Legislator Case Law & Legislation
DE FR IT EN
Analyze in Legislator
2-15-6015/42 AI generated

2-15-6015/42 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-15-6015/42
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Legislator summary

AI generated

OÜ Flashpoint (hageja) esitas 20.04.2015 Harju Maakohtule hagi OÜ Kasvik (kostja) vastu võla ja viivise saamiseks. 13.10.2015 esitas hageja kohtule nõude täiendamise avalduse ja täiendavate kostjate kaasamise taotluse. Hageja palus kaasata kostjatena menetlusse HL ja TO. Hageja palus mõista HL-lt ja TO-lt solidaarselt kostja kasuks välja põhinõudena 81 262,47 eurot või alternatiivselt muu summa, mille ulatuses

Legislator headnote

AI generated

2-15-6015/42 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Hageja hinnangul on määruskaebuse esitamine lubatud, sest sisuliselt on tegemist hagi menetlusse võtmisest keeldumisega ning TsMS § 372 lg 5 kohaselt võib sellise määruse peale esitada määruskaebuse.

Keywords

AI generated
casco insurance obligation to advance costs cost-covering rent defect of consent cost coverage guarantee assessment of costs
AI generated
2-06-38290/8
K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Lea Pavelson Määruse tegemise aeg ja koht 26.02.2007 Rapla Tsiviilasja number 2-06-38290 Tsiviilasi OÜ K hagi R A vastu 14 608,60 krooni väljamõistmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad hageja OÜ K , hageja esindaja J P, kostja R A Resolutsioon Lõpetada menetlus OÜ K hagis R A vastu 14 608,60 krooni väljamõistmiseks Kinnitada OÜ K ja R A vahel sõlmitud kompromissileping järgmiselt:
2-08-238/4
juuni 2008.a. Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-08-238 Tsiviilasi SA ja DA hagi AK vastu 200 000 krooni nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja 1: SA(isikukood xxx, aadress xxx), Hageja esindaja: TA(isikukood xxx, aadress xxx), Hageja 2: DA(isikukood xxx, aadress xxx), Hageja esindaja: Angelina Aaman (OÜ Marhena, xxx) Kostja: AK(isikukood xxx, aadress xxx) Asja läbivaatamise kuupäev 03.06.2008.a, kohtuistungil Istungil osalenud isikud Hageja DA, hagejate esindajad TA ja Angelina Aaman RESOLUTSIOON
2-07-37365/4
Rahuldada hagi täielikult ja välja mõista Leino Peldilt põhivõlgnevus 2449 krooni 80 senti ja viivis 2448 krooni 80 senti AS EMT kasuks.
2-06-33652/1
detsember 2008. a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-33652 Tsiviilasi AS E hagi S O vastu võlgnevuse saamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja AS E (registrikood xxx, asukoht xxx) Hageja esindaja K Verma (Lindorff Eesti AS, xxx) Kostja S O (isikukood xxx, elukoht xxx) Istungi toimumise aeg 26.11.2008 Istungil osalenud isikud Hageja esindaja K Verma
2-06-15127/1
Kohus on andnud kostjale kirjaliku vastamise tähtja ja saatnud kostjale hagiavalduse koos sellele lisatud nõuet tõendavate materjalidega, kohustusega vastata kohtule hiljemalt 20.juuliks 2006.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

Tsiviilasi nr: 2-15-6015

1(5)

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium

Tsiviilasja number 2-15-6015

Määruse tegemise aeg ja koht 07.04.2016, Tallinn

Kohtukoosseis Eesistuja Indrek Parrest, liikmed Margo Klaar ja Imbi Sidok-Toomsalu

Kohtuasi

OÜ Flashpoint hagi OÜ Kasvik vastu võla ja viivise saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 18.01.2016 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik OÜ Flashpoint määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: OÜ Flashpoint (registrikood 11429255), seaduslik esindaja juhatuse liige PT (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja OÜ Kasvik (registrikood 12612561), lepinguline esindaja Margus Rebane Menetluse liik Kirjalik menetlus

Resolutsioon:

1. Harju Maakohtu 18.01.2016 määrus tühistada ning saata tsiviilasi OÜ Flashpoint 13.10.2015 hagiavalduse menetlusse võtmise uueks otsustamiseks tagasi samale maakohtule.

2. OÜ Flashpoint määruskaebus rahuldada osaliselt.

Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale ei saa määruskaebust esitada.

Asjaolud

1. OÜ Flashpoint (hageja) esitas 20.04.2015 Harju Maakohtule hagi OÜ Kasvik (kostja) vastu võla ja viivise saamiseks. 13.10.2015 esitas hageja kohtule nõude täiendamise avalduse ja täiendavate kostjate kaasamise taotluse. Hageja palus kaasata kostjatena menetlusse HL ja TO. Hageja palus mõista HL-lt ja TO-lt solidaarselt kostja kasuks välja põhinõudena 81 262,47 eurot või alternatiivselt muu summa, mille ulatuses

Tsiviilasi nr: 2-15-6015

2(5) kohus hageja põhinõude kostja vastu rahuldab. Samuti palus hageja mõista HL-lt ja TO-lt solidaarselt kostja kasuks välja hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud lepinguja seadusjärgse viivisena 226,21 eurot või alternatiivselt muu summa, millises ulatuses kohus hageja sissenõutavaks muutunud viivisenõude kostja vastu rahuldab.

Maakohtu määrus

2. Harju Maakohus jättis 18.01.2016 kohtumäärusega rahuldamata hageja taotluse hagi muutmiseks ning keeldus hageja poolt 13.10.2015 esitatud nõude menetlusse võtmisest tsiviilasja nr 2-15-6015 raames. Määruse resolutsioonis selgitas maakohus hagejale, et tal on õigus iseseisev hagi esitada kohtusse taotletud nõudes HL ja TO vastu solidaarselt OÜ Kasvik kasuks põhinõudena 81 262,47 euro väljamõistmiseks.

3. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt pole hageja esitanud kohtule hagi täiendust, vaid tegemist on uue hagi eseme ja alusega. Hageja soovib uutelt kostjatelt välja mõista nõude kostja OÜ Kasvik kasuks. Hageja avaldus ei mahu tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 376 lg 4 loetletud olukordade alla, mistõttu tuleb lugeda, et tegemist on hagi muutmisega, mille menetlemine on sõltuvuses kostja või kohtu nõusolekust. Kostja ei ole nõustunud hagi muutmisega. Hageja ei saa esitada alternatiivset nõuet selliselt, et kolmandatelt isikutelt (uutelt kostjatelt) mõistetaks samas tsiviilasjas kostja kasuks välja hageja nõue. Kui hageja leiab, et tal on nõudeid kolmandate isikute vastu, siis tuleb tal esitada uus iseseisev hagi kahju nõudes. Seadus ei näe ette võimalust esitada alternatiivseid nõudeid käesolevas hagis selliselt nagu hageja taotlenud on. Kohus leiab, et hageja alternatiivset nõuet ei saa lahendada käesolevas menetluses. TsMS § 376 lg 2 kohaselt kohus nõustub hagi muutmisega üksnes mõjuval põhjusel, eelkõige kui senises menetluses esitatud faktiväited ja tõendid võimaldavad muudetud hagi lahendada eeldatavasti kiiremini ja säästlikumalt. Hagi muutmine ei ole praegusel juhul taotletud viisil lubatav ning hageja alternatiivnõude menetlusse võtmisest tuleb keelduda.

4. Maakohus märkis määruse resolutsioonis, et määruse peale pole määruskaebuse esitamine lubatud.

Määruskaebus

5. Maakohtu määrusele esitas hageja määruskaebuse, milles palus maakohtu määrus tühistada ja teha uus määrus, millega võtta hageja 13.10.2015 esitatud alternatiivne nõue menetlusse ning kaasata kostjatena HL ja TO.

6. Hageja hinnangul on määruskaebuse esitamine lubatud, sest sisuliselt on tegemist hagi menetlusse võtmisest keeldumisega ning TsMS § 372 lg 5 kohaselt võib sellise määruse peale esitada määruskaebuse.

7. Maakohus on jätnud hageja alternatiivse nõude menetlusse võtmata üksnes seetõttu, et kostja on hageja taotlusele vastu vaielnud. Kohus pole põhjendanud, miks pole hageja

Tsiviilasi nr: 2-15-6015

3(5) taotletud viisil alternatiivse nõude esitamine võimalik. Hagi menetlusse võtmisest keeldumise alused on ammendavalt sätestatud TsMS §-des 371 ja 428.

8. Maakohus jättis tähelepanuta hageja selgituse, et alternatiivse nõude esitamise vajadus tekkis tsiviilasja menetluse käigus. Kostja juhatuse liikmed on muutnud kostja sisuliselt varatuks, et takistada võimalikku hagi rahuldava kohtulahendi igasugust täitmist. Kostja juhatuse liikmed tegelevad aktiivselt kostja varade võõrandamisega ning varade võõrandamisest saadud summade arvelt ei rahuldada kostja võlausaldajate nõudeid. Alternatiivse nõude esitamisel ei soovinud hageja midagi muud, kui teha oma nõuet rahuldava kohtulahendi täitmine võimalikuks. Hagi tagamise taotluse esitamise teel ei osutunud see võimalikuks, sest täitemenetluse tõttu ei ole kostja kinnistutele võimalik seada kohtulikke hüpoteeke ega võõrandamise keelumärkeid. Hageja on sunnitud käesoleva tsiviilasja lahendamisel kandma sisuliselt perspektiivituid menetluskulusid, sest kostja suhtes pole võimalik lahendit täita. Hageja hinnangul on hageja poolt taotletud kujul hagi menetlemine ühes ja samas tsiviilasjas võimalik ning võimaldab lahendada tsiviilasja kiiremini ja säästlikumalt.

Menetluse edasine käik

9. Kostja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata.

10. Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Määruse põhjendused

11. Ringkonnakohus, tutvunud kaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb menetlusõiguse normi rikkumise tõttu tühistada ning saata tsiviilasi hagiavalduse uueks menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi samale maakohtule (TsMS § 657 lg 1 p 3 ja § 659). Määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.

12. Kolleegium nõustub määruskaebuse esitajaga, et maakohtu vaidlustatud määrusele on lubatud määruskaebuse esitamine osas, milles maakohus keeldus hageja 13.10.2015 avalduses märgitud alternatiivset nõuet menetlusse võtmast. Maakohus leidis, et 13.10.2015 menetlusdokumendis ei täiendanud hageja hagiavaldust, vaid esitas uutel alustel uue hagi uute kostjate vastu. TsMS § 372 lg 5 sätestab, et hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale võib hageja esitada määruskaebuse. Seega oli hagejal TsMS § 372 lg 5 alusel õigus maakohtu määrus vaidlustada. Seda järeldust ei muuda ka maakohtu selgitus, et hagejatel on õigus esitada kahjunõue iseseiseva nõudena. TsMS § 372 lg 6 kohaselt, kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses.

13. Kolleegium ei nõustu maakohtu seisukohaga, et hageja 13.10.2015 menetlusdokumendis väljendatud nõude esitamine pole seaduse kohaselt lubatud. 13.10.2015 avalduses heitis hageja kostja juhatuse liimetele ette hoolsuskohustuse

Tsiviilasi nr: 2-15-6015

4(5) rikkumist ja palus mõista HL-lt ja TO-lt solidaarselt kostja kasuks välja summa, mille ulatuses peab maakohus põhjendatuks hageja nõuet kostja vastu. Äriseadustiku (ÄS) §

187 lg 2 sätestab, et juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju osaühingule, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Kahju hüvitamist osaühingule võib nõuda ka osaühingu võlausaldaja, kui ta ei saa oma nõudeid rahuldada osaühingu vara arvel (ÄS § 187 lg 4). Käesoleval juhul on hageja esitanud 13.10.2015 menetlusdokumendis ÄS § 187 lg 4 kohase nõude. Hagi menetlusse võtmisest keeldumise alused on ammendavalt sätestatud TsMS §-s 371 ning maakohus pole hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumisel ühelegi viidatud normis nimetatud alusele tuginenud. Seega on maakohus jätnud menetlusse võtmisest keeldumise otsustuse kohaselt põhjendamata. Maakohtu määrus tuleb seetõttu tühistada ning saata avalduse menetlusse võtmise uueks otsustamiseks tagasi samale maakohtule.

14. Ringkonnakohus lisab, et TsMS §-s 374 sätestatud eelduste olemasolul võib maakohus võtta alternatiivse nõude esialgse nõudega samasse menetlusse. Kui maakohus otsustab alternatiivset nõuet esialgu esitatud nõudega samasse menetlusse mitte võtta, pole see siiski aluseks keelduda selle nõude menetlusse võtmisest (vt Riigikohtu 09.06.2009 määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-59-09, p 13). Sellisel juhul peab maakohus otsustama alternatiivse nõude eraldi menetlusse võtmise. TsMS § 375 lg 1 kohaselt võib kohus määrusega eraldada nõuded iseseisvaks menetluseks, kui ta leiab, et esitatud nõuete eraldi arutamine võimaldab asja kiiremat läbivaatamist või lihtsustab menetlust oluliselt. Kui avaldus, milles nõue esitati, on esitatud puudusega, mis takistab alternatiivse nõude menetlusse võtmist, tuleb TsMS § 3401 lg 1 järgi jätta avaldus käiguta ja anda hagejatele tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks.

15. Kolleegium märgib, et HL ja TO vastu esitatud nõue on siiski olemuslikult erinev kostja vastu esitatud nõudest. Tuvastamisele kuuluvate asjaolude ring HL ja TO vastu esitatud nõude puhul on samuti oluliselt erinev, sest selle nõude menetlemisel tuleb kohtul eeskätt kontrollida ÄS § 187 lg-te 2 ja 4 rakendamise eeldusi. TsMS §-st 2 tulenevalt võib nõuete eraldamine seega teenida tsiviilasja õige lahendamise eesmärki. Nõude rahuldamine HL ja TO suhtes sõltub kostja vastu esitatud nõude rahuldamisest, sest ÄS § 187 lg 4 järgi sõltub võlausaldaja kahju hüvitamise nõue osaühingu juhatuse liikmete vastu muu hulgas sellest, kas võlausaldaja saab oma nõudeid rahuldada osaühingu vara arvel.

16. Määruskaebus kuulub rahuldamisele osas, milles hageja taotleb maakohtu määruse tühistamist. Tsiviilasi tuleb saata hageja 13.10.2015 nõude uueks menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi samale maakohtule. Ringkonnakohus ei pea võimalikuks otsustada ise alternatiivse nõude menetlusse võtmist. TsMS § 9 lg 3 järgi ei vaata kõrgema astme kohus üldjuhul tsiviilasja läbi enne, kui selle on läbi vaadanud temast vahetult madalama astme kohus.

Tsiviilasi nr: 2-15-6015

5(5)

17. Ringkonnakohus ei määra kindlaks menetluskulude jaotust, sest tegemist ei ole asja menetlust lõpetava lahendiga (TsMS § 173 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest

Margo Klaar

Imbi Sidok-Toomsalu