3-15-1718/46 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Elle Kask Otsuse kuulutamise aeg ja koht 08.04.2016, Tallinn Haldusasja number 3-15-1718 Haldusasi Baltic Technology OÜ kaebus Maksuja Tolliameti 15.06.2015 maksuotsuse nr 12.2-3/27671-13 tühistamiseks. Menetlusvorm Suuline, kirjalik. Menetlusosalised Kaebuse esitaja Baltic Technology OÜ, lepinguline esindaja vandeadvokaat Denis Polman ning vastustaja Maksuja Tolliamet, volitatud esindaja Miiko Vainer.

Resolutsioon 1. Jätta Baltic Technology OÜ kaebus rahuldamata. 2. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul selle avalikult teatavaks tegemisest arvates esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule (HKMS § 180 lg 1, § 181 lg 1, § 182 lg 1). Samaks kuupäevaks tuleb apellatsioonkaebus esitada ka juhul, kui selle koostamiseks vajatakse menetlusabi. Menetlusabi taotluse ja apellatsioonkaebuse võimalike puuduste kõrvaldamise lahendab ringkonnakohus. Kui apellant ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Maksuja Tolliamet (MTA) kontrollis 14.11.2014 korralduse nr 12.2-3/27671-1 alusel Baltic Technology OÜ käibemaksu, tulumaksu, tööjõumaksude arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust perioodidel mai - oktoober 2014. Kontrolli käigus MTA tuvastas, et esitatud dokumentidest nähtus, et äriühing kajastas perioodidel mai, juuli - oktoober 2014 sisendkäibemaksu arvestuses Gardeja OÜ nimel väljastatud arved. Arvete kohaselt teostas Gardeja OÜ erinevatel objektidel ehitus-

2 ja remonditöid ning väljastas ettemaksuarve tagavaraosade soetamiseks. MTA tuvastas, et Baltic Technology OÜ ja Gardeja OÜ vahel ei ole perioodidel mai, juuli - oktoober 2014 tehinguid toimunud; Gardeja OÜ ei olnud ehitusja remonditeenuse tegelik osutaja, vaid töid tegid tundmatud kolmandad isikud. Samuti tuvastas MTA, et Baltic Technology OÜ-l ei olnud õigust kajastada Gardeja OÜ arved oma sisendkäibemaksu arvestuses, sest arved ei vasta nõuetele. MTA leidis, et kuna Gardeja OÜ arved ei vasta nõuetele, siis on täitmata sisendkäibemaksu mahaarvamise tingimused ja Baltic Technology OÜ-l puudub õigus ehitusteenuse ja seadmete soetamisel tasutud sisendkäibemaksu maha arvata. Lisaks kontrollis MTA Eesti Energia AS-i nimel A N’le väljastatud arveid. 15.06.2015 koostas MTA maksuotsuse nr 12.2-3/27671-13, millega kohustas Baltic Technology OÜ- d tasuma 16 744,30 euro suurune maksusumma. 07.07.2015 esitas Baltic Technology OÜ Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 15.06.2015 maksuotsuse nr 12.2-3/27671-13 tühistamiseks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebuse esitaja: Haldusasjas on tõendatud, et Gardeja OÜ osutas kaebajale alltöövõtu korras ehitusteenust, mitte ei olnud ehitusteenuse vahendaja kaebaja ja tuvastamata kolmandate isikute vahel. Gardeja OÜ oli kaebaja alltöövõtja, kes omakorda kasutas omapoolsete teenuste osutamiseks alltöövõtjaid. Alltöövõtulepingut ei saa käsitleda vahenduslepinguna. Iga objekti teostatud tööde aktidest tuleneb üheselt, et Gardeja OÜ oli töövõtja, kes teostas Baltic Technology OÜ tellimusel ehitustöid. Kaebuse esitaja tellijana võttis Gardeja OÜ poolt teostatud tööd vastu. Arved teostatud tööde eest olid esitatud ja tasutud konkreetsete tööde teostamise eest vastavalt alltöövõtulepingule. Arveid ei ole võimalik käsitleda esitatuna Gardeja OÜ poolt Baltic Technology OÜ-le osutatud vahendusteenuse eest. Teostatud tööde eest esitatud arvete ülekannetega tasumine tähendab kehtiva kohtupraktika kohaselt automaatselt teenuse osutaja isiku tuvastamist. Samuti viitab see sellele, et kui Gardeja OÜ isegi tasuski oma töötajatele palka mustalt sularahas, siis ei olnud Baltic Technology OÜ sellest teadlik. R A’i 06.02.2015 seletuse punktis 1 kirjeldab R.A Gardeja OÜ töökorraldust. Selle kohaselt ostis ta tööjõudu sisse teistelt äriühingutelt. Seletuse põhjal ei teki kahtlust, et Gardeja OÜ teostas töid Baltic Technology OÜ objektidel. Ainukeseks eripäraks oli see, et OÜ Gardeja ei teostanud neid töid oma palgaliste töötajatega, vaid ostis neid teenuseid teistelt äriühingutelt. RP 30.12.2014 seletuses märkis, mis objektidel töötasid Gardeja OÜ töötajad ning mis töid nad teostasid. GD 19.01.2015 seletuses kinnitas, et kaebaja objektidel töötasid alltöövõtu korras Gardeja OÜ töötajad. VB andis 24.11.2014 seletuse töökorralduse ja teostatud objektide kohta. Samuti kasutatud alltöövõtjate kohta. Vastates MTA küsimusele nr 30, selgitas VB, et ta ei pööra tähelepanu asjaolule, kas alltöövõtjad kasutavad oma tööjõudu või kasutavad omakorda alltöövõtjaid. VB 04.12.2014 seletuses selgitas, et Gardeja OÜ juhatuse liikmel R.A’il olid kAas töötajad. Nende töötajate töötamise õigusliku aluse vastu (kas Gardeja OÜ enda töötajad või Gardeja OÜ heaks alltöövõtu korras töötavate teiste äriühingute töötajad) V. B huvi ei tundnud. R A 13.01.2016 kohtuistungil tunnistajana kinnitas, et teostas kaebaja alltöövõttu. Tööde teostamiseks palkas omakorda alltöövõtu korras teised äriühingud. RP 13.01.2016 kohtuistungil tunnistajana ülekuulamisel selgitas üksikasjaliselt, mis objektidel olid Gardeja OÜ töötajad, mis töid nad teostasid, kuidas toimus nende tööde vastuvõtmine jne. R.Ai menetlusaluse isikuna 19.05.2015 ülekuulamise protokollis (esitatud vastustaja poolt 13.01.2016) olevast vastusest küsimusele nr 3 tuleneb üheselt, et sõna „vahendus“ sisustab R.A alltöövõtuna. Samuti kinnitab R.A vastuses küsimusele nr 4, et teostas alltöövõttu kaebajale. Gardeja OÜ menetlusaluse isiku 19.05.2015 ülekuulamise protokollis (esitatud vastustaja poolt 13.01.2016) R A Gardeja OÜ seadusliku esindajana kinnitas samu asjaolusid. Kokkuvõtvalt märgib kaebaja, et ja Gardeja OÜ ja Baltic Technology OÜ vahel oli alltöövõtusuhe. Hoolsuskohustuse teise rikkumisena käsitleb vastustaja asjaolu, et väidetavalt ei vastanud kaebaja tegevus ehituspäevikute koostamisel seadusele. Kaebaja on seisukohal, et ehituspäevikud vastasid

3 seadusele. Asjaosalised (R. P, V. B ja GD) on andnud põhjalikke seletusi ehituspäevikute koostamise kohta. Samu seletusi kinnitas R. P ka ülekuulamisel 13.01.2016 kohtuistungil. Selgus, et ehituspäevikuid tuleb täita ainult nende ehitustööde puhul, mille teostamiseks on vajalik ehitus- (kasutus-) luba. Ehituspäevikuid koostab objekti peatöövõtja, mitte alltöövõtjad. Kokkuvõtvalt leab kaebaja, et vaidlusalustest objektidest tuli ehituspäevikuid täita ainult Juurus, Staadioni 10 asuva hoone rekonstrueerimistööde puhul. Ehituspäevikud olid koostatud nõuetekohaselt ning muuhulgas ka nende alusel oli sellele hoonele väljastatud kasutusluba. Tellijal puudusid pretensioonid kaebaja ehituspäevikute kohta. Muude objektide tööd ei nõudnud ehitus- (kasutus-) luba, seega ehituspäevikute täitmine ei olnud nõutav. 17.02.2016 istungil kuulas kohus tunnistajana üle MTA revidendi SA´a. Tunnistaja andis ütlusi suuliste seletuste võtmise kohta. Kohe ülekuulamise alguses teatas SA, et mäletab enam kui Atatagust R A’ilt suuliste seletuste võtmist. Tunnistaja ütluste kohaselt teatas R.A kohe alguses, et ta oli „vahendaja“, seejuures kinnitas ta seda kaks korda. Väärteoasjas oli R.A üle kuulatud pärast 06.02.2015 seletuse võtmist. Tunnistaja kinnitas, et ta tõlkis seletuse R.Aile vene keelde sõna-sõnalt. 13.01.2016 toimunud kohtuistungil andis R.A oma ütlusi eesti keeles ning kohus sai veenduda tema eesti keele oskuses. Taolises olukorras ei ole eluliselt usutav, et MTA revident hakkab tõlkima sõnasõnalt isiku poolt antud seletust keelde, mida see isik valdab. 13.01.2016 istungil teatas R.A, et seletuse võtmise protokolli ei ole talle suuliselt tõlgitud, vaid see anti talle ülelugemiseks. R.Ai 06.02.2015 küsitluse ülesehitus on selline, et kõigepealt nimetab R.A kõik objektid, kus Gardeja OÜ tööd tegi, ning kirjeldab nende tööde iseloomu. Protokolli lõpus nimetab S. A neidsamu objekte nende aadresside järgi: milliseid töid tehti objektil Pringi küla (küsimus 21), objektil Telliskivi 60 (küsimus 25), aadressil Peterburi 105 (küsimus 26). Revident eksitas meelega R.Ai eesmärgiga tõlgendada tema seletusi selliselt, et ta ei tea nendest objektidest midagi/pole seal töid teostanud. Vastuses küsimusele 5 nimetas R.A objektid nende tunnuste alusel (nimedega), mille järgi ta neid tunneb „endine Kalinini tehas“, „E.R.S. depoo (objekt)“, „Viimsi mullatööd“. Vastustes küsimustele 19 kirjeldas R.A, kus kohas asub „objekt E.R.S.“ ning teatas, et selle täpset aadressi ta ei tea. Küsitlemisel tunnistaja väitis, et tähistas objekte aadressidega nende tööde kohta esitatud arvete põhjal. Tunnistaja S. A väitis, et ei näidanud R.Aile arveid, mille põhjal esitas küsimusi objektide kohta, sest see oleks olnud uurimispõhimõtte rikkumine (tunnistaja ülekuulamise protokolli lk 1 lõpus). Vastates kaebaja viimasele küsimusele S. A muutis oma seisukohta ja teatas, et ilmselt näitas ta R.Aile arveid (tunnistaja ülekuulamise protokolli lõpus). Kokkuvõtvalt asub kaebaja seisukohale, et maksumenetluses üritas vastustaja sihilikult eksitada R Ai objektide tähistustega. Kaebuse esitaja arvates on ilmne, et R.A teostas töid kõikidel vaidlusalustel objektidel ning vastustaja eksitamisele vaatamata suutis nimetada kõik objektid ja kirjeldada seal teostatud töid.

Vastustaja: Vastustaja vaidleb kaebusele vastu, pidades kaebust põhjendamatuks ning maksuotsust õiguspäraseks. Gardeja OÜ ei müünud kaebajale ehitusja remonditöid ning kaebaja teadis seda. MTA on seisukohal, et teenust osutasid tundmatud kolmandad isikud, keda maksumenetluses tuvastada ei õnnestunud ja keda ei osanud nimetada ka tunnistajad 13.01.2016 kohtuistungil. Vahendustegevuse väidetav toimumine ei ole samuti tõendatud. Isegi kui vahendustegevus oleks teatud objektidel toimunud, ei ole see identifitseeritav ehk tuvastatav algdokumentidelt, seega ei saa Riigikohtu praktika alusel sisendkäibemaksu maha arvamist aktsepteerida sõltumata võimaliku tehingu täitmisest, mida pooled subjektiivselt võisid vahenduslepinguks pidada. Sellise teenuse kohta puuduvad algdokumendid või muud usaldusväärsed tõendid. Sisendkäibemaksu tingimused tulenevad Käibemaksuseaduse § 29 lg-st 1 ning § 31 lg-st 1. Kui tehinguid ei ole reaalselt toimunud, ei saa seda maksustamisel arvestada. Kaebaja esitatud dokumendid on puudulikud ega tõenda ehitusja remonditööde toimumist. 09.12.2013 sõlmitud alltöövõtulepingu nr 912 kohaselt kohustus alltöövõtja soetama vajalikke ehitusmaterjale ning teostama üldehituslikke

4 töid, kasutades selleks kvalifitseeritud tööjõudu. Samale lepingule viidatakse kaebajale esitatud Gardeja OÜ arvetel. Arvete kohaselt teostas Gardeja OÜ erinevatel objektidel ehitusja remonditöid. Nii lepingust kui arvetest nähtub selgelt, et teenuse osutajana on isikuliselt kajastatud Gardeja OÜ, vahendusteenuse osutamine ei tulene mitte ühestki dokumendist. Maksukohustuslane peab korraldama oma ettevõtlustegevuse nii, et majandustehingud oleksid nõuetekohaselt dokumenteeritud ja maksukohustuse väljaselgitamiseks olulised asjaolud oleksid kontrollitavad (MKS § 57 lg 3; Riigikohtu otsus 3-3-1-57-13 p 16). 22.09.2014 väljastas Gardeja OÜ kaebajale arve nr 22-09/14, mille kohaselt oli osutatud teenuseks „Seadmete ja elektrimootorite remont vastavalt lepingule“ (arve kokku 22000 eurot). Samas on kaebaja juhatuse liige GD kinnitanud, et mootorite remontimisel alltöövõtjaid ei kasutatud, Gardeja OÜ osales ettevalmistustöödel. Seega lähevad kaebaja juhatuse liikme selgitused otsesesse vastuollu arvel märgituga. 25.08.2014 väljastas Gardeja OÜ kaebajale arve nr 22-08/2014, mille sisuks oli „Ettemaks, tagavaraosade ostmiseks seadmete ja el.mootorite remontimiseks“ (arve kokku 9000 eurot). Samas selgitas kaebaja juhatuse liige GD, et Gardeja OÜ tarnis vaid lakki. GD tunnistab, et arvele märgiti vale sisuga tehing: „Materjalid anti nö käest-kätte. Kuna sõna „ettemaks“ mõjub halvasti maksuhalduriga suhtlemisel, siis kirjutame ettemaks materjalide eest. Tegelikult oli see ettemaks töö eest.“ Siin kinnitab kaebaja juhatuse liige ka ise, et dokumentidel kajastatu ei vastanud poolte subjektiivsele tahtele. Jääb arusaamatuks, kuidas saab maksuhaldur sel viisil korraldatud majandustegevust tagantjärgi mõne konkreetse tehingu lõikes kontrollida või tehinguid tõendatuks pidada. Puuduvad dokumendid, mis kinnitaksid, et mingid konkreetsed isikud oleksid kaebaja objektidel neid töid teostanud, mis oli arvetele ja töövõtulepingule märgitud, samuti puuduvad igasugused dokumendid tehingute sõlmimise täpsemate asjaolude kohta. 09.12.2013 alltöövõtuleping nägi ette, et hind määratakse kindlaks arvutuste teel või tööde loendi alusel ja kooskõlastatakse iga tellimuse jaoks eraldi (lepingu p 4). Selliseid dokumente maksuametile või kohtule aga esitatud ei ole. Ehituspäevikute osas, millega MTA esindaja tutvus 22.02.2016, selgitab MTA, et ehituspäevikute elektroonselt esitatud versioonid on allkirjade puudumise tõttu täielikult kontrollimatud ning ebausaldusväärsed (HKMS § 62 lg 6). Puuduvad mistahes isikute nimed, kes väidetavalt töid teostasid. Vastustaja on seisukohal, et arvetest (Käibemaksuseaduse § 37) ja esitatud töövõtulepingust kui algdokumentidest ei saa järeldada selgelt identifitseeritavat ning tõendatud vahendustehingu toimumist, mistõttu ei ole alust sisendkäibemaksu maha arvamiseks ka siis, kui kohtumenetluses oleks tõendamist leidnud vahendusteenuse osutamine. Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-81-12 p-s 11 selgitanud järgnevat: “KMS § 4 lg 1 p 1 alusel loetakse käibeks teenuse osutamist ettevõtluse käigus ja § 11 lg 1 p de 1 ja 2 alusel on teenus saadud päeval, mil toimus teenuse osutamine või selle eest tasumine. Neis sätetes peetakse silmas konkreetse, oluliste tunnuste abil identifitseeritava teenuse osutamist“. Kohtulahendi nr 3-3-1-57-13 p-s 13 kordab Riigikohus oma seisukohta: „Sisendkäibemaksu maha arvamise eelduseks on KMS § 37 nõuetele vastav arve ning isegi kui maksukohustuslane on teenuse saanud, puudub tal sisendkäibemaksu maha arvamise õigus juhul, kui puudub nõuetekohane arve”. Antud juhul ei nähtu arvetelt konkreetse identifitseeritava teenuse osutamist. Arved on üldsõnalised ning arvetel märgitud teenus ei vasta tegelikkusele. KMS § 37 lg 7 p de 5 ja 7 alusel tuleb arvel märkida teenuse nimetus või kirjeldus, teenuse maht ja teenuse osutamise kuupäev. Arved ei vasta neile tingimustele ning on mittenõuetekohased. Isikute seletused kinnitavad maksuotsuse õigsust. Maksuotsuse õigsust kinnitab esiteks Gardeja OÜ juhatuse liikme R Ai selgitus, et Gardeja OÜ ei osutanud teenust ise, vaid oli üksnes vahendajaks tellija ja tööde teostaja vahel. Nii kinnitas R A maksuhaldurile sõnaselgelt, et Gardeja OÜ ei ole ehitustöid teostanud ning tema töötajad ei teinud ehitusobjektidel tööd. Lisaks olid tema teadmised ilmselgelt puudulikud seoses väidetava teenusega. Kuigi kohtuistungil oskas R.A nimetada mõnevõrra detailsemalt küll mõningaid objekte võrreldes MTA poolt protokollitud 06.02.2015 seletustega, ei selgunud endiselt, kes siis täpselt töid teostas, kuidas kujunes teenuse hind, kes koostas akte. MTA on seisukohal, et 13.01.2016 esitatud väärteoasja materjalidest tulenevalt ja revidendi SAa 17.02.2016

5 tunnistajana ülekuulamise protokollist tuleneb üheselt, et vähemalt varasemalt oli isik ise nõustunud, et kõik räägitu sai kirja ja samuti ei ole eluliselt tõenäoline, et revident midagi olulist kirja panemata jättis. Ka kinnitas tunnistaja SA 13.01.2016 kohtuistungil, et isikut ei survestatud protokolli allkirjastama. Protokollil on allkirjaga kinnitus, et protokoll on koostatud seletuse andja R. A’i sõnade kohaselt ja on õige. Gardeja OÜ selgitustest, arvetest, arvetel viidatud lepingust ega ka Gardeja OÜ poolt koostatud tööde üleandmise-vastuvõtmise aktidest ei selgu, millised tööd millises mahus olid tegelikkuses teostatud või mille eest Gardeja OÜ-le raha tasuti, mistõttu maksuhaldur on põhjendatult järeldanud, et see isik tegelikult ei osutanud teenuseid kaebajale. Ka Baltic Technology OÜ projektijuht RPi ning Baltic Technology OÜ juhatuse liikmed GDi ja VB ei osanud maksuhaldurile täpsemini selgitada, kes objektidel töid teostasid. RP ei osanud seda täpsustada ka kohtuistungil. RPi kohtuistungil antud selgitused kinnitavad huvi puudumist selles osas, kes objektidel töid teostasid: „Ma ei tea, kas tööd tegid OÜ Gardeja töötajad või mitte, sellest juttu ei olnud R A’iga.“ Samuti RP ütles 13.01.2016 kohtuistungil, et tööde üleandmisvastuvõtmisakte ta ei koostanud, seda tegi R A ning andis selle kaebaja kontorisse. MTA revidendi SA’a seletused kinnitavad üheselt õiguspärase uurimispõhimõtte teostamist. Pole põhjust kahelda revidendi poolt 17.02.2016 kohtuistungil antud ütlustes, et seletuste andmine viidi läbi vene keeles, protokolliti eesti keeles, seejuures tõlkis revident iga lause isikule enne R.A’i poolt protokolli allkirjastamist. Mõistetaval põhjusel revident ei esitanud suunavaid küsimusi, milleks oleks olnud väga täpselt objektide nimetamine, nende kirjeldamine ja seejärel küsimine, et kas ütlusi andev isik neist midagi teab. MTA arvamusel revident täitis uurimispõhimõtet (MKS § 11) õiguspäraselt, esitades küsimusi vastavalt arvetele. Põhjust pole kahelda ka revidendi ütluses, et kõik mida isik rääkis, sai ka protokollitud. Vastustaja on seisukohal, et raha liikumine ja müüja poolt müügikäibe deklareerimata ning tasumata jätmine kinnitab tehingute mittetoimumist. Gardeja OÜ arvelduskonto väljavõttest nähtub, et Baltic Technology OÜ poolt üle kantud raha võetakse suures osas koheselt sularahas välja, samuti Gardeja OÜ seletusest, et kogu tööde teostamise eest tasus Gardeja OÜ tundmatutele kolmandatele isikutele väidetavalt sularahas (seejuures ei nähtu maksude deklareerimine töölistele tasumise eest ega kaebajale teenuse müümise eest). Kontoväljavõtte analüüsist on loogiline järeldada, et kaebaja ning Gardeja OÜ vaheline leping on sõlmitud ning raha kantud Gardeja OÜ-le eesmärgiga varjata tundmatutele kolmandatele isikutele, kes ei ole käibemaksukohustuslased, raha kandmist. Hoolsuskohustuse rikkumine kinnitab kaebaja teadmist, et arvel märgitud Gardeja OÜ ei osuta talle tegelikult ehitusja remonditeenust. Täiendavalt lisab vastustaja, et arvestades kaebaja kinnitust, et tal oli Gardeja OÜ-ga alltöövõtusuhteid ka varem 2012-2013, on raske uskuda, et mitmeAtase tutvuse ja koostöö jooksul ei tekkinud kaebajal kahtlust ega huvi, kas Gardeja OÜ teostab töid ise või teostavad töid kolmandaid isikuid, kes ei ole märgitud arvetel, mille väljastajaks on Gardeja OÜ. MTA leiab, et kaebaja rikkus hoolsuskohustust, jättes välja selgitamata tegeliku teenuse osutaja. Hoolsuskohustuse täitmise eesmärgiks on veenduda, et arvel näidatud müüja on tegelik müüja, sest sisendkäibemaksu maha arvamise eelduseks on tehing kahe käibemaksukohustuslase vahel. Tavapärase hoolsuskohuste rikkumiseks loetakse olukorda, kui mõistlikult käituv ostja pidi aru saama, et tegemist pole tegeliku müüjaga, kuid ei astunud sellest hoolimata samme, et müüja isikut tuvastada. Baltic Technology OÜ ei pööranud tähelepanu esitatud arvete üldsõnalisusele ning vastuolulisele sisule, rikkudes seeläbi tavapärast hoolsust. Gardeja OÜ on äriühing, kes ei saanud olla kaebajale teenuste müüjaks seetõttu, et maksumenetluses ja kohtumenetluses tuvastatud asjaolud loovad Gardeja OÜ-st mulje kui äriühingust, kes ei ole võimeline osutama ehitusja remonditöid ega ka vahendusteenust. Esiteks ei olnud Gardeja OÜ suuteline esitama tehinguid tõendavaid dokumente väidetavalt toimunud, kuid tõendamata jäänud veeuputuse tõttu. Teiseks ei olnud Gardeja OÜ-l endal mingeid töötajaid, kes oleksid töid teostanud. Kolmandaks, Gardeja OÜ poolt suures summas sularaha väljavõtmine selleks, et tasuda väidetavalt töid teostanud poolakatele, pole tõendatud. Neljandaks, äriühing ei deklareerinud ega tasunud müügikäibemaksu tehingult kaebajaga, mille eest määras MTA väärteomenetluses

6 karistuse MKS § 1531 (maksukohustuse varjamine) alusel. Tõendatud ei ole ka mingite maksude deklareerimine või tasumine seoses väidetavalt poolakatele liikunud rahaga järgmises tehingulülis. Viiendaks, Gardeja OÜ juhatuse liige R A’i ütlused jätavad mulje, et ta ei olnud tegelikult huvitatud ehitusvõi remonditööde tehingutelt kasu saamisest, nii näiteks ei esitanud isik kohtuistungil selgitusi MTA esindaja küsimusele, kuidas kujunes tehingutelt majanduslik kasum Gardeja OÜ jaoks. Isiku sõnul toetus ta üksnes tellija hinnapakkumisele ja ise ei koostanud midagi (06.02.2015 protokoll küsimus 10). Kuigi kohtus väitis isik, et tehingutelt oli kasum kuni 1000 eurot, ei saa seda väidet tõendatuks pidada, arvestades raha liikumise (sularahas väljavõtmise) pangaväljavõtteid.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud kaebusega ja vastustaja kirjaliku seletusega, kuulanud menetlusosaliste suulisi selgitusi, tunnistajate vande all antud ütlusi, hinnanud käesolevas haldusasjas esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata.

Pooled vaidlevad selle üle, kas Baltic Technology OÜ-l on õigus ehitusteenuse ja seadmete soetamisel tasutud sisendkäibemaksu maha arvata Gardeja OÜ arvete alusel.

Sisendkäibemaksu tingimused on sätestatud Käibemaksuseaduse (KMS) § 29 lg-s 1 ning § 31 lg-s 1. Seega kui tehinguid ei ole reaalselt toimunud, ei saa seda maksustamisel arvestada. Käibemaksuseaduse § 29 lg 1 sätestab, et maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma maksustamisperioodil käesoleva seaduse § 3 lõikes 4 ning lõike 6 punktides 5 ja 6 nimetatud tehingutelt või toimingutelt arvestatud käibemaks, millest on maha arvatud maksustatava käibe tarbeks, samuti ettevõtlusega seotud § 4 lõikes 2 nimetatud tehingute või toimingute või välisriigis toimuva ettevõtluse, välja arvatud maksuvaba käibena käsitatavad tehingud (§ 16), tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaks. Maha võib arvata ka ühendusevälise riigi isikule osutatava käesoleva seaduse § 16 lõike 2 punktides 1 ja 6 või lõikes 21 nimetatud teenuse tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaksu. Käibemaksuseaduse § 31 lg 1 kohaselt arvatakse teiselt maksukohustuslaselt kauba soetamise või teenuse saamise korral sisendkäibemaks maha käesoleva seaduse §-s 37 sätestatud nõuete kohase arve alusel.

Maksukohustuslane peab korraldama oma ettevõtlustegevuse nii, et majandustehingud oleksid nõuetekohaselt dokumenteeritud ja maksukohustuse väljaselgitamiseks olulised asjaolud oleksid kontrollitavad vastavalt Maksukorralduse seaduse (MKS) § 57 lg-le 3. Seda seisukohta kajastab ka Riigikohtu otsuse asjas nr 3-3-1-57-13 p 16, milles leitakse, et „/…/ kuna dokumenteerimine ei ole õigusaktidest tulenevalt kohustuslik, ei saa maksukohustuslaselt nõuda ühegi konkreetse dokumendi koostamist lisaks raamatupidamisseaduse järgsetele algdokumentidele. Siiski tuleb möönda, et teenuse osutamise dokumenteerimata jätmise korral võtab maksukohustuslane endale riski, et hiljem ei õnnestu põhjendatud kahtluse tekkimisel teenuse saamist tõendada. Ka varasemas praktikas on kolleegium märkinud, et maksukorralduse seaduse (MKS) § 56 lg‑st 2 tulenevalt on maksukohustuslasel kontrollitavuse tagamiseks kohustus koguda ja säilitada tõendeid eriti ettevõtja jaoks ebaharilike, põhjendatud kahtlust tekitavate või suure maksustamisväärtusega tehingute asjaolude kohta (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus kohtuasjas nr 3-3-1-43-09, p 14)“.

Vastustaja väidab, et raha liikumine ja müüja poolt müügikäibe deklareerimata ning tasumata jätmine kinnitab tehingute mittetoimumist. Maksuhaldur selgitab, et Gardeja OÜ arvelduskonto väljavõttest nähtub, et OÜ Baltic Technology poolt üle kantud raha võetakse suures osas koheselt sularahas välja, samuti maksuhaldurile antud Gardeja OÜ seletusest, et kogu tööde teostamise eest tasus OÜ Gardeja

7 tundmatutele kolmandatele isikutele väidetavalt sularahas, seejuures ei nähtu maksude deklareerimine töölistele tasumise eest ega kaebajale teenuse müümise eest. Vastustaja leiab, et kaebaja esitatud dokumendid on puudulikud ega tõenda ehitusja remonditööde toimumist. MTA on seisukohal, et arvetest (Käibemaksuseaduse § 37) ja esitatud töövõtulepingust kui algdokumentidest ei saa järeldada selgelt identifitseeritavat ning tõendatud vahendustehingu toimumist, mistõttu ei ole alust sisendkäibemaksu mahaarvamiseks ka siis, kui kohtumenetluses oleks tõendamist leidnud vahendusteenuse osutamine. Kaebaja seevastu väidab, et Gardeja OÜ osutas kaebajale alltöövõtu korras ehitusteenust, mitte ei olnud ehitusteenuse vahendaja kaebaja ja tuvastamata kolmandate isikute vahel. Gardeja OÜ oli Baltic Technology OÜ alltöövõtja, kes omakorda kasutas tellijale teenuste osutamiseks alltöövõtjaid. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et antud juhul võis Gardeja OÜ vahendusteenust osutada, nagu kinnitas maksuhaldurile äriühingu seaduslik esindaja (ainus juhatuse liige) R A, kuid see ei ole käesolevas maksuvaidluses tõendamist leidnud. Kohtu hinnangul R A ei osanud veenvalt selgitada, miks ta kohtus andis vastupidiseid ütlusi ning eitas vahendaja rolli, väites, et tegelikult oli tegemist alltöövõtjaga. Kohtu jaoks ei ole eluliselt usutav, et ettevõtluses küllaltki kogenud R.A ei tee vahet vahendajal ja alltöövõtjal. Kohus nõustub vastustajaga, et Gardeja OÜ ei osutanud teenust ise, vaid oli üksnes vahendajaks tellija ja tööde teostaja vahel. Maksumenetluses R A ise kinnitas maksuhaldurile, et Gardeja OÜ ei ole ehitustöid teostanud ning tema töötajad ei teinud ehitusobjektidel tööd. R.A ei selgunud maksuhaldurile ega kohtule, kes täpselt töid teostas, kuidas kujunes teenuse hind, kes koostas tööde vastuvõtu-üleandmise akte. Kohus sarnaselt vastustajaga leiab, et R. A.i väidetud veeuputuse tagajärjel dokumentide hävimine ja tema selgitus, et müügikäibemaks jäi deklareerimata teadmatuse tõttu, ei ole usutavad (isik ei ole esitanud ühtegi tõendit veeuputuse toimumise kohta).

Vastustaja on viidanud asjakohastele Riigikohtu lahenditele. Riigikohus on kohtulahendi nr 3-3-1-81- 12 p-s 11 selgitanud, et “/…/KMS § 4 lg 1 p 1 alusel loetakse käibeks teenuse osutamist ettevõtluse käigus ja § 11 lg 1 p de 1 ja 2 alusel on teenus saadud päeval, mil toimus teenuse osutamine või selle eest tasumine. Neis sätetes peetakse silmas konkreetse, oluliste tunnuste abil identifitseeritava teenuse osutamist/…/“. Kohtulahendi nr 3-3-1-57-13 p-s 13 kordab Riigikohus oma seisukohta, et „/…/Sisendkäibemaksu mahaarvamise eelduseks on KMS § 37 nõuetele vastav arve ning isegi kui maksukohustuslane on teenuse saanud, puudub tal sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus juhul, kui puudub nõuetekohane arve/…/”.

KMS § 37 lg 7 p-de 5 ja 7 kohaselt tuleb arvele märkida kauba või teenuse nimetus või kirjeldus ning kauba väljastamise või teenuse osutamise kuupäev või kauba või teenuse eest osalise või täieliku makse laekumise kuupäev, kui see on kindlaksmääratav ja erinev arve väljastamise kuupäevast. Vastustaja on seisukohal, et esitatud arved ei vasta neile tingimustele ning on mittenõuetekohased. Antud juhul ei nähtu arvetelt konkreetse identifitseeritava teenuse osutamist. Arved on üldsõnalised ning arvetel märgitud teenus ei vasta tegelikkusele. Kohus nõustub selles vastustajaga.

Vastustaja väitel et Baltic Technology OÜ ei pööranud tähelepanu esitatud arvete üldsõnalisusele ning vastuoludele nende sisus, rikkudes seeläbi tavapärast hoolsust, millega nõustub ka kohus. Tavapärase hoolsuskohuste rikkumiseks loetakse olukorda, kui mõistlikult käituv ostja pidi aru saama, et tegemist ei ole tegeliku müüjaga, kuid sellele vaatamata ei astunud samme, et müüja isikut tuvastada.

Kohus kuulas menetletud maksuasjas üle tunnistajad faktiliste asjaolude väljaselgitamise ja vastuolude kõrvaldamise eesmärgil.

Tunnistaja R A (OÜ Gardeja juhatuse liige) ütluste kohaselt maksuhalduri juures valesti ei ole midagi kirjutatud, aga küsimusele „mis te tegite Peterburi tee 105“ vastas ta, et ei tea, kuna ta ei teadnud objektide aadresse. Tunnistaja sõnul teda küsitles revident S. A ja tema vastused on õigesti kirja

8 pandud. Juuru objektil on ta käinud üks kord, ta leidis firma, kes oli nõus maja soojustustöid tegema. Tunnistaja sõnul lepiti kokku, et kõik töölised tulevad Tatari tänavale Baltic Technology OÜ kontorisse ja sealt sõidetakse Juurusse. Tunnistaja väitel läks ta Juurusse töötajatega kAa lihtsalt vaatama. Firmaga, mille nime tunnistaja ei mäletanud, oli sõlmitud alltöövõtuleping. Tunnistaja väitis, et enne seda hoidis ta kõiki firma dokumente oma maja keldris, aga seal oli uputus. R.Ai firmal Gardeja OÜ kontorit ei ole, firma asub R.A elukohas Uus-Maleva 7, Tallinn. Pringi küla kohta ütles tunnistaja MTA-s, et ta ei tea seda küla. Seal peale torustiku panemist tasandati muru. Telliskivi 60 on endine Kalinini tehas, seal nad lõhkusid betoonkarpi, mille sees on kaablite kanal. Kui tema käest MTA-s küsiti, mis ta konkreetsel aadressil tegi, siis ta vastas, et ta ei ole seal olnud, kuna ta ei teadnud objektide aadresse. Tunnistaja väitis, et pärast küsimustele vastamist ta selgitas täiendavalt objektide kohta, et ta on nendel töötanud, kuid seda S. A kirja ei pannud. Tunnistaja sõnul kui temalt oleks küsinud, kas ta on depoos töötanud, siis ta oleks vastanud, et Peterburi tee 105 toimusid mootori remonditööd. Selle töö jaoks leidis ta 2 inimest Pääsküla depoost. Tunnistaja väitis, et tal olid kõikide töötajatega lepingud Samas ta ei mäletanud firma nime. Töölistele maksis Gardeja OÜ, raha selleks andis OÜ Baltic Tehcnology. Tunnistaja väitis, et tasus töölistele sularahas nende endi soovil. Gardeja OÜ ei tegutse enam 2015. Atast. Gardeja OÜ oli Baltic Technology OÜ alltöövõtja, leping oli ka sõlmitud. Gardeja OÜ omakorda võttis alltöövõtjad ja nendega olid ka lepingud sõlmitud. Tunnistaja väidab, et Baltic Technology OÜ seaduslik esindaja ei teadnud, et Gardeja OÜ võttis alltöövõtjaid. R.A kinnitas, et MTA 06.02.2015 protokollil on tema allkiri, protokoll oli kirjutatud tema sõnade järgi ja arusaadav, teda ei survestatud allkirja panema. Tunnistaja väidab, et talle küsitluse protokolli teksti vene keelde ei tõlgitud.

Tunnistaja R Ai ütlusi hinnates leiab kohus, et need on ebamäärased ja vastuolulised ning ei tõenda Gardeja OÜ poolt tööde teostamist vaadeldavatel objektidel. Kohtu jaoks ei ole usaldusväärsed isiku ütlused, kes maksumenetluses ja kohtumenetluses on andnud erinevaid/vastuolulisi ütlusi. Maksumenetluses R.A väitis, et ehitusturul on ta vahendaja, kes otsis firmasid, kes vajasid ja olid nõus osutama ehitusteenust. Samas ta ei mäletanud, mitu objekti oli Gardeja OÜ-l. Seda selgitas ta väidetava veeavariiga, mille käigus osa dokumente hävis. Maksuhaldurile ega kohtule ei esitatud ühtegi tõendit väidetava veeavarii kohta. Pringi külas asuva objekti kohta ei osanud ta maksumenetluses (06.02.2015 küsitlus) midagi öelda, ta väitis vaid, et ei mäleta sellist objekti. Sama oli ka objekti Peterburi 105 osas, mille kohta R.A ütles, et see aadress ei ütle talle midagi. Kuid hiljem, kohtus ülekuulamise ajal (13.01.2016 kohtuistungil), tulid talle need objektid meelde. Juuru objekti kohta ütles R.A, et Juuru objektil ei ole tema käinud, seal oli Roman (P) Baltic Technology OÜ-st, kuid milliseid töid seal tehti, ta ei osanud öelda. Kohtus küll R.A väitis, et kuulis Juuru asemel Jüri, kuid kohtu jaoks ei ole selline väide usutav. Kohus märgib, et kui R.Aile loeti ette tema vastused, mis tõlgiti ka vene keelde, siis oleks see väidetav eksitus välja tulnud, isikul oli võimalus koha nimetus üle täpsustada, mida ta aga ei teinud. Telliskivi 60 objektist ei teadnud tunnistaja midagi. Kohtus tunnistaja küll väitis, et ei viinud aadressi ja objekti kokku (küsitleti objektide aadresside järgi), kuid kohtu jaoks ei ole see usutav, kuna küsitluse protokollist nähtub, et teiste aadresside osas oskas tunnistaja ütlusi anda (näit. Karu 16, Tallinn ja Pikk 53, Paide). Pikk 53 kohta oskas tunnistaja öelda, et seal asub autobA ning andis selle kohta selgitusi. Sama oli ka Karu 16 objektiga ning tunnistaja teadis, et seal asub Juudi kool ning andis teostatud tööde kohta selgitusi. Samas oli isikul võimalik maksuhalduri küsitluse ajal täpsustada küsimusi/asjaolusid, millest ta aru ei saanud või sai valesti aru jne. Samuti ei ole kohtu jaoks usutav, et peale küsitlust ta väidetavalt andis täiendavaid selgitusi, mis protokolli ei kantud. Kohus märgib, et juhul, kui isik andis mingeid selgitusi peale küsitluse lõppemist ja neid protokolli ei kantud, siis ta oleks võinud teha selle kohta märke protokollis või esitada hiljem need täiendused/täpsustused eraldi lehel, mida aga tunnistaja ei teinud, kuigi soovi korral tal selline võimalus oli. Küsitluse protokolli on R.A allkirjastanud, kohtus ta kinnitas, et teda selleks ei survestatud, ning sellel ei ole ühtegi märkust/pretensiooni protokolli või vastuste sisu kohta.

9 Tunnistaja SA (Maksuja Tolliameti revident) kinnitas kohtule, et menetlust Baltic Technology OÜ osas ta mäletab (vastates kohtu küsimusele, kas tunnistaja mäletab maksumenetlusega/küsitlusega seotud asjaolusid), samuti. R.Ai küsitlemist. Tunnistaja kinnitas, et küsitlus toimus vene keeles, tema rääkis R.A’iga vene keeles, protokolli pidas eesti keeles ning kui protokoll oli koostatud, siis tõlkis sõna-sõnalt ära (küsimus-vastus). S. Aale jäi mulje, et R.A kartis midagi, tal oli selline hoiak. R.A ütles, et Gardeja OÜ ei teinud midagi, ta ütles seda korduvalt. S. Aale jäi mulje, et R.A sai eesti keelest aru, tunnistaja ise kuulis, kuidas R.A väärteomenetleja H. V’a suhtles eesti keeles, kuna menetleja vene keeles ei räägi. Tunnistaja ei mäletanud, et R.A oleks temalt küsitlemise ajal midagi üle küsinud, et ei saa küsimusest aru. S. A ei öelnud R.Aile, mis objekt konkreetsel aadressil asub, sest ta pidi välja selgitama, kas isik ise teab seda. S. A kinnitas, et R.A ei täpsustanud küsitluse ajal tema käest midagi. Kui R.A vastas, et ei tea või ei mäleta, siis nii ka protokolliti. S. A ei mäletanud, et R.A oleks peale protokollimise lõpetamist palunud midagi täpsustada/täiendada. S. A kinnitas kohtule, et R.A ei andnud peale protokollimist mingeid täiendavaid selgitusi, mida kirja ei pandud, sellist asja ei olnud. Kõigepealt S. A küsis R.A’ilt, mis objektidel Gardeja OÜ töötas ja ta vastas kohe alguses, et Gardeja OÜ ei teinud mitte midagi, ta oli vahendaja, ja see on tema sõnade järgi protokollitud. S. A kordas, et suhtlus R.Aiga toimus vene keeles ning S. A tõlkis talle küsimused ja vastused sõna-sõnalt ja rida realt vene keelde. S. A kinnitas kohtule, et R.Ai ütlus, et talle ei tõlgitud protokolli, ei vasta tõele, isik valetab. Tunnistaja sõnul teine revident Jevgeni Shoron oli ka küsitluse juures. S. A selgitas, et teine revident tuli küsitluse juurde n-ö turvamiseks, kuna oli teada, et R.A võis olla natuke agressiivne. S. A kinnitas kohtule, et kui R.A oleks midagi lisaks selgitanud, siis ta oleks selle ka kirja pannud, samas R.A’il oli võimalus ka hiljem esitada täiendavaid selgitusi, mida ta ei teinud. Tunnistaja kordas ja kinnitas, et pani kirja seda, mida isik vastas. Tunnistaja arvates kui isik oleks reaalselt tööd teinud, siis ta oleks objekti ja selle aadressi kokku viinud. Tunnistaja väitel ta nimetas R.A’ile aadresse vastavalt arvetel olevatele andmetele. S. A selgitas, et veendumaks selles, kas isik tegi töid või ei teinud, laskub tunnistaja detailidesse juhul, kui isik hakkab asjaolusid selgitama, vastasel juhul aga mitte. Antud juhul R.A kohe ütles, et ei teinud midagi, ta on lihtsalt vahendaja. Seega oleks tunnistaja võinud ka ainult selle küsitluse esimese küsimuse-vastusega piirduda. S. A selgitas, et tal oli vaja välja selgitada, kuidas tehing toimus. Tunnistaja kinnitas kohtule, et kui R.A oleks selgitanud töid, siis see oleks ka kirja pandud.

Kohtul ei ole alust kahelda tunnistaja SA’a kohtule antud ütlustes. Kohus ülekuulamise alguses küsis tunnistajalt, kas ta mäletab asjaolusid ning S. A kinnitas, et mäletab, mistõttu kohus jätkas tema küsitlemist. Kohus ei tuvastanud tunnistaja ütlustes ebakõlasid või vasturääkivusi. Samuti ei ole tunnistaja S. A andnud R.A’i küsitluse asjaolude kohta valeütlusi, selleks puudub tal põhjus. S. A maksuametnikuna täitis oma teenistusülesandeid ning küsitles isikut temale arusaadavas keeles (küsimuste ülesehitus ja sisu on küsitleja enda otsustada, küsitletavasse see ei puutu). Kohtus R.A’i küll väitis, et valdab eesti keelt, kuid küsitlemise ajal vajas siiski tõlgi abi, mida kohus talle ka võimaldas.

Tunnistaja RP (Baltic Technology OÜ projektijuht) ütluste kohaselt ta töötab projektijuhina Baltic Technology OÜ-s ca 15 Atat. Baltic Technology OÜ on teostanud ehitustöid, remondija elektritöid. Neil on oma töötajad, kuid kAatakse ka alltöövõtjaid. Gardeja OÜ-ga, R A’iga, suhtles RP ise. R. P tundis R.A’it juba mitu Atat. Tunnistaja ei teadnud, kas töid tegid Gardeja OÜ töötajad või mitte, sellest juttu ei olnud R.A’iga. Arveldamine toimus ülekannetega, Baltic Technology OÜ kandis raha üle Gardeja OÜ arveldusarvele. Alltöövõttu ei kasutatud nendel töödel, mida sai teha oma jõududega, nt väiksemad maalritööd, puidutööd, plekitööd. Paberkandjal ehituspäevikuid peeti, aga mitte iga töö puhul. Ei peetud juhtudel, kui polnud vaja taotleda ehitusluba. Kui oli vaja ehitusluba, siis tingimata koostati paberkandjal ehituspäevikuid, mida täitis ainult R. P ise. Ehituspäevikus on kirjas töötajate arv, õhutemperatuur, ilmastikutingimused, milline materjal on tellitud ja ehitusjärelevalve märkused. Alltöövõtjate osas on olemas eraldi lahter ainult paberkandjal ehituspäevikul, kuid elektroonilisel

10 päevikul seda ei ole. Gardeja OÜ tegi tööd Juurus, seal oli 2-korruselise maja välisseinte soojustamine aadressil Staadioni 10. Töötas 3 inimest, tunnistaja ei tea, kas nad olid Gardeja OÜ töötajad või mitte, ta ei küsinud, mis firmast nad on. Selle objekti võttis R. P ise vastu. Tema ise üleandmisvastuvõtmisakti ei koostanud, selle koostas R.A ja tunnistaja oletas, et ta võis tuua selle Baltic Technology OÜ kontorisse, kuid R. Pi kätte ta akti ei ole andnud. Pringi küla objektil tööd teostas Gardeja OÜ, R. P nägi seal 3-e töötajat, samas ta ei küsinud, millise firma töötajad nad on. R. P üleandmis-vastuvõtmisakti ei koostanud. Ta ei teadnud ka, kas keegi koostas akti. Peterburi tee 105 asub raudteedepoo. Seal toimusid rattapaaride lahtivõtmine, mehaanilised tööd, elektrija seadistamistööd. Tunnistaja ei osanud öelda, kas neid töid teostas üks või mitu firmat. Elektritöid teostasid Baltic Technology OÜ ja Gardeja OÜ, kuna tunnistaja nägi sellel objektil R.Ait, siis ta järeldas, et ka Gardeja OÜ tegi seal tööd. Tunnistaja ei teadnud midagi aktide koostamise ja arveldamise kohta sellel objektil. Tunnistaja ei teadnud, mis töid Gardeja OÜ sellel objektil tegi. Pringi küla objektil ta ei tea, kelle tehnikat seal kasutati. Ta nägin seal 3-e töölist ning ta oletab, et need võisid olla Gardeja OÜ töötajad. Telliskivi 60 objektil olid kaablitrassid, mis olid kaetud betoonkarbiga. Töid tuli teostada käsitsi. Kaablikarpide lõhkumistöid tegi Gardeja OÜ. Lammutustööd tellis Elero OÜ. Tunnistaja arvates oli Gardeja OÜ-st 3 inimest seal, aga kuna oli terve trass, siis oli seal palju inimesi, mitte ainult Gardeja OÜ töötajad. Töid nimetati lammutustöödeks ja tellijaks oli Elero OÜ. Baltic Technology OÜ oli sellel objektil alltöövõtja. Tunnistaja ütluste kohaselt seal olid Baltic Technology OÜ töölised ja Gardeja OÜ töölised. Gardeja OÜ-st oli 2 töölist, samas ta ei täpsustanud kohapeal, kas nad on Gardeja OÜ-st. R. Pi sõnul ehitusluba nõudis vaid Juuru objekt, mille kohta peeti alguses paberkandjal ehituspäevikut, kus alltöövõtja lahtrisse märgiti Gardeja OÜ.

Tunnistaja RP’i ütlusi analüüsides leiab kohus, et need on üldsõnalised ning ei tõenda Gardeja OÜ poolt tööde teostamist ülalnimetatud objektidel. Tunnistaja ei osanud öelda, kas töid tegid Gardeja OÜ töötajad või mitte, sellest tal R.A’iga juttu ei olnud. Juuru objektil töötas 3 inimest, kuid tunnistaja ei osanud öelda, kas nad olid Gardeja OÜ töötajad või mitte, ta ei küsinud, mis firmast nad on. Tema ise üleandmis-vastuvõtmisakti ei koostanud ning ei ole seda akti ka näinud. Pringi küla objektil R. P nägi 3-e töötajat, samas ta ei küsinud, millise firma töötajad nad on. Samuti R. P üleandmis-vastuvõtmisakti ei koostanud, samas ta ei teadnud ka, kas keegi koostas akti. Tunnistaja ei osanud öelda, kas Peterburi tee 105 raudteedepoos töid teostas üks või mitu firmat. Elektritöid teostas seal Baltic Technology OÜ ja ta oletas, et ka Gardeja OÜ, kuna tunnistaja nägi sellel objektil R.A’it. Tunnistaja ei teadnud midagi üleandmis-vastuvõtmise aktide koostamise ja arveldamise kohta sellel objektil. Tunnistaja ei osanud öelda, mis töid Gardeja OÜ sellel objektil võis teha. Pringi küla objektil nägi ta 3-e töölist ning oletas, et need võisid olla Gardeja OÜ töötajad. Telliskivi 60 objektil kaablikarpide lõhkumistöid tegi Gardeja OÜ. Töid nimetati lammutustöödeks ja tellijaks oli Elero OÜ. Baltic Technology OÜ oli sellel objektil alltöövõtja. Tunnistaja arvas, et Gardeja OÜ-st võis olla 2-3 töölist, samas ta aga ei täpsustanud kohapeal, kas nad on Gardeja OÜ-st. Tunnistaja ei osanud konkreetselt midagi kinnitada ning kohapeal ei tuvastanud, millise firma töötajad objektidel olid.

Kohus leiab, et tunnistajate R A’i ja RP’i ütlused ei lükka ümber maksuhalduri poolt maksumenetluses tuvastatu.

Kohus nõustub maksuhalduri seisukohtadega, mida ei hakka üle kordama. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lg 2 kohaselt kui kaebus jääb rahuldamata ning kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väidetega mittenõustumist või tema viidatud tõendi arvestamata jätmist on vaidlustatud haldusaktis või kaebuse nõude kohta tehtud vaideotsuses juba põhjendatud ja kohus järgib seda põhjendust, ei pea kohus seda põhjendust oma otsuses kordama, vaid võib viidata põhjendusega nõustumisele, mida kohus on antud juhul ka teinud.

11 Kohus leiab, et kaebaja ei ole kohtumenetluses esitanud tõendeid, mis vaieldavas maksuotsuses toodud järeldused ümber lükkaksid. Kohtu hinnangul haldusasjas esitatud tõendid kogumis kinnitavad nii maksuotsuses kui ka kontrollaktis toodud järelduste õigsust.

Ülalöeldut kokku võttes leiab kohus, et maksuhaldur on maksumenetluses jõudnud õigele järeldusele, et Baltic Technology OÜ-l ei ole õigust Gardeja OÜ arvete alusel sisendkäibemaksu maha arvata, mida on piisavalt põhjendanud nii kontrollaktis kui ka kaevatavas haldusaktis ning mida kohus ei hakka siinkohal üle kordama. Kohtu hinnangul on maksuotsus piisavalt põhjendatud ja õiguspärane ning puudub alus selle tühistamiseks.

Vastavalt Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §-le 108 lg 1 menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohtuotsus on tehtud kaebuse esitaja kahjuks. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Elle Kask Kohtunik