2-15-16932/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Andrus Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

8. aprill 2016. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-15-16932

Tsiviilasi

Citadele Leasing & Factoring OÜ hagi Hanse Baltic

AS ja Eero Haiba vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

2954,24 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja Citadele Leasing & Factoring OÜ (registrikood

10925733, asukoht Roosikrantsi 2, 10119 Tallinn),

esindaja jurist Aivar Jurs (e-post aivar.jurs@citadele.ee)

kostja I Hanse Baltic AS (registrikood 10213642,

asukoht

Lai

6,

51005

Tartu,

e-post

hansebaltic@gmail.com)

kostja II Eero Haiba (isikukood XXXX, elukoht

XXXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Citadele Leasing & Factoring OÜ hagi Hanse Baltic AS ja Eero Haiba

vastu osaliselt.

2. Välja mõista Hanse Baltic AS-ilt ja Eero Haiba’lt solidaarselt Citadele Leasing ja

Factoring OÜ kasuks põhivõlgnevus 597,41 eurot, võlgnevuse käsitlustasu 40 eurot,

rendimaksete võlg 35,13 eurot, 16,99 eurot käibemaksu võlg liisingumaksetelt, 26,52

eurot viivitustrahv, 7 eurot jääkväärtus ning viivis summas 431,19 eurot.

3. Jätta hagi kasutuseelise hüvitamise nõudes summas 1800 eurot rahuldamata.

4. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

5. Toimetada otsus kätte pooltele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

6. Jätta menetluskulud hageja kanda 61% ulatuses ja kostjate kanda 39% ulatuses.

7. Välja mõista Hanse Baltic AS-ilt ja Eero Haiba’lt solidaarselt Citadele Leasing &

Factoring OÜ kasuks menetluskulu summas 107,25 eurot (riivilõiv võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega).

8. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust

kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse §

113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Kaja esitamine

Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjatele avalikult kätte toimetatud dokumendi

väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 12.01.2016. a. Kostjad, kellele

kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole kohtule tähtaegselt vastanud.

Kostja võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 30 päeva jooksul alates

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema

tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja

võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul

oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu

üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse

toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega

või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajalt tasutakse

riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt

hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 415, §

142 lg-d 1 ja 2).

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 632 lg 1, §

633 lg 7).

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6).

HAGEJA NÕUE

Hageja on esitanud kostjate vastu hagi, paludes kostjatelt solidaarselt välja mõista põhivõlg

summas 597,41 eurot, kõrvalnõuded summas 125,64 eurot (40 eurot võlgnevuse käsitlustasu,

35,13 eurot rendimaksete võlg, 16,99 eurot käibemaksu võlg liisingumaksetelt, 26,52 eurot

viivitustrahv, 7 eurot jääkväärtus), viivise summas 431,19 eurot ning kostjalt I Hanse Baltic

AS täiendavalt kasutuseelis summas 1800 eurot, mille eest kostja II Eero Haiba vastutab

solidaarselt 186,96 euro ulatuses. Nõude aluseks on hageja ja kostja I vahel 9.05.2013. a

sõlmitud liisinguleping nr JER13-4622 ning kostjaga II liisingulepingust tulenevate

kohustuste täitmise tagamiseks sõlmitud käendusleping.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada

osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus vastavalt TsMS § 407

lõikele 6 otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

Hageja palub välja mõista muu hulgas kasutuseelise summas 1800 eurot. Hageja nõuab

kasutuseelise hüvitamist seoses sellega, et pärast liisingulepingu ülesütlemist jäid liisitud

seadmed kostjate valdusse. Hageja viitab nõude alusena kahju hüvitamise sätetele –

võlaõigusseaduse (VÕS) § 115 lg 1 ja § 128 lg 4. Hageja märgib, et hageja oleks saanud

pärast vara tagastamist selle turuväärtusega ise omandada ja edasi välja rentida ning et

kostjad oleksid pidanud sama vara asuma ise rentima ja maksma selle eest tasu. Hageja on

nõude esitamisel lähtunud sellest, et seadmete rentimisel oleks olnud võimalik saada tulu

vähemalt 100 eurot kuus.

Hageja on ka välja toonud, et kui hageja oleks pärast ülesütlemist vara müünud, siis oleks

hageja saanud müügist laekunud raha ka uuesti välja laenata ja teeninud sellega intressi.

Milline on aga liisinguandjale kasulikum, kas vara turuväärtusega endale jätta ja see edasi

rentida või vara turuväärtusega müüa ja see raha välja laenata, on majanduslik küsimus ja

sõltub alati asjaoludest.

VÕS § 128 lg-te 1 ja 2 järgi võib hüvitamisele kuuluv kahju seisneda muu hulgas saamata

jäänud tulus. VÕS § 128 lg 4 kohaselt on saamata jäänud tulu kasu, mida isik oleks vastavalt

asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuse tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju

hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka

kasu saamise võimaluse kaotamises.

Kohus leiab, et saamata jäänud tulu nõude eeldused ei ole täidetud. Kuivõrd saamata jäänud

tulu puhul on tegemist tulevikus tekkiva kahjuga, tuleb saamata jäänud tulu nõude puhul

hinnata tulu saamise tõenäosust kohustuse nõuetekohase täitmise korral. Tulenevalt

Riigikohtu praktikast peab hageja saamata jäänud tulu eest hüvitise saamiseks tõendama, et

tal oli kavatsus ja võimalus tulu saada (vt Riigikohtu 19. novembri 2008. a otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-94-08 p 12). Et saamata jäänud tulu nõue oleks õiguslikult põhjendatud, peab

hagiavaldusest nähtuma, et hagejal oli kavatsus ja võimalus nõutavas ulatuses tulu saada.

Hageja väljatoodud asjaoludest ei nähtu, et hageja kavatses kostjate valdusse jäänud seadmed

ise välja rentida, hageja on märkinud, et ta oleks võinud asjad kas rentida või müüa ning

saada tulu kas rendist või müügist laekunud raha uuesti välja laenates. Asjade müügi korral ei

oleks saamata jäänud tulu saanud seisneda tulus, mida oleks võimalik saada seadmete

rentimise korral, mida hageja nõuab. Seega ei nähtu hagiavaldusest, et hagejal oli kavatsus ja

võimalus saada tulu nõutavas ulatuses.

Hagiavalduse kohaselt väljendub kostjate kasutuseelis kas rendimaksete kokkuhoidmises,

mida kostjad peaks tasuma mõnele rendileandjale siis, kui nad oleksid analoogse asja endale

peale liisingulepingu ülesütlemist rentinud, siis väljendub kostjate kasutuseelis juba hageja

vara kasutamisest saadud tulus.

VÕS § 1037 lg 1 kohaselt õigustatud isiku nõusolekuta tema omandit mh käsutamise või

kasutamisega rikkunud isik peab õigustatud isikule hüvitama rikkumise teel saadu hariliku

väärtuse. Nõude eelduseks VÕS § 1037 lg 1 alusel on kostja rikastumine. Hageja ei ole

väitnud, et kostjad oleksid asja edasi kasutanud, et see oleks müüdud, välja renditud. Hageja

ei ole väitnud, et kostjad on rikastunud, vaid neil oli võimalus rikastuda (kulusid kokku

hoida, tulu teenida). Seega ei saa nõue ka sellel alusel rahuldamisele kuuluda.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Arvestades hagi osalist rahuldamist jätab kohus menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel

hageja kanda 61% ulatuses ja kostjate kanda 39% ulatuses. Hageja menetluskuluks on

riigilõiv 275 eurot. TsMS § 174 lg-st 2 ja menetluskulude jaotusest lähtudes määrab kohus

kostjate poolt hagejale hüvitavate menetluskulude rahaliseks suuruseks mõistab kostjatelt

solidaarselt hageja kasuks välja 107,25 eurot. Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus

hageja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude

suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse §

113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik