2-13-14073/55 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Piret Rõuk

Kohtujurist

Evelin Neltsas

Määruse tegemise aeg ja koht

11. aprill 2016, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-13-14073

Tsiviilasi

XXXOÜ hagi XXX, XXXOÜ (likvideerimisel) ja AS XXX

vastu kindlustushüvitise ja viivise väljamõistmiseks

Menetlustoiming

menetluskulude kindlaksmääramine

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja: XXXOÜ, registrikood XXX, XXX, lepinguline

esindaja Toivo XXX

Kostja I: XXX, registrikood XXX, XXX, lepinguline

esindaja Vaho XXX

Kostja II: XXXOÜ (likvideerimisel), registrikood XXX,

likvideerija Heldur XXX

Kostja III: AS XXX, registrikood XXX, XXX, lepinguline

esindaja Reet XXX

Resolutsioon

1. Rahuldada osaliselt XXXOÜ ja AS XXXi avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks ning

jätta rahuldamata XXXOÜ (likvideerimisel) avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks.

2. Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista solidaarselt

XXXOÜ-lt (likvideerimisel) ja AS-ilt XXX välja XXXOÜ kasuks maakohtus kantud

menetluskulud riigilõiv 807,50 eurot, lepingulise esindaja kulu 6740,25 eurot ja

dokumentaalse tõendi kulu 237,50 eurot, kokku 7785,25 eurot (seitse tuhat seitsesada

kaheksakümmend viis eurot ja 25 senti).

3. Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista AS-ilt XXX välja

XXXOÜ kasuks ringkonnakohtus kantud lepingulise esindaja kulu 500 (viissada) eurot.

4. Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista XXXOÜ-lt välja

AS-i XXX kasuks lepingulise esindaja kulu 141,06 eurot (ükssada nelikümmend üks eurot ja 6

senti).

5. Tasaarvestada XXXOÜ ja AS-i XXX vastastikused kohtumäärusega väljamõistetavad

menetluskulud ning tasarvestuse tagajärjel mõista AS-ilt XXX välja XXXOÜ kasuks

menetluskulud 8144,19 eurot (kaheksa tuhat ükssada nelikümmend neli eurot ja 19 senti), sh

solidaarselt 7785,25 eurot.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15

päeva jooksul alates määruse ärakirja kättesaamisest.

Menetluse käik

1. Harju Maakohtu 30.06.2015 otsusega jäeti maakohtus hagimenetluse kulud XXXOÜ hagis

XXX vastu täies ulatuses XXXOÜ kanda. Hagimenetluse kulud XXXOÜ hagis XXXOÜ

(likvideerimisel) ja AS XXX vastu 95% ulatuses solidaarselt XXXOÜ (likvideerimisel) ja AS

XXX kanda ning 5% ulatuses XXXOÜ kanda.

2. Tallinna Ringkonnakohus jättis Harju Maakohtu 30.06.2015 otsuse muutmata ja

apellatsioonimenetluse kulud AS XXX kanda. Kohtulahend jõustus 15.12.2015 edasi

kaebamata.

3. Harju

Maakohtu

21.12.2015

määrusega

algatati

menetluskulude

rahalise

suuruse

kindlaksmääramise menetlus, edastati saabunud avalduse vastuväidete esitamiseks ja kohustati

kostjat I esitama menetluskulude nimekiri. Nimetatud määruse on kostjad I-III kätte e-toimiku

vahendusel 22.12.2015 ja hageja kinnitas kättesaamist 13.01.2016. Kohtu määratud tähtajal

kostja I menetluskulude nimekirja ei esitanud.

4. 20.05.2015 nimekirja ja 10.06.2015 täpsustuste kohaselt on hageja kohtukulud maakohtus

12650 eurot, mis sisaldab riigilõivu 850 eurot, õigusabikulusid 9860 eurot (käibemaksuta),

likvideerija määramisega seotud kulusid 1690 ja ekspertiisikulusid 250 eurot. 04.11.2015

avalduse kohaselt on hageja kandnud ringkonnakohtus õigusabikulusid 945 eurot

(käibemaksuta).

5. Kostja II 21.05.2015 esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on tsiviilasjaga nr 2-13-

14073 tehtud XXX likvideerija töö maksumuseks 2190 eurot millest 500 eurot on hageja poolt

tasutud kohtu deposiiti. Käesolevaga palub kostja II ülejäänud summa – 1690 eurot –

kohtukuluna hagejale kostja II kasuks välja mõista. Kostja II tugineb TsMS § 144 lg-le 1 ja 3,

mille kohaselt on kohtuväliseks kuluks menetlusosaliste esindajate kulud ja menetlusosaliste

saamata jäänud töötasu.

6. 19.05.2015 nimekirja ja 21.05.2015 täpsustuse kohaselt on kostja III maakohtus kantud

menetluskuluks õigusabikulud 2496,13 eurot (käibemaksuta) ja ekspertiisikulu 420 eurot,

kokku 2916,13 eurot.

Kostja III vastuväited

7. Kostja III esitas vastuväited hageja ja kostja II menetluskuludele. Kostja III leiab, et hageja

menetluskulud on hagimenetluse eset arvestades ülemäära suured. Arve nr 1203 summas 1200

eurot – hageja on esitanud hagiavalduse lisana õigusabi lepingu, mille kohaselt on tema

tunnitasu 100 eurot (käibemaksuta). 12 tundi hagiavalduse koostamiseks ei ole põhjendatud

ajakulu. Hagiavalduse koostamise põhjendatud kuluks saab lugeda kuni 7 tundi. Arvetel nr

1418 ja nr 1421 on näidatud 2014. aasta tööde kulu 4400 eurot (100 eurose töötunni puhul) 44

tunni eest.

8. Arve nr 1312 summad 540 eurot – riigilõiv kohtule esitatud avalduse eest kostja II

taastamiseks äriregistrisse ning kostja likvideerija tasu 500 eurot kohtu deposiiti ei ole

käesoleva kohtumenetlusega seonduv kulu, vaid on seotud kostja II likvideerimismenetlusega.

Deposiiti pandud summa võib olla tagastatav, mida ei saa teises kohtumenetluses hüvitada kui

kantud kulu. Kostja II on juba taotlenud sama kulu hüvitamist enda menetluskulude

nimekirjas ning topelt kulude hüvitamine ei ole põhjendatud ning kooskõlas seadusega.

Likvideerimismenetluse kulud tuleb jätta kostja II kanda või hageja kanda, kes taotles kostja II

taastamist äriregistrisse. Kostja III taotleb kõigi likvideerimisega seotud kohtuväliste kulude

hüvitamata jätmist.

9. Kostja III leiab, et hageja poolt väljaspool kohtumenetlust (st ilma kohtu määramiseta) tellitud

ekspertiisi kulusid ei ole võimalik hüvitada kohtumenetluse eksperdikuludena (XXX OÜ arve

nt 340501). Kui ekspertiis telliti väljaspool kohtumenetlust, kuigi esitati hilisemalt

kohtumenetluses, siis ei saa seda lugeda ka dokumentaalse tõendi hankimise kuluks. Kalev

XXX ei ole kantud riiklikult tunnustatud ekspertide nimekirja. Hagejal oli võimalik taotleda

kohtult kohtuliku ekspertiisi määramist, kuid seda hageja ei teinud. Menetluses on tellitud ka

kohtulik ekspertiis riiklikult tunnustatud eksperdilt Rein XXX mille kulud on ette tasunud

kostja III. Kahe eksperdi kulu hüvitamine, mille eesmärgiks oli sama eseme hindamine, ei ole

samas kohtumenetluses põhjendatud. Kostja III taotleb Kalev XXX kulude hüvitamata jätmist.

Vastavalt TsMS § 143 on asja läbivaatamise kuludeks kohtuekspertiisiseaduse alusel

hüvitatavad menetlusvälisel isikul seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud.

10. Kostja III leiab, et kostja II likvideerija kui seadusliku esindaja kulud ning kostja II kui

ettevõtte likvideerimiskulud ei ole selles kohtumenetluses hüvitatavad ega väljamõistetavad.

Vastavalt TsMS § 144 lg 1 on kohtuvälisteks kuludeks menetlusosaliste esindajate ja

nõustajate kulud ning sama paragrahvi § 3 kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks

menetlusosalise saamata jäänud töötasu või muu püsiv sissetulek. Likvideerija on esitanud

arve, millel on märgitud tasu määr 60 eurot tunnis, kuid ei ole tõendanud, et tegemist on selle

kohtumenetluse tõttu saamata jäänud töötasuga. Likvideerija ei ole tõendanud, et tal oleks

olnud ilma selle kohtumenetluse tööd, mille eest ta saanuks töötasu. Likvideerija tegutseb

seadusel alusel ning ei ole tõendatud, et tal on ka töösuhe. Lepingulise esindaja põhjendatud ja

vajalikuks kuluks, mille hüvitamist saab nõuda teiselt menetlusosaliselt, võib eelkõige olla

õigusteenuse osutamise tasu (Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-64-13, 3-2-1-65-13).

Kohtumääruse põhjendused

11. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 1 p 2 kohaselt määrab kohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise

kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. TsMS § 174 lg 8

sätestab, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete

kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi.

12. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv ja asja läbivaatamise

kulu (dokumentaalse tõendi kulu). TsMS § 144 p 1 ja p 3 kohaselt on kohtuvälised kulud

menetlusosaliste esindajate kulud ning menetlusosaliste saamata jäänud töötasu või muu püsiv

sissetulek. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline

esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva

seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

Hageja menetluskulud

13. Avalduse kohaselt on hageja menetluskuluks maakohtus riigilõiv 850 eurot, õigusabikulud

9860 eurot, likvideerija määramisega seotud kulud 1690, ekspertiisikulud 250 eurot ning

ringkonnakohtus õigusabikulud 945 eurot.

14. Toimiku materjalidest nähtuvalt on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 850 eurot (kd I

lk 28). Seega on tõendatud riigilõivu tasumine 850 euro ulatuses, mistõttu tuleb see vastavalt

menetluskulude jaotusele hüvitada.

15. Lepingulise esindaja tunnihind on 100 eurot (ilma käibemaksuta), mis on kohtu hinnangul

mõistlik ja ei ületa keskmisi turuhindasid.

16. Hageja selgitas, et arve 1203 summas 1200 on esitatud enne hagiavalduse esitamist, kuid

selles kirjeldatud tööde sisuks oli hagiavalduse koostamine ja tõendite kogumine. Esitatud

hagiavaldusest nähtub, et hageja on suhelnud või koostanud kirjalikke pöördumisi XXX,

XXX, XXX kui ka Finantsinspektsiooni poole, kuid nimetatud arvet tuleb vaadelda koos arvel

1306 kirjeldatud toimingutega. Arvetest 1203 ja 1306 tuleneb, et hageja esindaja on

hagiavalduse ettevalmistamisele ja hagiavalduse koostamisele kulutanud kokku 27 tundi, mis

sisaldab korduvaid pöördumisi nimetatud asutuste poole. Kohtu hinnangul on põhjendatud

ajakulu seoses hagiavalduse koostamise ja tõendite kogumisega 15 tundi summas 1500 eurot.

17. Kohus leiab, et arvel 1311 kajastatud toimingud on summas 1320 eurot põhjendatud ja

vajalikud.

18. Arve nr 1312 summa 540 eurot sisaldab kliendi eest kohtule makstud riigilõivu kostja II

taastamise avalduse eest ning kohtu deposiiti tasutud kostja likvideerija tasu 500 eurot.

Kohtute infosüsteemist nähtub, et Harju Maakohus on 05.09.2013 rahuldanud avaldaja

avalduse XXXOÜ likvideerimismenetluse algatamiseks, määranud likvideerijaks Heldur XXX

ja jätnud menetluskulud XXXOÜ kanda.

Esmalt märgib kohus, et riigilõiv ja ettemakstud likvideerija tasu ei ole õigusabikulud TsMS

mõttes. Teiseks on likvideerija määramisega seotud riigilõiv ja likvideerija tasu tsiviilasjaga 2-

13-31012 seotud kulud, mistõttu ei kuulu need käesolevas tsiviilasjas hüvitamisele.

19. Arvel 1418 on märgitud, et kostja II esitas kohtule inglisekeelse mahuka dokumendi, mistõttu

võttis analüüs ja seisukohtade kujundamine aega 3 tundi. Kohus leiab, et selle toimingu

ajakulu on üle paisutatud. Esiteks on kostja II olulised kohad seoses nimetatud lepinguga oma

04.02.2014 vastuses esile toonud ja teiseks oli kostja valmis tõlkima vajadusel vajalikud

lepingupunktid. Kohus peab põhjendatud ajakuluks 1 tundi.

Arve 1418 toiminguga on kajastatud ka ettevalmistus 28.05.2014 istungiks 1 tund. Kuivõrd

28.05.2014 istung tühistati, ei ole istungiks ettevalmistamine vajalik kulu (kd II lk 66-68)

Seega on arvel 1418 kajastatud toimingud põhjendatud 17 tunni ulatuses summas 1700 eurot.

20. Arvel 1421 on kajastatud 15.10.2014 eelistungi ajaks märgitud 2 tundi, istungi protokollist

nähtub, et istung kestis kella 10-11.30, seega 1,5 tundi.

Hageja esitajal on kulunud kohtunõude täitmiseks ja viivise arvestuse väljatoomiseks 3,5

tundi. Hageja käes olevate dokumentide (hooldusdokumendid, ostulepingud, K.XXX esitatud

dokumendid jms) esitamise ja viivise arvestusega seotud ajakulu on ülepaisutatud. Kohus peab

põhjendatud ajakuluks 1 tund.

Hageja esindaja on seoses ekspertiisi taotluse põhjendamatusega suhelnud kostja III

advokaadiga ja koostanud seisukoha kokku 4 tundi. Arvestades koostatud dokumendi mahtu ja

sisu on kohtu hinnangul põhjendatud aega 1 tund.

Seega on arvel 1421 kajastatud toimingud põhjendatud 18 tunni ulatuses summas 1800 eurot.

21. Arvel 1536 on märgitud kohtukulude nimekirja koostamise ajaks 0,5 tundi. Riigikohus on

selgitanud, et menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamine ja selle kohtule

esitamine on menetlusosalise kohustus selleks, et menetlusosaline saaks oma menetluskulud

hüvitatud. Kuna selle avalduse ja menetluskulude nimekirjade koostamine ei nõua

õigusalaseid eriteadmisi ja need saab kohtule esitada menetlusosaline ka ise ilma lepingulise

esindajata, ei ole tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega TsMS § 175 lg 1 mõttes

(Riigikohtu lahend nr 3-2-1-77-14, p 12). Põhjendatud ja vajalike lepingulise esindaja kulude

suurust tuleb vähendada 0,5 tunni võrra. Seega on arvel 1536 kajastatud toimingud

põhjendatud 4,5 tunni ulatuses summas 450 eurot.

22. Arvel 1537 on märgitud, et 11.05.2015 istung lükkus edasi ja ajakuluks on märgitud 1 tund.

Istungi protokollist nähtub, et istung kestis 14-14.15, so 15 minutit. Seega on arvel 1537

kajastatud toimingud põhjendatud 3,25 tunni ulatuses summas 325 eurot.

23. Tallinna Ringkonnakohtule on esitatud 04.11.2015 avaldus hageja täiendavate menetluskulude

kohta summas 945 eurot (käibemaksuta) koos arvega. Arvelt 1545 nähtub, et osad toimingud

on seotud maakohtu menetlusega.

Hageja esindaja on analüüsinud 20.05.2015 istungi protokolli 0,25 tundi. Nimetatud

protokollist (kd III lk 44-45) nähtub, et kohus on andnud aega menetluskulude nimekirja ja

vastuväidete esitamiseks ja määranud otsuse teatavaks tegemise aja, mistõttu puudus hageja

esindajal vajadus analüüsida istungi protokolli. Lisaks on esindaja analüüsinud 1 tund kostja

III menetluskulude nimekirja. Kuivõrd hageja esindaja ei ole kostja III menetluskulude osas

seisukohta (sh vastuväiteid) kohtule esitanud, siis ei ole põhjendatud ka analüüsile kulunud

aeg.

Hageja esindaja on kulutanud 10.06.2015 kohtukulude selgituste koostamisele 3,5 tundi.

Esiteks ei kuulu ülaltoodud põhjendustel menetluskulude nimekirjaga seonduv kulu

vastaspoolelt väljamõistmisele. Teiseks märgib kohus, et selgituste pikkust oleks saanud

oluliselt vähendada, kui arvete spetsifikatsioonis märgitud toiminguid ei oleks ümber

kirjutatud selgitusse, vaid lisatud arved koos spetsifikatsiooniga. Kolmandaks ei olnud hageja

poolt 20.05.2015 esitatud kohtukulude nimekirja alusel ei kohtul ega ka vastaspoolel võimalik

hinnata tehtud toiminguid ja neile toimingutele kulunud aega. Kohus nõustub hagejaga, et

lähtudes TsMS § 176 lg-st 6 ei pea menetlusosaline kohtu nõudmiseta esitama

menetluskulusid tõendavaid dokumente, kuid tulenevalt Riigikohtu lahenditest (sh kostja III

poolt viidatud lahend) peab nimekiri sisaldama toiminguid ja toimingutele kulunud aega.

Hageja viitas aga oma esimeses nimekirjas ainult õigusabi arvetele ja lõppsummale (ilma

käibemaksuta).

Arvel 1545 kajastatud toimingutest loeb kohus põhjendatuks ja vajalikuks 30.06.2015

kohtuotsuse ja kostja III kaebuse analüüsi ning vastust apellatsioonikaebusele ajakuluga 5

tundi summas 500 eurot.

24. Tulenevalt eeltoodust on hageja maakohtus kantud õigusabikulud põhjendatud ja vajalikud

summas 7095 eurot (1500+1320+1700+1800+450 eurot+325 eurot) ning ringkonnakohtus

summas 500 eurot.

25. Hageja palub hüvitada kostja II likvideerijaga seotud tasu XXX OÜ arve 060515 alusel. Arve

kirjeldusest nähtub, et arve on esitatud seoses XXX OÜ likvideerija Heldur XXX

likvideerimistasu ja esindusega tsiviilasjas 2-13-14073. Tulenevalt TsÜS § 34 loetakse

juriidilise isiku juhatus või seda asendav organ juriidilise isiku seaduslikuks esindajaks.

Toimikust nähtub, et kohtumenetluses on kostjat II nimel allkirjastanud menetlusdokumente ja

osalenud istungil tsiviilasjas 2-13-31012 määratud likvideerija. Seega ei ole kostjal II

käesoleva kohtumenetlusega lepingulise esindaja kulusid tekkinud. Likvideerija tasu on aga

nagu ülalpool märgitud tsiviilasjaga 2-13-31012 seotud kulu. Seega ei rahulda kohus hageja

taotlust summa 1690 eurot.

26. Hageja taotleb dokumentaalse tõendi hankimise kulu (autoekspert Kalev XXX poolt koostatud

arvamus) hüvitamist summas 250 eurot. Kostja III ei usaldanud hageja poolt menetluses

esitatud dokumentaalset tõendit ja esitas taotluse uue ekspertiisi määramiseks (kd II lk 120-

121). Hageja vaidles ekspertiisile vastu (kd II lk 146-148). Tulenevalt TsMS § 230 ja 229

peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded.

Tõendiks võib olla ka dokumentaalne tõend. Kohus ei ole nimetatud tõendit tagastanud ega

asjakohatuks lugenud, mistõttu kuulub see hüvitamisele vastavalt menetluskulude jaotusele.

27. Arvestades, et 95% maakohtu kuludest jäi solidaarselt kostja II ja III kanda on maakohtus

hagejale hüvitatav kulu 7785,25 eurot, sh riigilõiv 807,50 eurot, esindajakulu 6740,25 eurot ja

dokumentaalse tõendi kulu 237,50 eurot. Kostja III peab hagejale hüvitama ringkonnakohtus

kantud kulu 500 eurot.

Kostja II menetluskulud

28. Kohus nõustub kostjaga III, et nii hageja kui kostja II on taotlenud sama kulu 1690 euro

hüvitamist. Kostja II on avalduse esitamisel tuginenud TsMS § 144 p-le 1 ja 3.

Arvestades käesoleva määruse punktis 25 toodud põhjendusi, leiab kohus, et kostjat II esindas

kohtus seaduslik esindaja, mistõttu ei kuulu taotletavad kulud hüvitamisele lepingulise

esindaja kuludena.

TsMS § 144 p 3 sätestab, et kohtuväline kulu on ka menetlusosalise saamata jäänud töötasu

või muu püsiv sissetulek. Kohus nõustub kostja III vastuväidetega, et kostja II ei ole

tõendanud, et likvideerijal oleks töösuhe ja et tal jäi selle kohtumenetluse tõttu saamata

töötasu. Lisatud arve kinnitab, et tegemist on likvideerija tasuga, mida kostja II soovib seoses

käesolevas kohtumenetluses osalemisega. Seega ei kuulu kulud hüvitamisele ka nimetatud

alusel.

Kostja III menetluskulud

29. Kostja maakohtu menetluskulude nimekirjast nähtub, et esindaja töötunni hind varieerub, kuid

ei ületa 95 eurot tunnis. Tunnihind on kohtu hinnangul mõistlik ja ei ületa keskmisi

turuhindasid.

30. Menetluskulu nimekirjas on ettevalmistus 28.05.2014 istungiks 1 tund. Kuivõrd 28.05.2014

istung tühistati, ei ole istungiks ettevalmistamine vajalik kulu (kd II lk 66-68) summas 95

eurot. Ülejäänud kostja III toimingud ja neile toimingutele kulunud aeg on arvestades

käesoleva tsiviilasja mahtu, keerukust ja tehtud toiminguid põhjendatud ja vajalik. Seega on

kostja III põhjendatud õigusabikulu summas 2401,13 (2496,13-95) eurot. Toimikust nähtub, et

kohtu poolt määratud ekspertiisi tasu oli 420 eurot (kd III lk 2)

31. Arvestades menetluskulude jaotust, mille järgi hageja kanda jäi 5% on hageja poolt kostjale III

hüvitatav menetluskulu 141,06 [(2401,13+420)*5%] eurot.

Tasaarvestus

32. TsMS § 445 lg 1 teise lause kohaselt tasaarvestatakse kohtulahendi resolutsioonis poolte

nõuded rahuldatud osas. TsMS § 463 lg 2 sätestab, et määrusele kohaldatakse vastavalt otsuse

kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti.

Kohus tasaarvestab hageja ja kostja III vastastikused kohtumäärusega välja mõistetavad

menetluskulud, mille tulemusena mõistetakse kostjalt III hageja kasuks välja menetluskulud

8144,19 (7785,25+500 -141,06) eurot, sh on solidaarselt väljamõistetud kulud 7785,25 eurot.

33. TsMS § 177 lg 3 kohaselt kohtulahend menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise

kohta toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude

kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200

eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS

§ 178 lg 4).

Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/