1-16-245/6 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja
Legislator summary
AI generatedSüüdi tunnistada R o m a n SVISTUNOV KarS § 424 järgi ning karistuseks mõista 2(kaks) aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistusest kantuks 2 päeva eelvangistust (15.-16.05.2015) ning kandmisele kuulub 1 aasta 11 kuud ja 28 päeva vangistust.
Legislator headnote
AI generated1-16-245/6 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja: KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistusest kantuks 2 päeva eelvangistust (15.-16.05.2015) ning kandmisele kuulub 1 aasta 11 kuud ja 28 päeva vangistust.
Full text
1-16-245
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Harju Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
08. aprillil 2016 Tallinn, Liivalaia kohtumaja
Kriminaalasja number 1-16-245 (15230200475)
Kohtunik
Külli Iisop
Kohtuistungi sekretär
Liisi Kisler
Tõlk
Oleg Zolotarjov
Kriminaalasi Roman Svistunovi süüdistuses KarS § 424 järgi kokkuleppemenetluses
Kohtuistungi aeg 08.04.2016
Prokurör Rainer Amur
Süüdistatav R o m a n SVISTUNOV – isikukood 37908070219; kodakondsuseta; emakeel: vene keel; keskharidusega, elukoht: XXX; õpib kaugõppes XXX; varem kriminaalkorras karistatud Harju Maakohtu 10.05.2012 otsusega KarS § 424 vangistusega 4 kuud 28 päeva KarS § 74 kohaldades tingimisi 18-kuulise katseajaga; tõkend – elukohast lahkumise keeld (kahtlustatavana oli kinni peetud 15.-16.05.2015)
Kaitsja Veljo Viilol
RESOLUTSIOON
1. Süüdi tunnistada R o m a n SVISTUNOV KarS § 424 järgi ning karistuseks mõista 2(kaks) aastat vangistust.
KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistusest kantuks 2 päeva eelvangistust (15.-16.05.2015) ning kandmisele kuulub 1 aasta 11 kuud ja 28 päeva vangistust.
2. KarS § 74 lg 1 alusel ei pöörata vangistust täielikult täitmisele, kui R. Svistunov 2 aasta ja 6 (kuue)-kuulise katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ning kriminaalhooldaja järelevalve all täidab KarS § 75 lg-s 1 nimetatud kontrollnõuded:
1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja KarS § 75 lg 2 p 2 ja 8 alusel täidab järgmised kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi; 2) osaleda kriminaalhooldaja määratavas sotsiaalprogrammis.
KarS § 78 p 1 kohaselt hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.
XXX Vangla kriminaalhooldusosakonna juhatajal määrata Roman Svistunovile kriminaalhooldaja.
3. Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist.
4. XXX nimele registreeritud sõiduauto Honda CR-V registreerimismärgiga XXX, mis on arestitud Harju Maakohtu 07.09.2015 määrusega (1-15-7035) ning asub PPA Põhja prefektuuri parklas Tallinnas Rahumäe tee 6, vabastada aresti alt ja pärast kohtuotsuse jõustumist tagastada auto omanikule XXXle (elukoht: XXX).
5. Välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel Roman Svistunovilt menetluskulud riigieelarve tuludesse kokku summas 1 077 (üks tuhat seitsekümmend seitse) eurot riigieelarve tuludesse, sh: määratud kaitsjale makstav tasu, s.o 432 eurot ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 645 eurot.
KrMS § 180 lg 3 alusel kohus määrab, et menetluskulusid on võimalik tasuda vabatahtlikult osade kaupa 10 (kümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Nõude tasumiseks vajalikud andmed edastatakse eraldi dokumendis (makseinfo leht).
Kui menetluskulud ei ole tähtaegselt (10 kuu jooksul) tasutud, suunatakse need täitmiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul seoses kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega ning ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.
SÜÜDISTUS
Roman Svistunov, juhtimisõigus omamata ning ületades lubatud sõidukiirust, juhtis tahtlikult 15.05.2015 kella 10.35 ajal Tallinnas Peterburi teel mootorsõidukit Honda CR-V registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis (väljahingatavas õhus oli alkoholi 0,83 mg/l). Sellise käitumisega rikkus R. Svistunov liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg
1 nõudeid. Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ nõudeid. Roman Svistunov pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis s.o KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Sõlmitud kokkulepe ja kohtu järeldused. Süüdistatava, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör R.Svistunovi süüditunnistamist KarS § 424 järgi ning tema karistamist vangistusega 2 aastat, millest eelvangistusena on ära kantud 2 päeva. Kohaldades KarS § 74 sätteid, ei pöörata vangistust 1 aasta 11 kuud ja 28 päeva täitmisele, kui R.Svistunov 2 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ning kriminaalhooldaja järelevalve all täidab KarS § 75 lg-s 1 nimetatud kontrollnõuded ja kohustused KarS § 75 lg p 2 ja 8 alusel. Süüdistatav on kohustatud tasuma menetluskulud kokku summas 1 077 eurot ning seda on tal võimalik teda osade kaupa 10 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Konfiskeerimise tagamiseks arestitud sõiduauto tuleb tagastada omanikule XXXle.
Kohtuistungil süüdistatav tunnistas oma süüd, kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega täies ulatuses. Prokurör ja kaitsja jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid kohtul kokkulepe otsusega kinnitada.
Kohtuliku arutamise põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava R.Svistunovi poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid.
Õigesti on kvalifitseeritud süüdistatava käitumine, tema süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega ning R.Svistunov tuleb süüdi tunnistada ja teda karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud.
Süüdistatavalt tuleb välja mõista menetluskulud riigieelarve tuludesse kokkuleppes näidatud suuruses ja viisil. Menetluskulusid kokku summas 1077 eurot on võimalik tasuda igakuiste maksetena 10 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
Kui 10 kuu jooksul ei ole menetluskulud vabatahtlikult tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
Menetlusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 159, 175, 179, 180,
248 lg 1 p 5, 249, 306, 311, 313.
Külli Iisop Kohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/