2-15-6679/10 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

1(4)

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus

Kohtukoosseis Kohtunik Sirje Õunpuu Otsuse tegemise aeg ja koht

06. aprill 2016.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja

Tsiviilasja number 2-15-6679 Tsiviilasi XXX hagi XXX vastu elatise suurendamise nõudes Tsiviilasja hind

450 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja XXX(isikukood XXX) Hageja seaduslik esindaja XXX(isikukood XXX; elukoht XXX; e-post XXX) Kostja XXX (isikukood XXX; elukoht XXX; e-post XXX) Kohtuistungi toimumise aeg

16. märts 2016.a. Istungil osalesid hageja seaduslik esindaja XXX ja kostja XXX.

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Muuta Harju Maakohtu 03.01.2013.a määrusega kindlaksmääratud elatise suurust ja välja mõista XXX igakuine elatis tütrele XXX(sündinud XXX.a) tema ülalpidamiseks suuruses, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (käesoleval hetkel 215 eurot kuus) alates 04.05.2015.a kuni lapse täisealiseks saamiseni.

3. Käesoleva otsuse resolutsiooni punktis 2 väljamõistetud elatis tuleb kanda XXX arveldusarvele nr XXX, selgitusega „elatis lapsele“.

4. XXX on õigus väljamõistetud elatise käsutamiseks.

Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

2(4) Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisest. Apellatsioonikaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja põhjendused XXX esitas 04.05.2015.a Harju Maakohtule hagiavalduse XXX vastu elatise suurendamise nõudes. XXX ja XXX abielust on sündinud tütar XXX(9-aastane). Vanemate abielu on lahutatud ja laps elab koos emaga. Harju Maakohtu 03.01.2013.a määrusega kinnitati vanemate kokkulepe elatise maksmise kohta, mille kohaselt XXX tasub lapse ülalpidamiseks igakuist elatusraha summas 145 eurot. Varasemalt kohtulikult kokkulepitud elatise summa ei ole enam piisav ja ei vasta elatise miinimumsummale. Taotleb muuta varem kohtuliku kokkuleppega kindlaksmääratud elatise suurust ja välja mõista kostjalt elatis lapsele tema ülalpidamiseks seaduses sätestatud miinimumsummas.

Kostja vastuväited Kostja on kohtule teatanud, et ei tunnista hagi. Tema ei suuda maksta miinimummääras rahasummat. Kostja ülalpidamisel on ka kaks abikaasa alaealist last, sest nende isad laste ülalpidamist ei toeta. On valmis tasuma senist summat.

Kohtuotsuse põhjendused XXX ja XXX abielust on sündinud tütar XXX, kes on käesolevalt 9-aastane. Vanemate abielu on lahutatud ja laps elab koos emaga. 03.01.2013.a. on Harju Maakohtu määrusega kostjalt välja mõistetud elatis suuruses 145 eurot. Nimetatud summas leppisid vanemad kokku. Kostja on elatist tasunud. Kostja on uuesti abiellunud 23.08.2013.a. Abikaasa on XXX, kellel on kaks alaealist last. Tulenevalt seadusest (perekonnaseaduse (PKS) §-id 96 ja 97) on vanemad kohustatud andma ülalpidamist oma alaealisele lapsele. PKS § 120 lõike 4 kohaselt ühine hooldusõigus ei välista last kasvatava vanema õigust esitada teise vanema vastu hagi lapse ülalpidamise väljamõistmiseks. PKS § 100 lõiked 1 ja 2 sätestavad, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) ning alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Vastavalt PKS §-le 99 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Seejuures arvestatakse lapse kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase haridusega seotud kulutusi, samuti tema kasvatamise kulutusi. Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

3(4) Hageja on taotlenud elatise väljamõistmist suuruses, mis vastab Vabariigi Valitsuse kehtestatud minimaalmäärale. Alates 01.01.2016.a. on see 215 eurot. Kostja väitel on tema ülalpidamisel ka tema abikaasa ja viimase 2 alaealist last. Samuti peab tasuma igakuiselt korteri soetamiseks võetud pangalaenu. Seepärast ei suuda oma tütrele elatist maksta isegi minimaalmääras, sest soovib, et ta saaks iseendale võimaldada inimväärse toimetuleku. Samas on kostja väitnud, et tema abikaasa siiski töötab, kuid abikaasa palk kulub tervenisti tema laste ülalpidamiseks.

Seega kostja abikaasa töötab ja kostja poolt ei ole välja toodud ühtegi asjaolu, miks ta peaks ülal pidama oma tööjõulist abikaasat. Kostjal ei ole ka kohustust ülal pidada abikaasa lapsi. Kostja poolt kohtule esitatud abikaasa laste sünnitunnistustest nähtuvalt on neil lastel oma isad, kelle kohustus on laste ülalpidamine. Kostja ainsaks ülalpeetavaks on hageja s.o. tema tütar. Hageja ema töötasutõendi kohaselt on XXX igakuine sissetulek 487 eurot (bruto). Samal ajal isa töötasutõendi kohaselt on XXX igakuine sissetulek 660 eurot (bruto). 04.03.2016.a. tõendi kohaselt töötab XXX XXX OÜ-s ning tema tunnitasu on 3.50 eurot.

Kohus ei saa sellise sisu ja vormiga tõendit arvestada töötasu tõendina. Kohtuistungil on hageja seaduslik esindaja teatanud, et kostja on laenuga ostetud korterist välja kolinud ja korteri andnud üürile, XXX sõidab hea autoga, mis tõendab, et kostja majanduslik olukord ei ole sugugi kriitiline. Kostja neid väiteid ei vaidlustanud. Kostja taotleb lähtudes PKS § 102 lõikest 2 määrata väljamõistetava elatise suurus alla seaduses sätestatud miinimummäära, mis võimaldaks temale ja tema perele inimväärse toimetuleku. PKS § 102 lõige 2 sätestab, et vanem ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest ka olukorras, kus tema varalist seisundit arvestades ei ole ta võimeline andma ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.

Sellisel juhul peab vanem kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla seaduses kindlaksmääratud minimaalmäära. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel perekonnaseaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et XXX ainsaks ülalpeetavaks on tema tütar XXX.

Lähtudes eeltoodud PKS § 102 lg 2 sisust, millele ka kostja viitas, siis kui vanem ei suuda last ülal pidada kahjustamata enese ülalpidamist, peab vanem kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kui arvestada, et palgatõendi kohaselt oli kostja igakuine töötasu (neto) 540 eurot (tl 13), siis nimetatud summa kostja ja tema tütre vahel ühetaolisel jagamisel kummalegi jääks 270 eurot. Samas hageja on taotlenud elatist minimaalmääras, mis hetkel on 215 eurot. Arvestades, et tegemist on 37-aastase mehega, kelle töövõime ei ole piiratud ja kellel puuduvad teised ülalpeetavad, tuleks XXX eelkõige mõelda oma alaealise tütre XXX inimväärsele toimetulekule.

TsMS § 497 kohaselt, kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool nõuda elatise suuruse muutmist hagimenetluses. Sama toetab ka TsMS § 459 lg 1, mis sätestab, et pärast otsuse, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, jõustumist on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada.

Tulenevalt TsMS § 459 lg 2 võib otsust muuta alates uue hagi esitamise ajast. Seega tuleb muuta väljamõistetud elatise suurust alates käesoleva hagi esitamisest, s.o. alates 04.05.2015.a.

4(4) Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Õunpuu Kohtunik