3-15-2614/16 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Reelika Lind Otsuse tegemise aeg ja koht

8. aprill 2016. a, Tallinn Haldusasja number 3-15-2614 Haldusasi K.K. kaebus Eesti Töötukassa 21.08.2015 otsuse nr TA15- 0086759 ja 21.09.2015 vaideotsuse nr 111 tühistamiseks ning Eesti Töötukassa kohustamiseks vaadata kaebaja 14.07.2015 töötutoetuse avaldus uuesti läbi Menetlusosalised Kaebaja – K.K. Vastustaja – Eesti Töötukassa Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta K.K. kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule hiljemalt 09.05.2016 (HKMS § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Töötuna arvelevõtmise menetlus:

3-15-2614 2(8)

1.1. K.K. (kaebaja) võeti Eesti Töötukassa (vastustaja) 14.07.2015 otsusega nr TA15-0074652 töötuna arvele alates 14.07.2015 (tl 35). Otsuse p-s 2.1 kohustati kaebajat ilmuma talle määratud ajal vastuvõtule ja p-s 2.2 hoiatati, et töötuna arvelolek lõpetatakse, kui ta vähemalt kord 30 päeva jooksul ei ilmu töötukassasse.

1.2. Kaebaja teavitas 14.07.2015 vastustajat e-kirja teel (tl 27p), et ta ei viibi hetkel Eestis ega tea, millal ta Eestisse naaseb. Vastuvõtuajaks määrati 21.07.2015, kuid selleks ajaks ta kindlasti Eestisse ei tule. Kaebaja palus vastuvõtuaja edasi lükata või tühistada. Ta loodab majanduslikel põhjustel elada sugulaste juures seni, kuni leiab töö. Kaebaja uuris, kas ta ei saagi töötutoetust, kui ei ilmu töötukassasse vastuvõtule.

1.3. Vastustaja selgitas 15.07.2015 e-kirjas (tl 27p) kaebajale, et töötutoetust ei ole veel määratud, otsus tehakse 2 nädala pärast. Samuti küsis vastustaja, millal kaebaja kavatseb Eestisse naasta – kui on teada täpne kuupäev, proovib ta vastuvõtu aja edasi lükata.

1.4. Kaebaja vastas 15.07.2015 ja 16.07.2015 e-kirjades (tl 27p-28) vastustajale, et ei saa tulla konsultandi vastuvõtule ega tea, millal ta Eestisse tagasi tuleb. Samuti palus ta teatada, mis saab sel juhul töötutoetusest.

1.5. Vastustaja lõpetas 21.08.2015 otsusega nr TA15-0086759 (tl 4-4p) kaebaja töötuna arveloleku tagasiulatuvalt alates 13.08.2015, sest kaebaja ei tulnud talle määratud ajal vastuvõtule ega teatanud pöördumata jätmise põhjusest. Töötamiskava kohaselt pidi kaebaja töötukassasse vastuvõtule pöörduma 21.07.2015. Vastustaja palus kaebajalt täiendavat teavet, kuid kaebaja ei vastanud. Isikul puudus pöördumata jätmiseks mõjuv põhjus ja tema viimasest pöördumisest oli möödas üle 30 päeva.

1.6. Kaebaja esitas vastustajale 24.08.2015 vaide (tl 27-28) vastustaja 21.08.2015 otsuse ümbervaatamiseks, selgitades, et saatis töövahenduskonsultandile 3 e-kirja: 14.07.2015, 15.07.2015 ja 16.07.2015. Viimasele kahele e-kirjale ei ole ta vastust saanud. Kaebaja märkis igas e-kirjas, et ei plaani koheselt Eestisse naasta ning majanduslikel põhjustel ei ole Eestisse tulek tema jaoks parim variant, sest välismaal on tal võimalik elada sugulaste juures, kuid Eestis puudus sissetulek. Nii lühikest etteteatamisaega arvestades oleks pileti ostmine olnud kallis. Kaebaja jäi ootama vastust oma viimasele e-kirjale, lootes, et konsultant leiab lahenduse, nt lükkab töötukassasse pöördumise aja edasi.

1.7. Eesti Töötukassa jättis 21.09.2015 vaideotsusega nr 111 kaebaja vaide rahuldamata (tl 6-7). Kaebaja esitas taotluse töötuna arvelevõtmiseks iseteenindusportaali kaudu. Töötuna arvelolekuga kaasnevad õigused on isikul vaid juhul, kui ta täidab töötule seaduses pandud kohustusi. Töötul ei ole keelatud arveloleku ajal Eestist lahkuda, kuid ta peab arvestama, et tal on kohustus pöörduda talle määratud ajal ja korras vähemalt kord 30 päeva jooksul töötukassasse vastuvõtule. Vastasel korral ei ole töötukassal võimalik kontrollida, kas isik täidab tööotsimise nõuet. Sugulaste juures viibimine majanduslikel kaalutlustel ei ole mõjuvaks põhjuseks, kuna erinevad töötu toetusmeetmed võimaldavad Eestis olles aktiivselt töötukohustusi täita. Välismaal viibimine ei olnud seotud mõne erakorralise, isikust sõltumatu eraelulise sündmusega, vaid oli kaebaja enda teadlik valik. Haldusorgani teavitamine kohustuse täitmise võimatus ei too endaga kaasa õigust jätta kindlaks määratud ajal töötukassasse pöördumata.

2. Töötutoetuse taotluse menetlus:

2.1. Kaebaja esitas 14.07.2015 vastustajale töötutoetuse avalduse (tl 41), millel märkis, et töötas töölepingu alusel Tšehhis Palacky University in Olomouc 15.04.2013–05.06.2015.

3-15-2614 3(8)

2.2. Avalduse läbi vaadanud ametnik leidis, et avaldusele ei ole lisatud viimase töövõi teenistussuhte või võlaõigusliku lepingu lõppemise põhjust ja alust tõendavat dokumenti, ning andis puuduse kõrvaldamiseks tähtaja kuni 21.07.2015, hoiatades, et puuduste kõrvaldamata jätmisel jäetakse avaldus läbi vaatamata (tl 43p). Puuduste kõrvaldamise tähtaega pikendati kuni 23.08.2015 (tl 46p), 27.08.2015 (tl 47p) ja 27.09.2015 (tl 44p).

2.3. Vastustaja jättis 17.09.2015 teatega nr TT15-0034520 (tl 5) kaebaja töötutoetuse avalduse läbi vaatamata, sest kaebaja ei esitanud täiendavalt nõutud dokumente.

2.4. Kaebaja esitas 17.09.2015 vastustajale taotluse (tl 23) 17.09.2015 otsuse ümbervaatamiseks, sest ta ei ole vastustajalt mingit dokumentide esitamise nõuet saanud. Kaebaja on esitanud vastustajale viimast töösuhet kinnitava töölepingu, mille kehtivusaega on poolte kokkuleppel suuliselt pikendatud.

2.5. Eesti Töötukassa jättis 21.09.2015 kirjaga nr 6-9/8933 (tl 50) kaebaja taotluse töötutoetuse menetluse uuendamiseks rahuldamata. Kaebaja viimane töösuhe oli Tšehhi Vabariigis. Välisriigis töötamise kohta on vajalik esitada töötukassale pädeva asutuse poolt kinnitatud U1/U002 vorm isiku kindlustusperioodi ja töötamise perioodi kohta. Avaldusel esinevad puudused olid märgitud töötukassa iseteenindusportaalis ja puuduste kõrvaldamise tähtaeg oli 21.07.2015. Kaebaja töötuna arvelolek lõpetati töötukassasse mitteilmumise tõttu, mistõttu ei oleks kaebajal tekkinud õigust toetusele ka juhul, kui puuduvad dokumendid oleks esitatud õigeaegselt. Seega ei ole selgunud uusi asjaolusid, mis tingiks menetluse uuendamise. Kaebajal on õigus esitada uus töötuna arvelevõtmise avaldus ja samuti uus töötutoetuse avaldus.

3. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti Töötukassa 21.08.2015 otsuse nr TA15-0086759 ja 21.09.2015 vaideotsuse nr 111 tühistamiseks ning Eesti Töötukassa kohustamiseks vaadata kaebaja 14.07.2015 töötutoetuse avaldus uuesti läbi. Põhjendused:

3.1. Kaebaja kordas varasemaid põhjendusi, märkides täiendavalt, et vastustaja rikkus haldusmenetluse seaduse (HMS) § 6, kuna lõpetas ühepoolselt kaebajaga suhtlemise ja jättis probleemi lahendamata. Vastustaja jättis talle teatamata, et mitteilmumise põhjus ei olnud mõjuv. Vastustaja oleks pidanud kaebajale teatama, et 30 päeva jooksul mitteilmumise korral lõpetatakse tema töötuna arvelolek. Vastustaja käitus temaga ebakorrektselt, oodates selgitustega 30 päeva.

3.2. Vastustaja ei saatnud lisadokumentide esitamise nõuet seaduses sätestatud viisil. Samuti ei nõustunud kaebaja vastustaja väitega, et infovahetus toimus vaid iseteenindusportaali kaudu. Kaebaja on saanud konsultandilt e-kirja ja igapäevaseid meeldetuletusi vastuvõtu kohta.

3.3. Kaebaja arvutil on Windows Vista OS, mis tähendab, et tal ei ole enam võimalik iseteenindusportaali ID-kaardiga sisse logida ja on palunud edastada endale dokumendid pdfvõi doc-formaadis. Asjaolu, et iseteenindusportaalis avalduse esitamisel eraldi e-kirju ei saadeta ja eeldatakse, et klient jälgib portaalis olevaid teateid, on vastuolus HMS § 25 lg-ga 1.

4. Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Põhjendused:

4.1. Kaebaja esitas 14.07.2015 enda töötuna arvelevõtmise taotluse töötukassa iseteenindusportaali kaudu. Taotluse esitamisel määrati talle vastuvõtukuupäevaks 21.07.2015. Kaebajale saadeti iseteenindusportaali kaudu teated 15.07.2015, 16.07.2015 ja 20.07.2015 töötukassasse pöördumiseks. Kaebaja ei pöördunud 21.07.2015 töötukassasse. HMS § 42 lg 1 p 2 järgi on isik haldusorgani kutse peale kohustatud ilmuma kutses märgitud ajal kutses ettemärgitud kohta. Kui isikul ei ole mõjuval põhjusel võimalik kutse peale ilmuda, peab ta sellest viivitamata teatama haldusorganile. Ilmumata jätmise põhjuse mõjuvuse üle otsustab haldusorgan. Mõjuvaks põhjuseks saavad olla üksnes objektiivsed asjaolud, mis takistasid

3-15-2614 4(8) määratud ajal ilmumist (nt haigestumine). Mõjuva põhjusega ei ole tegemist, kui pöördumine või ühenduse võtmine on küll raskendatud ja ebamugav, kuid siiski võimalik ning sõltus pigem isikust endast. Töötuna arvelolekuga kaasnevad õigused on isikul vaid juhul, kui ta täidab töötule seaduses pandud kohustusi. Tööturuteenuste ja toetuste seaduse (TTTS) § 31 lg 1 p 2 kohaselt on töötu kohustatud tulema isiklikult talle määratud ajal ja korras vähemalt kord

30 päeva jooksul töötukassasse vastuvõtule, vastasel korral ei ole töötukassal võimalik kontrollida, kas isik täidab töötuna arvelolekuga kaasnevat tööotsimise nõuet, mistõttu ei ole õigustatud tema arvelolek töötuna. Vastuvõtule tulemise kohustuse rikkumise korral lõpetab töötukassa isiku töötuna arveloleku TTTS § 7 lg 1 p 1 alusel, v.a juhul, kui ilmumata jätmiseks oli mõjuv põhjus.

4.2. TTTS § 31 lg 2 järgi eeldatakse, et töötu viibib tööotsingu ajal Eestis. Töötul ei ole keelatud töötuna arveloleku ajal Eestist lahkuda, kuid ta peab arvestama, et saab täita oma kohustust määratud ajal või vähemalt kord 30 päeva jooksul töötukassasse vastuvõtule tulla ja tööd otsida. TTTS ei ole töötule ette nähtud nö puhkust tööotsimise kohustusest ja seetõttu ei saa sugulaste juures viibimist lugeda määratud ajal mitteilmumise mõjuvaks põhjuseks. Ka sugulaste juures viibimine majanduslikel kaalutlustel ei ole mõjuvaks põhjuseks, kuna erinevad töötu toetusmeetmed võimaldavad Eestis olles aktiivselt töötukohustusi täita.

Samuti ei olnud välismaal viibimine seotud mõne erakorralise isikust sõltumatu eraelulise sündmusega, mida ei olnud võimalik ette näha. Välismaale minek oli isiku enda teadlik valik ja seetõttu ei esine ootamatut takistust, mis ei võimaldaks tal määratud ajal töötukassasse pöörduda. Kui isik ei saa määratud ajal vastuvõtule tulla, peab ta sellest koheselt teatama töötukassale (TTTS § 5 lg 1) ning üksnes juhul, kui pöördumata jätmiseks on mõjuv põhjus, töötuna arvelolekut ei lõpetata. Mõjuvat põhjust peab isik töötukassale tõendama ning töötukassal on õigus hinnata, kas töötu poolt esitatud pöördumata jätmise põhjus lugeda mõjuvaks või mitte.

Kaebaja küll teavitas vastustajat 14.07.2015 e-kirjaga oma mittepöördumisest etteantud kuupäeval, kuid vastustaja hinnangul puudus tal mõjuv põhjus vastuvõtule tulemata jätmiseks. Kaebaja ei teavitanud töötukassat ka muudest sobivatest kuupäevadest, mis oleksid võimaldanud tal töötu põhikohustuseks olevat 30 päeva jooksul vastuvõtule tulemuse nõuet täita, kuigi konsultant oma 15.07.2015 e-kirjas kaebajale sellise võimaluse andis. Seetõttu tuli konsultandil lähtuda esialgsest vastuvõtukuupäevast. Kaebaja väited, nagu oleksid tema küsimused jäänud vastuseta või et konsultant ei pakkunud lahendust kaebaja probleemile, on alusetud.

Töötukassal ei ole võimalik isikut määramata aja jooksul arvel hoida, kuni isikule on sobiv vastuvõtule ilmuda. Vastustajal on kohustus lähtuda seaduses sätestatud tingimustest. Haldusorgani teavitamine ei too endaga kaasa õigust teist kohustust (ilmuda vastuvõtule) mitte täita. Juhul, kui haldusorgan tuvastab, et mitteilmumine ei olnud seotud mõjuva põhjusega, on tegemist isiku poolt töötukohustuste rikkumisega. Vastustaja teavitas kaebajat kohustusest tulla vastuvõtule ja ilmumata jätmise tagajärgedest 14.07.2015 otsuses. Isiku töötuna arvelevõtmisel on peamiseks eesmärgiks suunata isik võimalikult kiiresti tagasi tööle.

Töötuna arvelevõtmise eesmärgiks ei saa olla pelgalt vastava staatusega kaasnevate hüvede (töötutoetus, ravikindlustus) kasutamine, vaid arvelevõtmisega kaasnevad ka töötu kohustused, sh osalemine individuaalse tööotsimiskava koostamisel ja selle täitmine.

4.3. Kuna kaebaja esitas töötutoetuse taotluse iseteenindusportaali kaudu, toimus edasine infovahetus selle kaudu. Vastustaja märkis töötutoetuse taotluse läbivaatamise käigus avastatud puudused avalduse juurde. Puuduste kõrvaldamise tähtajaks määrati 21.07.2015. Vastustaja hoiatas, et kui kaebaja ei kõrvalda puudusi, jätab ta avalduse läbi vaatamata. Vastustaja pikendas korduvalt puuduste kõrvaldamise tähtpäeva. Kaebaja vajalikke dokumente ei esitanud. Vastustajal on sotsiaalministri 13.04.2009 määruse nr 33 „Töötutoetuse taotlemise avaldusele kantavate andmete ja sellele lisatavate dokumentide loetelu“ (Määrus nr 33) § 3 lg 1 alusel õigus nõuda isikult täiendavaid dokumente, mis tõendavat TTTS § 26 lg-tes 3 ja 4 sätestatud

3-15-2614 5(8) asjaolusid. Kaebaja märkis küll töölepingu alusel töötamise perioodi, kuid jättis esitamata seda tõendavad alusdokumendid ja vormid. Sel põhjusel ja lähtudes asjaolust, et kaebaja töötuna arvelolek oli lõpetatud, puudus alus kaebaja töötutoetuse taotluse menetluse uuendamiseks.

4.4. Avalduse esitamiseks iseteenindusportaali kaudu omas kaebaja sisselogimiseks ja avalduse esitamiseks vajalikke tarkvaralahendusi. Avaldus esitamine iseteenindusportaali kaudu eeldab ka isikupoolset aktiivsust ja iseseisvat tööd ning tutvumist kõikide töötuna arvelevõtmist puudutavate asjaolude ja portaalis nähtavate dokumentidega. Töötuna arvelevõtmise avalduse esitamisel toimub isikuandmete kontroll ja isikul on kohustus märkida töötukassa otsuse saatmise viis. Isikule kuvatakse avalduse eelvaade, milles ta peab kinnitama, et on teadlik kohustusest viivitamatult teavitada töötukassat kõigist arvelolekut mõjutavatest asjaoludest. Isik peab ise valima esimeseks isiklikuks pöördumiseks büroo ja pöördumise kuupäeva ning alles seejärel toimub iseteenindusportaalis allkirjastamine. Isikule on töötukassa infosüsteemis kättesaadav kogu vajalik info töötu õiguste ja kohustuste kohta, sh viited määratud ajal mittepöördumise tagajärgede kohta.

KOHTU PÕHJENDUSED Töötuna arvelevõtmine

5. TTTS § 31 lg 1 p 2 järgi on töötu kohustatud tulema isiklikult talle määratud ajal ja korras vähemalt kord 30 päeva jooksul töötukassasse vastuvõtule. TTTS § 7 lg 1 p 1 järgi teeb töötukassa otsuse isiku töötuna arveloleku lõpetamise kohta, kui töötu vähemalt kord 30 päeva jooksul ei tule töötukassasse vastuvõtule, välja arvatud juhul, kui töötu ei saanud tulla mõjuva põhjuse tõttu. HMS § 42 lg 2 sätestab, et kui menetlusosalisel ei ole mõjuval põhjusel võimalik kutse peale ilmuda, peab ta sellest viivitamata teatama haldusorganile. Põhjuse mõjuvuse üle otsustab haldusorgan, teatades sellest viivitamata menetlusosalisele.

6. Menetlusosaliste selgitustest nähtuvalt esitas kaebaja 14.07.2015 vastustajale töötukassa iseteenindusportaali kaudu avalduse enda töötuna arvelevõtmiseks ning talle määrati töötukassasse vastuvõtule ilmumise ajaks 21.07.2015. Kaebaja teavitas 14.07.2015 e-kirjas vastustajat sellest, et ta ei saa määratud ajal vastuvõtule ilmuda, sest viibib majanduslikel põhjustel sugulaste juures välismaal. Kaebaja palus vastuvõtuaja edasi lükata või see tühistada. Vastustaja oli 15.07.2015 e-kirjas valmis vastuvõtuaega edasi lükkama, kui kaebaja teatab, millal ta Eestisse tuleb. Kaebaja vastas 15.07.2015 ja 16.07.2015 e-kirjades, et ei tea, millal ta Eestisse tuleb, võib-olla alles mõne kuu pärast. Nendele kirjadele vastustaja enam ei vastanud.

7. Kohus nõustub vastustajaga selles, et kaebajal oli TTTS § 31 lg 1 p-st 2 tulenev kohustus ilmuda vähemalt kord 30 päeva jooksul töötukassasse vastuvõtule. Kuna tegemist on seadusest tuleneva kohustusega, siis ei saa seda tühistada või määramata ajaks edasi lükata. Mõjuval põhjusel on küll võimalik vastuvõtuaega edasi lükata, kuid siiski konkreetseks ajaks.

8. Töötukassasse vastuvõtule ilmumine on vajalik töötule individuaalse tööotsimiskava koostamiseks. Nimetatud kava tuleb koostada hiljemalt 30 päeva jooksul töötuna arvelevõtmisest arvates (TTTS § 10 lg 3). Kava koostamiseks tuleb vastustajal viia töötuga läbi intervjuu, mille käigus selgitatakse välja, millist tööd töötu otsib, kuidas sellist tööd leida ja milliseid tööturuteenuseid isik vajab (TTTS § 10 lg 4). Individuaalse tööotsimiskava koostamise eesmärk on töötule töö leidmiseks ja töölerakendumiseks vajalike tegevuste kavandamine (TTTS § 10 lg 1). Seega ei tähenda töötuna arvelevõtmine vaid töötute nimekirjas olemist ja töötutoetuse vastuvõtmist, vaid töötul tuleb koostöös vastustajaga asuda aktiivselt tööd otsima. Töötukassasse vastuvõtule ilmumine kannabki eesmärki selgitada välja isiku oskused ja eesmärgid ning kavandada järgmised sammud, samuti kontrollida, mida isik on ise töö

3-15-2614 6(8) otsimiseks teinud. Kui isik vastuvõtule ei ilmu, näitab see tema huvi puudust töö leidmise suhtes. Sellist isikut ei ole otstarbekas töötuna arvel hoida ja talle avalikest vahenditest tööturuteenuseid tagada ja toetusi maksta. Seetõttu ongi vastuvõtule ilmumata jätmise puhuks nähtud ette sanktsioonina töötuna arveloleku lõpetamine. See peab motiveerima töötut talle seaduses ettenähtud kohustusi täitma.

9. TTTS § 31 lg 4 võimaldab töötukassasse isiklikult vastuvõtule tulemise asemel suhelda töötukassaga ka telefoni teel või infotehnoloogilise lahenduse kaudu. Selline suhtlemine võrdsustatakse isiklikult vastuvõtule tulemisega (TTTS § 31 lg 5). Sellise võimaluse kasutamine peab aga olema kokku lepitud individuaalses tööotsimiskavas (TTTS § 31 lg-d 4 ja 5, § 10 lg 2 p 7), seega ei saa sellist võimalust kasutada esimesele vastuvõtule tulemise asendamiseks.

10. Kaebaja oli oma kohustusest ilmuda 30 päeva jooksul töötukassasse vastuvõtule teadlik tema töötuna arvelevõtmise otsusest. Samas otsuses hoiatati teda ka selle kohustuse täitmata jätmise tagajärgedest.

11. Kohus nõustub vastustajaga ka selles, et välismaal viibimine ei saa olla mõjuvaks põhjuseks töötukassasse vastuvõtule tulemata jätmiseks. Kuna TTTS alusel on tööturuteenustele ja – toetustele õigus Eesti alalisel elanikul ja muudel Eestis viibivatel isikutel (vt TTTS § 3), siis eeldatakse, et töötu viibib tööotsingu ajal Eestis (TTTS § 31 lg 2). Välisriigis töö otsimine peab olema eelnevalt vastustajaga kokku lepitud. Eeltoodust järeldub, et kuna TTTS alusel osutatakse tööturuteenuseid ja makstakse töötutoetust Eestis elavatele isikutele, siis peab Eestis end töötuna arvele võtnud töötu arvestama kohustusega tulla kord 30 päeva jooksul töötukassasse vastuvõtule. Sellise kohustusega tuleb tal arvestada ka Eestist lahkudes ning planeerida oma sõidud selliselt, et tal oleks võimalik oma seadusest tulenevat kohustust täita. Seega saab välismaal viibimine anda aluse vastuvõtuaja edasilükkamiseks, kuid mitte ärajätmiseks.

12. Kaebaja teavitas vastustajat sellest, et viibib välismaal, kuid mitte sellest, millal ta Eestisse tagasi tuleb, seega ei saanud vastustaja kindlaksmääratud vastuvõtuaega muuta. Kuna vastuvõtuaega ei muudetud, oli kaebajal kohustus ilmuda vastuvõtule kindlaksmääratud ajal. Kaebajal sel ajal ega ka muul ajal 30 päeva jooksul töötuna arvelevõtmisest arvates töötukassasse vastuvõtule ei ilmunud, seetõttu oli vastustaja õigustatud ja kohustatud TTTS § 7 lg 1 p 1 alusel kaebaja töötuna arveloleku lõpetama. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja põhjendus välismaale mineku kohta ei andnud alust arvata, et tegemist oli isikust sõltumatu erakorralise asjaoluga, vaid tegemist oli isiku teadliku valikuga. Isikust sõltumatuks mõjuvaks põhjuseks saab pidada nt haigestumist, liiklustakistust (nt streigi tõttu), loodusõnnetust vms. Antud juhul oli kaebajal võimalik tulla Eestisse töötukassasse vastuvõtule, kuid ta oli otsustanud raha kokkuhoiu eesmärgil seda mitte teha. Tegemist ei ole objektiivse, st kaebajast sõltumatu mõjuva põhjusega, mis võimaldaks TTTS § 31 lg 1 p-s 2 sätestatud kohustuse täitmata jätta. Vajadusel saanuks sugulased, kelle juures kaebaja viibis, aidata tal sõiduks raha leida.

13. Vastustaja oleks küll saanud kaebajaga rohkem suhelda, nt selgitada talle uuesti 30 päeva jooksul vastuvõtule ilmumise kohustust ja välismaal viibimise ebaolulisust sellise kohustuse täitmata jätmisel, kuid kohtu hinnangul ei saa selle tegemata jätmine mõjutada asja lahendust, sest kaebaja pidi olema vastuvõtule ilmumise kohustusest teadlik 14.07.2015 otsusest, töötukassa iseteenindusportaalis olevast teabest ja korduvatest e-kirja teel saadetud meeldetuletustest vastuvõtuaja kohta. Sellisest kohustusest arusaamist on isik ise kinnitanud ka 16.07.2015 e-kirjas, kus selgitas, et Tšehhis on samasugune kohustus iga kuu kohapeal käia.

14. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et vastustaja 21.08.2015 otsus nr TA15-0086759 ja 21.09.2015 vaideotsus nr 111 on õiguspärased ning nende tühistamiseks puudub alus.

3-15-2614 7(8) Töötutoetus

15. TTTS § 25 p 1 järgi on üheks tööturutoetuse liigiks töötutoetus. TTTS § 26 lg 1 järgi on töötutoetust õigus saada töötul, kes on töötuna arvelevõtmisele eelnenud 12 kuu jooksul olnud vähemalt 180 päeva hõivatud tööga või tööga võrdsustatud tegevusega, välja arvatud sama paragrahvi lg-s 4 loetletud juhud, ja kelle kuu sissetulek on väiksem 31-kordsest töötutoetuse päevamäärast.

16. Eeltoodust nähtuvalt peab isik töötutoetuse saamiseks olema töötu ning ta peab tõendama enda tööga või tööga võrdsustatud tegevusega hõivatust töötuna arvelevõtmisele eelnenud

12 kuu jooksul vähemalt 180 päeva.

17. Ajaks, mil vastustaja jättis 17.09.2015 teatega kaebaja töötutoetuse avalduse läbi vaatamata, ei olnud kaebaja enam töötu, sest vastustaja oli lõpetanud tema töötuna arveloleku 21.08.2015 otsusega tagasiulatuvalt alates 13.08.2015. Kuna kaebaja ei olnud enam töötu, puudus tal ka õigus töötutoetusele.

18. Vastustaja jättis 17.09.2015 teatega kaebaja töötutoetuse avalduse läbi vaatamata põhjusel, et kaebaja ei esitanud täiendavalt nõutud dokumente, mistõttu ei saanud vastustaja kaebaja õigust töötutoetusele kontrollida ja talle toetust määrata. Kohtule esitatud töötutoetuse avaldustest nähtub informatsioon, et kaebaja töötas töölepingu alusel Tšehhis, Palacky University in Olomouc 15.04.2013–05.06.2015. Muid kaebaja tööga hõivatust tõendavaid dokumente ei ole kohtule esitatud, seetõttu puudub kohtul võimalus kontrollida, kas kaebaja esitas midagi vastustajale ja kas need tõendid oli piisavad. Kohtule esitatud töötutoetuse avaldustele lisatud märkusest nähtub, et vastustaja hinnangul oli avaldus puudustega, sest lisatud ei olnud viimase töövõi teenistussuhte või võlaõigusliku lepingu lõppemise põhjust tõendavat dokumenti ega töösuhte algust ja lõppu ning viimase töösuhte lõpetamise alust tõendavat dokumenti. Kaebajale anti puuduste kõrvaldamiseks tähtajad kuni 21.07.2015, 23.08.2015, 27.08.2015 ja 27.09.2015. Kuna kaebaja avalduse puudusi ei kõrvaldanud ega taotlenud ka puuduste kõrvaldamiseks tähtaja pikendamist, siis jättis vastustaja õiguspäraselt avalduse HMS § 15 lg 3 alusel läbi vaatamata.

19. Vaidluse all ei ole asjaolu, et töötutoetuse avalduse puuduste kohta ei ole kaebajale ühtegi teavitust e-kirja teel saadetud, vaid teavitused olid üleval iseteenindusportaalis. HMS § 25 lg 1 järgi toimetatakse haldusakt, kutse, teade või muu dokument menetlusosalisele kätte vastavalt seaduses või määruses ettenähtud korrale või taotluses tehtud valikule kas postiga, dokumendi väljastanud haldusorgani poolt või elektrooniliselt. Antud juhul esitas kaebaja töötutoetuse avalduse iseteenindusportaali kaudu. Avaldusel oli küll märge selle kohta, et kaebaja soovis saada töötutoetuse määramise otsust e-posti teel, kuid samasugust märget ei olnud ega saanud teha muude vastustaja saadetavate teadete kohta. Vastustaja veebilehel1 on töötule iseteeninduse kohta avaldatud info, mille kohaselt saab „Minu avaleht“ kaudu vaadata töötukassast tulnud teateid, nt tagasisidet esitatud avalduste kohta. Samuti on veebilehel2 kirjas, et töötukassa teeb otsuse töötutoetuse määramise või määramata jätmise kohta 10 tööpäeva jooksul arvates nõuetekohase avalduse esitamisest.

20. TTTS-st ega Määrus nr 33 ei reguleeri töötutoetuse avalduse esitamist iseteenindusportaali kaudu. Samuti ei ole neis õigusaktides ega vastustaja veebilehel infot selle kohta, et töötutoetuse avalduse esitamisel iseteenindusportaali kaudu ei saadeta töötule teavitusi e-posti teel, vaid töötul tuleb endal käia vastustaja veebilehel iseteenindusportaalis oma avalduste kohta infot otsimas. Olukorras, kus vastuvõtule ilmumise aja kohta saatis iseteenindusportaal isikule e-posti

1 https://id.tootukassa.ee/content/iseteenindus/tootule-toootsijale.

2 https://id.tootukassa.ee/avaldused/tootutoetus.

3-15-2614 8(8) peale automaatseid teavitusi, saanuks sellise teavitamise korraldada ka avalduse puuduste osas. Samas oli veebilehel olemas teave selle kohta, mis aja jooksul avaldus läbi vaadatakse. Kuna kaebaja ei saanud selle aja jooksul oma e-posti aadressile vastustaja otsust töötutoetuse avalduse kohta, oli tal võimalus pöörduda teabe saamiseks vastustaja poole või iseteenindusportaali. Vastustaja antud tähtajad avalduse puuduste kõrvaldamiseks olid piisavalt pikad, et kaebajal olnuks TTTS § 29 lg-s 1 nimetatud 10-tööpäevast tähtaega arvestades võimalik välja selgitada avalduse lahendamata jäämise põhjused ja avalduse puudused kõrvaldada. Kuna kaebaja oli esitanud ise töötuna arvelevõtmise ja töötutoetuse avaldused iseteenindusportaali kaudu, siis võis temalt oodata suuremat initsiatiivi ja aktiivsust portaali kasutamisel, seda enam, et kaebaja oli ise huvitatud töötutoetuse saamisest.

21. Kaebaja selgitused probleemide kohta ID-kaardiga iseteenindusportaali sisselogimisel ei ole usutavad, sest avalduse esitamiseks oli kaebajal võimalik portaali siseneda. Samuti on portaali võimalik siseneda mobiil-ID-ga või mõne muu kui kaebajale kuuluva arvuti kaudu. Vajadusel saanuks kaebaja pöörduda telefoni või e-kirja teel otse vastustaja poole. Seega on kaebaja põhjendused otsitud.

22. Kuna kaebaja ei kõrvaldanud töötutoetuse avalduse puudusi ja tema töötuna arvelolek oli lõpetatud, siis jättis vastustaja õiguspäraselt kaebaja töötutoetuse avalduse läbi vaatamata.

Otsus ja menetluskulud

23. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus kaebuse rahuldamata.

24. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1). Vastustaja ei ole esitanud tema menetluskulusid ja nende kandmist tõendavaid dokumente, seetõttu tuleb vastustaja võimalikud menetluskulud jätta tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/ Reelika Lind Kohtunik