 määrus jätta muutmata.

2. Määruskaebused jätta rahuldamata.

3. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo

Ann Saar kaudu 96 eurot (sealhulgas käibemaks 16 eurot) advokaat Eve Lainele tema

poolt määruskaebemenetluses Madis Joosepile riigi õigusabi osutamise eest.

3.1

Mõista Madis Joosepilt välja menetluskulu, s.o kaitsja tasu advokaat Eve Laine poolt

osutatud õigusabi eest 96 eurot riigituludesse.

3.2

Madis Joosepil tasuda väljamõistetud summa Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB

a/a EE351010052031000004, Danske Bank AS Eesti filiaal a/a EE873300333499990003,

Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal a/a EE401700017002872300 või Swedbank a/a

EE502200221014193355. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99914700013423 ja

selgitus „Madis Joosep, 1-14-7466, kohtukulud“.

3.3

Kohtukulud tasuda 30. päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui

rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded

täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud

korras.

Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi

vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik

sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohtu 09.09.2014 otsusega tunnistati Madis Joosep süüdi KarS § 424 järgi ja talle

mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 74 alusel määrati, et mõistetud karistust ei pöörata

täielikult täitmisele, kui M. Joosep ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja

täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid. Kohtuotsus jõustus 25.09.2014.

2. M. Joosepi poolt kriminaalhooldusest kõrvale hoidumise tõttu pöörati tema karistus Harju

Maakohtu 18.08.2015 määrusega täitmisele. M. Joosepi karistusaja alguseks loeti 11.08.2015 ja see

lõpeb täieliku ärakandmise korral 11.08.2016.

3. Tartu Vanglast esitati 10.02.2016 Tartu Maakohtule materjalid M. Joosepi tingimisi enne

tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamiseks.

4. Tartu Maakohtu 16.03.2016 määrusega jäeti M. Joosep tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamata. Kohtumääruse seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised.

M. Joosepi vangistuse kandmise aeg on kulgenud normaalselt. Ta ei ole toime pannud täiendavaid

õigusrikkumisi, samuti ei ole teda karistatud distsiplinaarkorras. Samas nähtub materjalidest seegi,

et M. Joosepit on kriminaalkorras kehtivalt karistatud kahel korral, mõlemal korral KarS § 424

järgi. Ka on teda väärteokorras karistatud mootorsõiduki juhtimise eest seisundis, kus on ületatud

lubatud alkoholipiirmäära. Lisaks on M. Joosepil diagnoositud alkoholisõltuvus, kusjuures ta ise

eitab sõltuvust ega ole seega motiveeritud kõnealuse probleemiga tegelema. Eelnev viitab, et risk

uute sarnaste õigusrikkumiste toimepanemiseks on endiselt suur.

Lisaks on põhjendatud kahtlus, et M. Joosep ei sobi käitumiskontrollile. Nimelt karistati teda

esimesel korral vangistusega, mis KarS § 69 alusel asendati üldkasuliku tööga. Kuna M. Joosep

hoidus kõrvale üldkasuliku töö tegemisest ega allunud käitumiskontrollile, siis tuli vangistus selle

ärakandmata osas täitmisele pöörata. Teisel korral karistati M. Joosepit tingimusliku vangistusega

koos käitumiskontrollile allutamisega. Ka see vangistus tuli täitmisele pöörata, kuna M. Joosep

lahkus varsti pärast kohtuotsuse tegemist Itaaliasse ning kriminaalhooldus osutus tema puhul

võimatuks. Samuti tuli M. Joosep mõlemal korral kuulutada tagaotsitavaks. Praegusel juhul välistab

käitumiskontrollile määramise täiendavalt seegi, et M. Joosepil puudub kindel elukoht.

MÄÄRUSKAEBUSED

5. M. Joosep oma kaebuses taotleb maakohtu määruse tühistamist. Tema etteheite kohaselt on

esimene kohtuaste vääralt väitnud, et katseajal karistati teda joobes juhtimise eest ja et tal puudub

elukoht. Elukoht on tal olemas elukaaslase juures. Samuti kavatseb ta vabanedes hakata kohe tööd

otsima ja end töötukassas arvele võtta. Ta soovib võimalust tõestada, et saab oma eluga hakkama.

6. Kaitsja E. Laine taotleb samuti kohtumääruse tühistamist ja M. Joosepi tingimisi enne

tähtaega vanglast vabastamist. Kaebuse esitaja põhjendused on järgmised.

Kohus on põhjendamatult alahinnanud ärakantud vangistuse mõju kinnipeetavale. M. Joosepi ainus

võimalus enda paranemisteele asumist tõestada on positiivne käitumine vangistuses ja selles osas ei

ole talle midagi ette heita. Lisaks tuleb esile tõsta M. Joosepi osalemist vangla tööhõives, samuti

uue kuriteo toimepanemise madalat riskiastet. Kinnipeetav kinnitas, et ta on

kriminaalhooldusnõuete täitmise kohustuslikkusest nüüdseks täielikult aru saanud, kavatseb

vabastamise korral tingimusteta täita kõiki kontrollnõudeid ja on nõus lisakohustuse määramisega.

Asjaolu, et vangistuse perioodil on üürileping M. Joosepiga lõpetatud ja elukaaslane temast lahti

öelnud, ei tähenda, et ta oleks asotsiaalse eluviisiga kodutu. Pole kahtlust, et M. Joosep on

töötamisele orienteeritud isik, kavatseb vabanemisel koheselt tööle asuda ning on võimeline kohtu

poolt määratava lühikese tähtaja jooksul üürima Tallinnas korteri.

Karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamisel oleks kohus pidanud

hindama ja omavahel võrdlema neid võimalusi, mida on M. Joosepi mõjutamiseks võimalik

kasutada ühelt poolt Tartu Vanglas ja teisalt kriminaalhoolduse teostamisel. M. Joosepile vanglas

individuaalset täitmiskava ei koostata ja temaga individuaalseid resotsialiseerivaid tegevusi ei

kavandata. Seega täidab vangistuse lõpuni kandmine vaid M. Joosepi ühiskonnast isoleerimise

eesmärki, millest tulenevalt on karistuse tegelik kasutegur väga väike. Ka on vangla võimalused

isiku tööhõivesse kaasamiseks ülimalt minimaalsed.

M. Joosepil on diagnoosiotud alkoholisõltuvus ja kohus on talle ette heitnud motivatsiooni

puudumist sellega tegelemisel. Siinkohal tõusetub küsimus, kas ootus motivatsiooni tekkimiseks on

õigustatud, kui vangistuse jooksul sellega sisuliselt ei tegeleta. Samas on kriminaalhooldussüsteemi

käsutuses mitmesuguseid resotsialiseerivaid meetmeid, mida katseaja kestel oleks võimalik

rakendada.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kinnipeetav M. Joosepi tingimisi enne tähtaega

vanglast vabastamine ei ole põhjendatud. Määruskaebused jäävad täielikult tagajärjetuiks.

8. Määruskaebuste rahuldamata jätmise tingib asjaolu, et maakohtuga nõusolevalt tekkisid ka

ringkonnakohtul kahtlused nii M. Joosepi karistuse eesmärkide täidetuses kui tema valmiduses

alluda käitumiskontrollile. Nimelt viitavad kinnipeetava kuritegeliku käitumise jätkumise ohule

tema korduvad karistused ning riskitegurina temal diagnoositud alkoholisõltuvus. M. Joosepi

käitumiskontrollile allutamise otstarbekuse muudab ülimalt kaheldavaks aga tema poolt varasemalt

kahel korral käitumiskontrollnõuete rikkumine, samuti üldkasuliku töö tegemise kohustuse

eiramine. Ehk siis sarnaselt esimese kohtuastmega ei pea ka apellatsioonikohus põhjendatuks

kinnipeetavat usaldada ning teda käitumiskontrollile allutades tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastada.

9. Määruskaebuste väited kriminaalkolleegiumit vastupidisele seisukohale ei veena. Tõsi,

kuivõrd M. Joosep kannab ühe aasta pikkust vangistust, siis tulenevalt VangS § 16 lg-st 1 temale

individuaalset täitmiskava ei koostata. Samas, sõltumata sellest, kas ja kui palju vanglas

kinnipeetavale rehabiliteerivaid tegevusi võimaldatakse, ei saa kohtud vabastada isikut, kelle puhul

ühelt poolt püsib veendumus, et ta võib vabaduses toime panna uusi kuritegusid ning teisalt on

tekkinud kahtlused tema suhtes käitumiskontrolli rakendamise otstarbekusest. Sellised põhjendatud

kõhklused praeguselt tõusetunud aga on. Seejuures asjaoludel, kas M. Joosepil on olemas elukoht,

kui head on tema väljavaated töökoha leidmisel ja milliseid sotsiaalprogramme talle

kriminaalhoolduse ajal määrata saaks, otsustavat tähendust enam olla ei saa. Samuti ei saa

kinnipeetavat vabastada tema paljasõnalise kinnituse põhjal, mille kohaselt on ta nüüd lõpuks aru

saanud kohustusest alluda käitumiskontrolli nõuetele. Nagu käesolevastki määrusest ilmneb, on

M. Joosep kohtute usaldust kuritarvitanud juba kahel korral. Mis puutub aga kinnipeetava

määruskaebuses sisalduvasse etteheitesse, nagu oleks maakohus tema vabastamata jätmise kasuks

otsustades pidanud oluliseks tema poolt uue kuriteo sooritamist katseaja kestel, siis on selline väide

ebaõige. Kohus on selgesõnaliselt märkinud, et M. Joosepi karistuste täitmise pööramise tingisid

esimesel korral käitumiskontrollnõuete rikkumine ja üldkasuliku töö tegemise kohustuse eiramine

ning teisel juhul kontrollnõuete täitmata jätmine, sealhulgas tema lahkumine Itaaliasse.

10. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus

vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebused rahuldamata.

11. Advokaat E. Laine esitas koos määruskaebusega taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja

riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal

M. Joosepiga vanglas toimunud kohtumisele ja edasikaebuse koostamisele kokku 2 tundi, mille eest

ta soovib tasu 96 eurot (sealhulgas käibemaks 16 eurot). Ringkonnakohus leiab, et taotlus on

põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kuna apellatsioonikohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud

lahendi, jääb menetluskulu KrMS § 187 lg 2 alusel M. Joosepi kanda.

/allkiri/

/allkiri/

/allkiri/

Tiit Lõhmus

Mati Kartau

Aarne Sarjas