Legislator Case Law & Legislation
2-15-11503/15 AI generated

2-15-11503/15 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-15-11503/15
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Elmar Lurich (hageja) esitas 3. augustil 2015 hagi MTÜ JAHIÜHING MÄGER (kostja) vastu kostja 10. mai 2015 üldkoosoleku otsuse p 3 tühistamiseks või alternatiivselt kehtetuks

Legislator headnote

AI generated

2-15-11503/15 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Elmar Lurich (hageja) esitas 3. augustil 2015 hagi MTÜ JAHIÜHING MÄGER (kostja) vastu kostja 10. mai 2015 üldkoosoleku otsuse p 3 tühistamiseks või alternatiivselt kehtetuks

Keywords

AI generated
theft investigation house search attempted theft newly discovered evidence alibi investigating magistrate
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke

Otsuse tegemise aeg ja koht

11. aprill 2016. a Tartu

Tsiviilasja number

2-15-11503

Tsiviilasi

Elmar Lurichi hagi MTÜ JAHIÜHING MÄGER vastu

10. mai 2015 üldkoosoleku otsuse punkt 3 tühisuse

tuvastamiseks või alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks

ja kahju hüvitamiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

3700 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 30. novembri 2015 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

MTÜ JAHIÜHING MÄGER apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant

(kostja):

MTÜ

JAHIÜHING

MÄGER

(registrikood: 80073042); esindaja vandeadvokaat Margo

Lemetti

Vastustaja (hageja): Elmar Lurich (isikukood: XXXXXX);

esindaja Aleksei Motuzov

RESOLUTSIOON

1. Apellatsioonkaebus rahuldada.

2. Tühistada Tartu Maakohtu 30. novembri 2015 otsus,

millega rahuldati osaliselt Elmar Lurichi hagi MTÜ

JAHIÜHING MÄGER vastu 10. mai 2015 üldkoosoleku

otsuse punkt 3 tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt

kehtetuks tunnistamiseks ja kahju hüvitamiseks.

3. Teha asjas uus otsus, millega jätta Elmar Lurichi hagi

MTÜ JAHIÜHING MÄGER vastu rahuldamata.

4. Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus Elmar

Lurichi kanda.

5. Rahuldada MTÜ JAHIÜHING MÄGER taotlused

menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks ning

mõista Elmar Lurichilt MTÜ JAHIÜHING MÄGER

kasuks välja menetluskuluna 1765 (üks tuhat seitsesada

kuuskümmend viis) eurot (koos käibemaksuga), s.o 864

eurot õigusabikulu maakohtus, 576 eurot õigusabikulu

ringkonnakohtus ning 325 eurot apellatsioonkaebuselt

tasutud riigilõiv.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega,

annab

kohus

mõistliku

tähtaja

pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Elmar Lurich (hageja) esitas 3. augustil 2015 hagi MTÜ JAHIÜHING MÄGER (kostja)

vastu kostja 10. mai 2015 üldkoosoleku otsuse p 3 tühistamiseks või alternatiivselt kehtetuks

tunnistamiseks ning palus mõista kostjalt välja varalise kahju 1404 eurot ning mittevaralise

kahju vastavalt kohtu äranägemisele.

Hagiavalduse kohaselt toimus 5. oktoobril 2014 ühisjahi käigus hageja ja kostja Kallaste

sektsiooni juhataja Fjodor Plešankovi vahel kaklus. 9. oktoobril 2014 otsustas kostja Kallaste

sektsiooni koosolek eemaldada hageja ühisjahtidest ja vaadata hageja osavõtt jahtidest uuesti

läbi pärast võimuorganite otsuse vastuvõtmist. Kriminaalmenetlus nr 14278000174 lõpetati

4. veebruaril 2015 kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu.

10. mail 2015 toimus kostja üldkoosolek, millega otsustati hageja suhtes kohaldada

jahipidamise keeldu kostja renditud jahialadel üheks aastaks alates 1. märtsist 2015. Jahikeelu

rakendamise aluseks on kaklus jahijuhatajaga, ebaeetiline käitumine juhatuse esimehe suhtes ja

juhtumist juhatuse liikmetele teatamata jätmine.

Mõlemad otsused on heade kommete ja hea usu põhimõtte vastased. Vaidlustatud üldkoosoleku

10. mai 2015 otsus põhineb kostja Kallaste sektsiooni koosoleku otsusel. Kallaste sektsiooni

otsus on diskrimineeriv, sest selles arvestatakse vaid ühe konfliktipoole huve ja õigusi.

Arusaamatu on, miks hagejat karistati jahipidamise õiguse äravõtmisega üheks aastaks alates

1. märtsist 2015, kui juhtum toimus 4. oktoobril 2014 ja karistus (piirang jahil osalemiseks)

hakkas kehtima kohe peale Kallaste sektsiooni koosoleku otsuse vastuvõtmist.

Hageja ebaeetiline käitumine juhatuse esimehe suhtes pole tõendatud. On selgusetu, millest

tuleneb hageja kohustus teavitada juhtunust juhatust, kui juhtum oli seotud juhatuse liikmega.

Isegi kui hageja jättis teavitamiskohustuse täitmata, ei ole jahikeeld üheks aastaks sellise

kohustuse rikkumise eest proportsionaalne ega asjakohane.

Jaht on hageja jaoks eluviis, mille osaks on jahikoerad (kaks taksikoera ja baieri suuruluki

jälituskoer), kelle vormishoidmiseks on vaja käia pidevalt jahil. Koerte toitmisele kulub

keskmiselt 9 eurot päevas ja aja jooksul, mil koerad ei ole osalenud jahil, kulutas hageja nende

toidule 1404 eurot (156 päeva x 9), mis tuleks kostjalt hageja kasuks välja mõista. Jahiühingu

liikmelisus põhineb mittetulunduslikel alustel, kuid see ei tähenda, et koerte omanik ei või saada

kasumit nt koerte kutsikate müügist või rahalist võitu jahikoerte võistlustel osalemise eest.

Käskkirjaga nr 1-4.1/14/438 keelati alates 30. septembrist 2014 ajujaht ja jaht jahikoertega v.a

haavatud uluki otsimine lõastatud jahikoertega kuni keelustamise kehtetuks tunnistamiseni. Nii

käskkirja kehtivuse ajal kui ka enne seda tegeles hageja haavatud uluki otsimisega vaid

lõastatud jahikoertega, kes on treenitud just haavatud uluki otsimiseks. Käskkiri nr 1-4.1/14/438

on 18. augusti 2015 käskkirjaga nr 1-4.1/15/365 kehtetuks tunnistatud.

Hageja kinnistud ei sobi jahtimiseks asukoha ega omaduste pärast. Kastre Jahiseltsi poolt

renditav jahiala asub hageja elukohast ca 75 km kaugusel, mistõttu kaasneksid jahiseltsi

liikmena jahil käimisega kütusekulud ja sõiduaeg 3 tundi, mis on hageja jaoks koormav.

Mittevaralise kahju väljamõistmine on põhjendatud. Hageja suhtes diskrimineeriv tegevus

põhjustab talle muret ja stressi. Ebaõiglane süüdimõistmine, kui hagejat solvati jahiliikmete

kuuldes raadiojaama eetris, põhjustas hagejale hingelisi kannatusi. Kostja ebaõiglase otsusega

piirati oluliselt hageja õigust lemmiktegevusega tegelemiseks, mistõttu hagejal hakkasid

ilmnema tervisehäired, s.o valu südames ja unetus. Hageja on rahvusvahelise klassi koerte

võistluste kohtunik. Kuna hagejalt on ära võetud õigus jahipidamisele, siis seab see kahtluse

alla hageja kui kohtuniku kvalifikatsiooni, mis omakorda riivab hageja au ja väärikustunnet ja

toob kaasa hageja hingelisi kannatusi.

2. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja 10. mai 2015 üldkoosoleku otsus ei ole vastuolus heade

kommete ega hea usu põhimõttega. Kostja 10. mai 2015 üldkoosoleku protokolli p-st 3 nähtub,

et otsuse langetamisel lähtus üldkoosolek F. Plešankovi ja hageja ütlustest, hageja käitumisest

juhatuse esimehega, hagejale varasemalt, s.o 2008 tehtud hoiatusest, kostja Kallaste sektsiooni

18. märtsi 2015 otsusest heita hageja välja Kallaste sektsioonist ja juhatuse 19. aprilli 2015

otsusest. Koosolek võttis otsuse vastu arutelu tulemusena, mille käigus sai seisukohti avaldada

ka hageja.

Üldkoosoleku otsuse hindamisel ei oma tähtsust, et hageja suhtes alustatud kriminaalmenetlus

lõpetati. Kriminaalmenetluses uuriti hageja käitumise vastavust karistusseadustiku §-le 121,

mitte ei antud hinnangut tema jahiseadusest tulenevate käitumisnormide rikkumisele.

Paljasõnaline ja ekslik on hageja väide, nagu oleks otsuse langetamisel lähtutud F. Plešankovi

huvidest. Kallaste sektsiooni hääletus oli salajane. Kostja üldkoosolekul osalesid kõikide

sektsioonide liikmed, seega oli enamik hääletajaid väljastpoolt Kallaste sektsiooni. Jahikeelu

kohaldamine on kostja põhikirja p 16 lg 1 p 8 kohaselt liikme suhtes kohaldatav õiguspärane

meede.

Hageja varalise ja mittevaralise kahju nõuded on alusetud. Hagejal oleks koerte eest

hoolitsemise kohustus ka siis, kui tema suhtes ei oleks rakendatud jahipidamise keeldu kostja

poolt renditud jahialal. Hagis toodud koerte toitmiseks vältimatult vajaminev kulu on

tõendamata.

Jahiühingu

liikmeks

astumisel

on

hageja

nõustunud

jahipidamise

mittetulunduslike eesmärkidega ja liikmelisus ei ole loonud hagejale õiguspärast ootust tulu

teenimise võimalikkusele. Kostja otsus ei piira jahipidamist mujal, sh enda kinnistul või mõne

teise jahiühingu jahialal. Keskkonnaameti peadirektori 30. septembri 2014 käskkirja nr 1-

4.1/14/438 kohaselt on alates 1. oktoobrist 2014 jaht koertega keelatud. Seetõttu ei oleks hageja

saanud koeri jahil kasutada ka siis, kui kostja ei oleks rakendanud tema suhtes jahikeeldu.

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohus rahuldas 30. novembri 2015 otsusega hagi osaliselt, tuvastas kostja 10. mai

2015 üldkoosoleku otsuse, millega kohaldati hageja suhtes jahipidamise keeldu kostja renditud

jahialadel üheks aastaks alates 1. märtsist 2015, tühisuse, jättis rahuldamata nõude varalise

kahju 1404 eurot väljamõistmiseks ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja 200 eurot

mittevaralise kahju hüvitamiseks. Maakohus jättis hageja menetluskulust 325 eurot kostja

kanda. Ülejäänud menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda.

Maakohus leidis, et hageja suhtes jahikeelu kohaldamine alates 1. märtsist 2015 kostja

üldkoosoleku otsuses nimetatud tingimustel on heade kommetega vastuolus ning seetõttu

tühine.

Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 19 lg 1 p 8 kohaselt kuulub üldkoosoleku pädevusse

muude küsimuste otsustamine, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud teiste organite

pädevusse. Kostja põhikirja p 16 p 8 kohaselt juhatus kehtestab jahipidamise keelu ühingu

renditud jahialal kuni üheks aastaks kodukorra ja jahipidamist sätestavate normatiivaktide

rikkumise korral (tl 17). Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 32 kohaselt peavad

mittetulundusühingu liikmed omavahelistes suhetes lähtuma hea usu põhimõttest.

Mittetulundusühingu organi otsuse tühisuse eeldused on sätestatud MTÜS (maakohus on

eeldatavasti pidanud silmas TsÜS) § 38 lg-s 2.

Hagejat karistati sama teo eest kaks korda. Sisuliselt on karistuse aluseks olnud asjaolud samad:

esimese otsuse kohaselt ühisjahil ohutusreeglite rikkumine ehk kaklus ning teise otsuse kohaselt

lisaks kaklusele veel ebaeetiline käitumine juhatuse esimehe suhtes ja juhtumist juhatuse

teavitamata jätmine. Maakohus leidis, et selline otsus eksib ausalt ja õiglaselt mõtleva inimese

õiglustunde ja väärtushinnangu ning õiguse üldpõhimõtete vastu.

Kriminaalasja nr 14278000174 menetluse lõpetamise määruse põhistustest nähtub, et

täiendavate tõendite puudumisel ei ole võimalik tuvastada, kes kakluse algatas (tl 20). Kuna

kakluse algataja ei ole tuvastatav, ning ei ole ka selgust, kas jahijuhataja täitis korrektselt oma

kohustuse näidata ette hageja laskekoht, ei ole võimalik tuvastada, kas hageja on rikkunud

jahiseaduse (JahiS) § 31 lg 6 p 1, s.o ühisjahist osavõtja kohustust täita jahijuhataja

õiguspäraseid korraldusi.

10. mai 2015 otsust (tl 13) on põhjendatud lisaks kakluses osalemisele veel hageja ebaeetilise

käitumisega juhatuse esimehe suhtes ja juhtumist juhatuse liikmeid teavitamata jätmisega. Ühe

aasta kestel jahist eemaldamine on maakohtu hinnangul ebaproportsionaalne karistus, mis ei

vasta hea usu põhimõttele. Väidetav hoiatus hagejale pärineb aastast 2008 ehk üle seitsme aasta

tagusest ajast, misjärel hageja on aastaid olnud eeskujulik jahimees, nagu nähtub Kastre

Jahiseltsi juhatuse liikme poolt hageja kohta koostatud iseloomustusest.

Maakohus leidis, et intsidendi ühe osapoole karistamine rikub selle osapoole õigusi ning on

seetõttu vastuolus heade kommetega. Kostja üldkoosolek peab oma otsuste tegemisel lähtuma

õiguse üldpõhimõtetest, sh võrdse kohtlemise põhimõttest. Kaklus leidis aset kahe osapoole

vahel ning puudub selgus, milline oli kummagi osapoole roll vahejuhtumis. Käesoleval juhul

on ühe osapoole isiklikku vabadust jahti pidada piiratud, samas kui teine osapool on jäänud

karistuseta, seega on sama teo kahte osapoolt koheldud ebavõrdselt.

Üldkoosoleku otsus tuleks lisaks tunnistada kehtetuks ulatuses, mis ületab ühte aastat

arvestusega alates 9. oktoobrist 2014, kuna see on vastuolus seaduse ja ühingu põhikirjaga.

Kostja põhikirja p 16 p-st 8 tuleneb juhatuse õigus kehtestada jahipidamise keeldu kuni üheks

aastaks. Samas on hagejat karistatud jahikeeluga alates 9. oktoobrist 2014 kuni 29. veebruarini

2016, s.o kestusega enam kui aasta ja neli kuud. Kohtule ei ole tõendatud, milles seisnes hageja

mitteeetiline käitumine jahiseltsi juhatuse esimehe suhtes. Ühestki kostja tegevust reguleerivast

dokumendist ei nähtu, et hageja oleks pidanud mingist vahejuhtumist juhatust teavitama.

Jahikeelu pikendamist tähtajaga üle ühe aasta ei ole ühegi tõendiga põhistatud. Sellist otsust ei

ole kostja juhatus või üldkoosolek vastu võtnud.

Maakohus jättis hageja varalise kahju hüvitamise nõude rahuldamata. Hagejal on koerte eest

hoolitsemise, sh toitmise kohustus ka siis, kui tema suhtes ei oleks rakendatud jahipidamise

keeldu kostja poolt renditud jahialal. Koerte toitmine ja nende eest hoolitsemine on looma

omaniku kohustus, mis ei ole seotud jahil käimise võimaluse olemasoluga või jahil käimise

sagedusega. Jahiühingusse kuulumine ei saa hagejale tekitada õiguspärast ootust tulu teenimise

võimalikkusele nt koerte võistlustel osalemiseks.

Hageja nõue mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses tema au teotamisega on esitatud vale

kostja vastu. Kostja ei ole kasutanud hageja kohta sõna baran (s.o oinas), seega ei ole kostja

hageja au teotanud. Jahiühing ei vastuta ühingu liikmete omavahelisest sõnakasutusest tekkinud

konfliktide, võimaliku solvamise ja au teotamise eest. Mittevaralise kahju hüvitise

väljamõistmiseks peaks hageja näitama, et talle on isikuõiguste rikkumisega tekitatud selline

hingeline valu, mis hüvitise väljamõistmist õigustab.

Tartu Jahindusklubi on hagejale väljastatud väikeuluki küttimisloa nr 642 kehtivusega 16. märts

2015–29. veebruar 2016. Hageja on Kastre Jahiseltsi liige ning on saanud ja saab jätkata

jahitegevust Kastre Jahiseltsi poolt renditaval jahialal. Kuna hageja on taotlenud endale jahiluba

väikeuluki küttimiseks, siis on hagejal olnud võimalik sel perioodil jahti pidada. Kostja

otsusega on keelatud hagejal jaht vaid kostja renditud jahialal ning rakendatud keeld ei piira

jahipidamist mujal. Kastre Jahiühingu renditav jahiala on hageja kodust 75 km kaugusel, hageja

on siiski pidanud võimalikuks ja vajalikuks olla ka nimetatud jahiühingu liige.

Paljasõnaline ja tõendamata on hageja väide, justkui oleks hageja kui kohtuniku kvalifikatsioon

rahvusvahelise klassi koerte võistlustel seatud jahikeelu kohaldamisega kahtluse alla.

Maakohus leidis, et kuna kostja hageja suhtes vastu võtnud hea usu põhimõtte vastase otsuse,

millega on kahjustatud hageja isikuõigust, on VÕS § 134 lg 2 alusel põhjendatud mõista kostjalt

välja hüvitise mittevaralise kahju katmiseks 200 eurot.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu

otsus osas, millega maakohus rahuldas hagi osaliselt ning palub teha uus otsus, millega jätta

hagi täies ulatuses rahuldamata, või saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks ning

apellatsioonimenetlusega seotud menetluskulud täies ulatuses hageja kanda.

Apellatsioonkaebuse kohaselt on kohtuotsusest võimatu aru saada, milliste asjaolude ja loogika

alusel jõudis kohus järeldusele, et kostja üldkoosoleku otsus on vastuolus heade kommetega

ning seega tühine. Hagiavalduse objektiks on läbivalt olnud kostja 10. mai 2015 üldkoosoleku

päevakorrapunktis 3 hageja suhtes vastu võetud otsus, seega on arusaamatu maakohtu järeldus,

et hagejat karistati sama teo eest kaks korda.

Kohtul puudub pädevus asuda ise kostja üldkoosoleku asemel uurima ja hindama vaidlusaluse

otsusega seotud asjaolusid. Kohus saab hinnata üksnes seda, kas kostja poolt vastuvõetud otsus

on olulises vastuolus heade kommetega. Juhul, kui kohus asub uurima ja (ümber)hindama

kostja üldkoosoleku otsusega seotud asjaolusid, siis rikub vastav kohtu tegevus oluliselt kostja

enesemääramise õigust ning kostja kõrgeima juhtorgani – üldkoosoleku – otsustamispädevust

ja kostja autonoomiat tervikuna.

Koosolekul osales ja andis koosolekul selgitusi ning vastas liikmete küsimustele ka hageja,

kelle suhtes jahipidamise ajutise keelu rakendamist on koosolek otsustanud. Otsust ei võetud

vastu tagaselja ega kiirustades.

Ekslik on maakohtu seisukoht, et vaidlusaluse kostja üldkoosoleku otsusega karistatakse ainult

kakluse ühte osapoolt, s.o hagejat. Üldkoosoleku protokollist nähtub üheselt, et tehti ettepanek

ka kakluse teise osapoole karistamiseks, kuid üldkoosolek otsustas seda ettepanekut mitte vastu

võtta. MTÜS § 21 lg 6 näeb ette üldkoosoleku otsuse protokollile kindlad nõuded ning kostja

on neid antud juhul nõuetekohaselt järginud.

Maakohus on otsuses ühisjahis osalejate kohustuste piiritlemisel lähtunud alusetult

4. veebruaril 2015 lõpetatud kriminaalasja nr 14278000174 menetluse lõpetamise määruse

põhistusest.

Kriminaalmenetluse

lõpetamisel

tehtud

järeldused

ei

ole

jahiühingu

üldkoosolekule siduvad.

Mittevaralise kahjuhüvitise väljamõistmiseks puuduvad faktilised ja õiguslikud alused. Kostja

üldkoosoleku otsus ei ole vastuolus heade kommete või hea usu põhimõttega. Jahipidamise

õigus ei ole absoluutne ja põhiseaduslik isikuõigus, mille piiramine tooks kaasa VÕS § 134

lg-s 2 sätestatud mittevaralise kahju. Maakohus on jätnud põhjendamatult arvestamata, et

hagejal on kostja üldkoosoleku otsusest hoolimata säilinud võimalus jahipidamiseks mujal

piirkonnas ja jahiühingutes.

5. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, leides, et see on ebaõigesti menetlusse võetud.

Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning apellatsioonimenetlusega seotud kulud kostja

kanda. Antud juhul ei saaks apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades kaebust

ilmselt rahuldada, mistõttu ringkonnakohus oleks pidanus keelduma apellatsioonkaebuse

menetlusse võtmisest TsMS § 637 lg 1 p 6 järgi.

Kostja ei ole apellatsioonkaebuses esile toonud ühtegi asjaolu, mille kohaselt esimese astme

kohtu otsus põhineb õigusnormi rikkumisel. Samuti ei ole kaebuses toodud ühtegi asjaolu, mille

kohaselt apellatsioonimenetluses arvestamisele kuuluvate asjaolude ja tõendite kohaselt tuleks

apellatsioonimenetluses teha esimese astme kohtu otsusest erinev otsus (TsMS § 652). Kõik

kostja väited on alusetud ja tuleb jätta TsMS § 652 lg 6 alusel tähelepanuta.

Menetlusosaliste huvid on maakohtu poolt juba arvesse võetud ja hinnatud ning TsMS § 652

lg-s 5 sätestatu tõttu ei saa ringkonnakohus neid ümber hinnata ega koguda, uurida ning hinnata

uuesti esimese astme kohtu menetluses kogutud, uuritud ja hinnatud tõendeid.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu 30. novembri 2015 otsus tuleb tühistada

materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja menetlusõiguse rikkumise tõttu. Ringkonnakohus

teeb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel uue otsuse, millega jätab

hagi rahuldamata.

Hageja nõuab jahiühingu üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamist TsÜS § 38 lg 2 alusel või

alternatiivselt kehtetuks tunnistamist TsÜS § 38 lg 1 alusel.

7. Esmalt peatub ringkonnakohus hageja nõudel kostja 10. mai 2015 otsuse p 3 tühisuse

tuvastamiseks. TsÜS § 38 lg 2 järgi on juriidilise isiku organi otsus tühine, kui see on

tagajärjena seaduses otse sätestatud või kui otsus on vastuolus heade kommetega või kui see

rikub juriidilise isiku võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse

sätet või kui selle vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda. MTÜS § 241 lg 1 järgi

on üldkoosoleku otsus tühine, kui otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses

sätestatud juhul notariaalselt tõestatud või kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku

kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu

avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Otsus on tühine ka

seaduses sätestatud muul juhul.

Praegusel juhul kohaldati hageja suhtes jahipidamise keeldu jahiühingu Mäger renditud

jahialadel 1 aastaks alates 1. märtsist 2015. Jahikeelu kohaldamine on kostja põhikirja kohaselt

kostja juhatuse pädevuses p 16. 8 (tl 17). Kostja üldkoosoleku pädevuses ei ole kostja põhikirja

p 11. 7 järgi küsimuste otsustamine, mida on põhikirjaga antud teiste organite pädevusse.

Jahikeelu kohaldamise põhjuseks oli hageja kaklus F. Plešankoviga, kes on kostja juhatuse

liige. MTÜS § 19 lg 1 p 4 järgi on üldkoosoleku pädevuses juhatuse või muu põhikirjaga

ettenähtud organi (§ 31) liikmega tehingu tegemise otsustamine, tehingu tingimuste määramine,

õigusvaidluse pidamise otsustamine ning selles tehingus või vaidluses mittetulundusühingu

esindaja määramine. Kuna kakluse teine osapool oli juhatuse liige ning juhatuse poolt jahikeelu

kohaldamine võib jätta kostja huvid kaitseta, on ringkonnakohus seisukohal, et üldkoosolek oli

praegusel juhul pädev jahikeeldu kohaldama.

8. Ringkonnakohus leiab, et õiguslikult ei ole põhjendatud maakohtu seisukoht, mille kohaselt

on kostja 10. mai 2015 otsuse p 3 tühine heade kommetega vastuolu tõttu. Heade kommetega

võivad tehingud olla vastuolus erinevatel põhjustel, mida ühiskonnas valitsevate arusaamade

järgi võib pidada ebamoraalseteks ja taunitavateks. Tehing on vastuolus heade kommetega, kui

see eksib ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde ja väärtushinnangute ning õiguse

üldpõhimõtete vastu tehingu tegemise ajal. Tehingu heade kommete vastasus võib tuleneda kas

tehingu eesmärgi heade kommete vastasusest või ühe poole ebamoraalsest käitumisest tehingu

tegemise eesmärgil (Riigikohtu 30. oktoobri 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-106-13, p 23).

Heade kommete vastasus organi otsuse tühisuse alusena saab kohaldamisele tulla juhul, kui see

seondub otsuse sisuga. Nimetatu tähendab, et otsust ei oleks saanud teha ka vajaliku

häälteenamusega ja kõike otsuse tegemiseks ettenähtud menetlusnorme järgides.

Jahipidamise keelu kohaldamine kostja renditud jahialal kuni üheks aastaks kodukorra ja

jahipidamist sätestavate normatiivaktide rikkumise korral ei ole iseenesest meede, mis oleks

heade kommetega vastuolus. Tegemist on kostja põhikirjajärgse karistusliku abinõuga. Hageja

ei ole toonud menetluses esile ka ühtegi asjaolu, mis viitaksid kostja põhikirjas märgitud

jahikeelule kui üldiselt heade kommetega vastuolus olevale abinõule.

9. Kuna jahipidamise keeld teatud kindlal jahialal ei ole iseenesest heade kommete vastane

meede, võib keelu kohaldamine olla heade kommetega vastuolus juhul, kui kohaldatud meetme

kasutamine konkreetselt hageja suhtes oleks kõiki asjaolusid arvestades heade kommetega

vastuolus. Hinnata tuleb meetme kohaldamise eesmärki ja selle määramise asjaolusid ning

mõju hagejale.

Praegusel juhul on maakohus tuvastanud, et 5. oktoobril 2014 toimus ühisjahi käigus hageja ja

kostja Kallaste sektsiooni juhataja F. Plešankovi vahel kaklus. Kaklus jahi ajal jahist osavõtvate

isikute vahel on juhtum, mis võib potentsiaalselt kujutada suurt ohtu ka kolmandatele isikutele.

Kostja möönab hagis ka ise, et jahil toimuv kaklus on osalejate ränk ohutusreeglite rikkumine.

Ringkonnakohus on seisukohal, et õiguslikult põhjendatud ei ole maakohtu väide, mille

kohaselt on hagejat karistatud sisuliselt sama karistusega kaks korda. Apellatsioonkaebuses on

õigesti viidatud, et kohtuotsusest ei ole võimalik aru saada, millisele kahele otsusele kohus

viitab. Kui maakohus on silmas pidanud kostja Kallaste sektsiooni otsust, siis tegemist on

vahetult pärast juhtumit tehtud 9. oktoobri 2014 otsusega eemaldada hageja jahtidest kuni

võimuorganite otsuse lõppu. Meetme kehtivus on pandud sõltuvusse asja läbivaatamisest

eelduslikult kriminaalmenetluse käigus saadavast tulemusest. Kostja vaidlustatud otsus on

tehtud 5. mail 2015, kui kriminaalmenetluse lõpetamine 13. veebruaril 2015 oli teada. Seda, et

hageja osales kakluses, ei ole hageja vaidlustanud. Hageja ei ole ka vaidlustanud, et tegemist

oli ohutusreeglite olulise rikkumisega. Kostja on privaatautonoomia alusel tegutsev ühing.

Üldkoosoleku protokolli kohaselt kuulati ära kakluses osalejad ning juhatuse ettepanek, seega

oli hagejal võimalus muuta ja mõjutada oma väidetega ühingu liikmete seisukohta.

Apellatsioonkaebuses on õigesti viidatud sellele, et kohus ei ole arvestanud kostja

autonoomsust otsuste vastuvõtmisel.

Õiguslikult põhjendamata on lisaks ka maakohtu seisukoht, mille kohaselt on heade kommetega

vastuolus vaid ühe kakluse osapoole karistamine. Üldkoosoleku protokollist nähtuvalt on

arutatud ka ettepanekut karistada kakluse teist osapoolt ning selles osas on ühingu liikmed

andnud oma hääle. Ühingu liikmete häälteenamusega vastuvõetud otsus karistada vaid ühte

konfliktis osalejat võib ühele osapoolele tõesti tunduda subjektiivselt tema õigusi rikkuv. Heade

kommete vastasuse hindamisel tuleb aga lähtuda objektiivsest käsitlusest. Õigusvastase teo

(vaidluse all ei ole praegu see, et kaklus jahi kestel on õigusvastane) toimepanija ühe osapoole

karistamine ei ole heade kommetega vastuolus isegi juhul, kui ei ole üheselt selge, kes kakluse

algatas. Ringkonnakohus nõustub apellatsioonkaebuses toodud väitega, et kohtuotsusest ei

nähtu seda, mille alusel oleks objektiivselt võimalik järeldada, et vaidlusalune kostja

üldkoosoleku otsus eksib ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde ja

väärtushinnangute ning õiguse üldpõhimõtete vastu.

Põhjendatud on apellatsioonkaebuse väide, mille kohaselt on hagejal säilinud võimalus

jahipidamiseks mujal piirkonnas ja jahiühingutes. Hageja lemmiktegevus on territoriaalselt

osaliselt küll piiratud, kuid ka hageja ise on jahipidamise võimaluse jätkumist kinnitanud (tl

45).

Praegusel juhul ei täidaks üldkoosoleku 10. mai 2015 otsuse p-i 3 tühisuse tuvastamine

eesmärki, mida TsÜS § 38 lg 2 on silmas pidanud: nende organi otsuste kehtivust takistada, mis

on ühiskonnas valitsevate tavaarusaamade järgi vastuvõetamatud, kuna nad rikuvad eetilisi

väärtushinnanguid, häid kombeid.

10. Järgnevalt peatub ringkonnakohus hageja nõudel tunnistada kostja üldkoosoleku 10. mai

2015 otsuse p 3 kehtetuks.

TsÜS § 38 lg 1 järgi võib huvitatud isik nõuda kohtus juriidilise isiku organi seaduse või

põhikirjaga vastuolus oleva otsuse kehtetuks tunnistamist. Hageja põhjendab vaidlustatud

otsuse vastuolu seadusega esmalt sellega, et teda on karistatud topelt: 10. mai 2015 kostja

üldkoosolekul võeti vatsu otsus kohaldada hageja suhtes jahipidamise keeldu kostja poolt

renditud jahialadel üheks aastaks alates 1. märtsist 2015. Piirang jahil osalemiseks hakkas

hageja suhtes kehtima aga kohe pärast kostja Kallaste sektsiooni koosoleku otsuse

vastuvõtmist. Ringkonnakohus leiab, et põhjendatud ei ole maakohtu seisukoht, mille kohaselt

tuleks tunnistada vaidlustatud üldkoosoleku otsus kehtetuks jahipidamise keeldu ulatuses, mis

ületab ühte aastat arvestusega alates 9. oktoobrist 2014, kuna see on vastuolus seaduse ja ühingu

põhikirjaga (vt otsuse p 9).

Hageja on vaidlustanud kostja üldkoosoleku 10. mai 2015 otsuse p 3 kehtivuse. Nimetatud

punktis kohaldati hageja suhtes jahipidamise keeldu jahiühingu Mäger renditud jahialadel

1 aastaks alates 1. märtsist 2015. Tegemist on keeluga, mis vastab kostja põhikirja p-s 16.8

nimetatud juhatuse pädevusele. Üldkoosoleku otsuse puhul on tegemist üheaastase jahikeeluga.

See, et hageja eemaldati kostja Kallaste sektsiooni koosolekul 9. oktoobril 2014 jahtidest, ei ole

praeguse vaidluse esemeks. Asjaolu, et enne vaidlustatud üldkoosoleku otsust oli hageja suhtes

kostja allüksuse poolt meetmeid kohaldatud, ei mõjuta 10. mai 2015 otsuse p 3 kehtivust.

11. Hageja on vaidlustatud otsuse vastuolu seadusega põhjendanud hagis lisaks üldsõnaliselt

sellega, et koosoleku otsus lähtus vaid ühe poole, F. Plešankovij huvidest rikkudes sellega

hageja õigusi. Ringkonnakohus leiab, et iseenesest on küll õige hageja väide, et kakluseks on

vaja kahte poolt, kuid ühe osaleja karistamisega ei rikkunud kostja seadust (vt otsuse p 9).

Kostja on mittetulundusühing ning võttis otsuse vastu üldkoosolekul selge häälteenamusega.

Juhul, kui karistati ainult üht osapoolt, on hagejal võimalik oma liikmelisuse kaudu oma õigusi

teostada ning esitada juhatusele ja üldkoosolekule ühingu tegevust puudutavates küsimustes

ettepanekuid ja täiendusi kostja põhikirja p 8 alusel (tl 16).

Maakohus on üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamisele hinnangut andes leidnud, et kohtule

ei ole ühtegi tõendit esitatud selle kohta, milles seisnes hageja mitte-eetiline käitumine jahiseltsi

juhatuse esimehega ja juhtumist teavitamata jätmisega. Ringkonnakohus on seisukohal, et

maakohtu otsuses jääb ebaselgeks, kas maakohus on silmas pidanud neid asjaolusid hinnangu

andmisel üldkoosoleku otsuse kehtetuse üle otsustamisel või tühisuse tuvastamisel, kohus ei

ole ka nimetatud asjaolude tõendamise vajadust pooltele selgitanud ega täiendavaid tõendeid

küsinud.

12. Kuna hageja nõue kostja üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks

tunnistamiseks jääb rahuldamata, tuleb jätte rahuldamata ka hageja nõue varalise ja

mittevaralise kahju hüvitamiseks.

13. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamise, maakohtu otsuse tühistamise ja hagi rahuldamata

jätmisega tuleb TsMS § 173 lg 3 alusel muuta menetluskulude jaotust. Maa- ja ringkonnakohtus

kantud menetluskulud tuleb jätta TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.

Kostja menetluskulud maakohtus on 864 eurot (koos käibemaksuga), s.o lepingulise esindaja

kulud, ning ringkonnakohtus 901 eurot, s.o apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv 325 eurot

ning lepingulise esindaja kulu 576 eurot (koos käibemaksuga). Kostja esindaja on osutanud

õigusabi kokku 10 tunni ulatuses. Hageja ei ole kostja menetluskulude suurusele ega

põhjendatusele vastu vaielnud.

Ringkonnakohus peab kostja esindaja tunnitasu 120 eurot, millele lisandub käibemaks,

mõistlikuks. Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu

120 eurot käibemaksuga või -maksuta (vt Riigikohtu 1. oktoobri 2013 määrus tsiviilasjas

nr 3-2-1-92-13; 2. oktoobri 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13).

Kostja esindajal tuli tutvuda hagimaterjalidega ning kostja esindaja on esitanud kohtule kaks

sisulist dokumenti maakohtu menetluses, ning apellatsioonkaebuse ringkonnakohtus.

Ringkonnakohtu hinnangul on kostja menetluskulud, tsiviilasja keerukust ja mahukust

arvestades on mõistlikud ning põhjendatud ja need tuleb kostja kasuks hagejalt välja mõista.

Kuna kostja ei ole käibemaksukohustuslane, tuleb menetluskulu mõista koos käibemaksuga

välja.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Kai Kullerkupp

Kersti Kerstna-Vaks

Triin Uusen-Nacke