1-13-2228/52 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

11. aprill 2016, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number 1-13-2228

Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Mati Kartau, Tiit Lõhmus

Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 3. märtsi 2016. a määrus karistuse täitmisele pööramise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu D.I (ik: XXX), määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu 3. märtsi 2016. a määrus muutmata ja süüdimõistetu D.I määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohtu 17. aprilli 2013. a otsusega tunnistati D.I süüdi KarS § 424 ja § 329 järgi (sündmus 23. juulil 2011) ja mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust, KarS § 424 järgi (sündmus 6. jaanuaril 2012) ja mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel suurendati üksikkaristustest raskeimat ja mõisteti D.I-le liitkaristuseks 1 aasta

2 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud vangistust Tartu Maakohtu

26. oktoobri 2010. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 10 kuu vangistuse võrra ja mõisteti liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 2 aastat vangistust. Lisaks tunnistati D.I süüdi KarS § 209 lg 2 p-de 1 ja 4 järgi (sündmused 6. oktoobril 2010 ja 18. oktoobril 2010) ja mõisteti karistuseks 1 aasta 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskeimaga ja mõisteti liitkaristuseks 2 aastat vangistust. KarS § 74 lg 5 ja § 69 alusel asendati mõistetud vangistus 1460 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrati 2 aastat. Ühtlasi määrati, et D.I peab üldkasuliku töö tegemise ajal järgima kontrollnõudeid ja täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule.

2. Kriminaalhooldusametnik esitas 26. veebruaril 2014 Tartu Maakohtule erakorralise ettekande D.I kohta põhjusel, et viimane hoidus üldkasuliku töö tegemisest kõrvale ega ilmunud registreerimisele.

3. Tartu Maakohtu 4. aprilli 2014. a määrusega kuulutati D.I tagaotsitavaks ning tabamisel kohaldati tema suhtes vahistamist, kuna ta oli asunud süüdimõistva kohtuotsuse täitmisest ja kohtumenetlusest kõrvale hoidma. D.I tabati 1. märtsil 2016 kell 22.45.

4.

3. märtsil 2016 peetud istungil jäi kriminaalhooldusametnik karistuse täitmisele pööramise taotluse juurde. D.I avaldas, et tal on töötunnid tõesti tegemata ja palus vangistust mitte kohaldada või siis edasi lükata pikemaks ajaks. Kaitsja palus kohtul arvestada võimalusel kaitsealuse sooviga.

5. Tartu Maakohtu 3. märtsi 2016. a määrusega erakorraline ettekanne rahuldati ja D.I-le Tartu Maakohtu 17. aprilli 2013. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 10 kuud 17 päeva vangistust pöörati täitmisele.

5.1 Kohus tegi kindlaks, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud. Samuti tegi kohus kindlaks, et D.I karistuse vähendamiseks alust ei ole. D.I on lisaks koostatud ajakavade täitmata jätmisele rikkunud süstemaatiliselt registreerimiskohustust.

Toimepandud rikkumisi on ta põhjendanud haigestumisega, kuid need väited on jäänud paljasõnalisteks. Ühtegi dokumenti ta nende tõendamiseks esitanud ei ole. Samuti ei ole D.I olnud pikema aja vältel kättesaadav ei kohtu ega ka kriminaalhooldusametniku jaoks. Tema vastutustundetu ja hoolimatu käitumise tõttu tuli ta 4. aprillil 2014 tagaotsitavaks kuulutada, kuivõrd muud võimalust kriminaalmenetluse ja süüdimõistva otsuse täitmise tagamiseks ei olnud.

5.2 Teadaolevate asjaolude valguses ei ole üldkasuliku töö jätkamine D.I suhtes enam võimalik. Seda ennekõike üldkasuliku töö tegemiseks määratud tähtaja möödumise (2. mai 2015) tõttu, kuna seaduslik alus tähtaja pikendamiseks puudub. Samuti tuleb üldkasuliku töö tegemist tervikuna karistuse kandmisena pidada D.I suhtes ebaõnnestunuks, kuivõrd ta alustas üldkasuliku töö tundide tegemist 28. mail 2013, kuid ettekande esitamise (2014. aasta veebruari lõpp) ja käesoleva aja seisuga on tal tehtud vaid 105 tundi 1460-st. Kuivõrd D.I ei ole olnud võimeline kriminaalhooldusametnikuga koostööd tegema, vaid tal on tekkinud temasse mõistva suhtumise taustal väär karistamatuse ja vastutamatuse tunne, on ainsaks lahenduseks jäänud kandmata karistuse täitmisele pööramine.

6. D.I esitas maakohtu määruse peale kaebuse, milles taotleb määruse tühistamist ja vangistuste tingimisi täitmisele pööramata jätmist. D.I märgib, et kasvatab üksinda oma väikest poega. Koos nendega elab D.I ema. Lapse eest on vaja pidevalt hoolitseda. Tal on kõneraskused. Sel aastal läheb laps esimesse klassi. Koolile on vaja esitada arstitõendid ja osta kõik vajalik, rääkida pedagoogidega kõneprobleemidest. Sellega ei saa keegi teine tegeleda. Ema on juba 68-aastane. Ta ei saa täisväärtuslikult last kasvatada. Esimesed kooliaastad on väga tähtsad. Ilma kohase järelevalveta ei ole lapsel ka tulevikus perspektiivi. D.I soovib kasvatada väärikat kodanikku. Selle asjaoluga ei ole maakohus arvestanud. D.I on püsiv sissetulek ja kindel elukoht. Ta on juhtunu tõsidusest aru saanud, tunnistab oma süüd ja kahetseb siiralt. Ta palub määrata karistus, mis ei ole seotud vabadusekaotusega, või ajatada karistuse kandmine hilisemaks ajaks. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning D.I määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus.

8. KarS § 69 lg 6 sätestab, et kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg-s

2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele.

9. Maakohus tuvastas, et D.I on talle määratud 1460 tunnist üldkasulikust tööst sooritanud vaid 105 tundi. Samuti on kriminaalhooldusalune korduvalt rikkunud registreerimiskohustust, jättes kokkulepitud aegadel kriminaalhooldusosakonda ilmumata. Lisaks ei ilmunud D.I 13. ja 26. märtsil ning 4. aprillil 2014 erakorralise ettekande arutamiseks peetud kohtuistungitele, mis tingis süüdimõistetu tagaotsitavaks kuulutamise ja tabamisel tema vahistamise. 3. märtsil 2016 peetud kohtuistungil tunnistas D.I erakorralises ettekandes kajastatud asjaolude tõelevastavust, põhjendades üldkasuliku töö tegemata jätmist ja registreerimistele mitteilmumist perekondlike asjaolude ja lapse terviseprobleemidega. Samas on D.I kriminaalhoolduse kestel esitanud hooldajale vaid ühe arstitõendi.

10. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, mille kohaselt mõjuvaid põhjuseid, mis üldkasuliku töö tegemata jätmist ja kontrollnõuete eiramist õigustaksid, ei esine. Seega leiab kriminaalkolleegium, et D.I on suhtunud talle Tartu Maakohtu 17. aprilli 2013. a otsusega mõistetud karistuse kandmisesse ükskõikselt, jättes täitmata otsusest tulenevad kohustused. Toimepandud rikkumiste tagajärje osas on maakohus põhjendatult leidnud, et käesoleval ajal on ainsaks võimalikuks järelmiks karistuse täitmisele pööramine. Ehkki KarS §

69 lg 6 näeb karistuse täitmisele pööramise kõrval alternatiivselt ette ka täiendavate kohustuste määramise ja üldkasuliku töö tegemise tähtaja pikendamise, ei saa tähtaega pikendada üle KarS § 69 lg-s 3 sätestatud üldkasuliku töö üldise tähtaja, milleks on 24 kuud. Tartu Maakohtu 17. aprilli 2013. a otsusega on D.I-le juba antud võimalus teha üldkasulikku tööd selleks seaduses sätestatud maksimaalse tähtaja jooksul ning seega ei ole võimalik tähtaega enam pikendada.

11. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja süüdimõistetu määruskaebuse rahuldamata.

Aarne Sarjas Mati Kartau Tiit Lõhmus