2-15-120079/8 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-15-120079

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

TAGASELJAOTSUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Donald Kiidjärv

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

7. aprill 2016, Tartu kohtumaja kantselei

Tsiviilasi

AS-i Eesti Telekom hagi Indrek Saagi vastu võla

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

551 eurot 45 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: AS Eesti Telekom (registrikood 10234957,

asukoht Valge 16, 19095 Tallinn), lepinguline esindaja

Monika Paade (monika.paade@telekom.ee)

Kostja: Indrek Saag (isikukood XXXX, elukoht

teadmata)

Menetluse liik

lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt AS-i Eesti Telekom hagi Indrek Saagi vastu

18.09.2014

sõlmitud

järelmaksu

müügilepingu

nr

869972

alusel

võla

väljamõistmiseks.

2. Välja mõista Indrek Saagilt AS-i Eesti Telekom kasuks põhivõlg 509,30 eurot ja viivis

2,15 eurot, kokku 511,45 eurot.

3. Jätta välja mõistmata Indrek Saagilt AS-i Eesti Telekomi kasuks võla sissenõudmise

kulu 40 eurot.

4. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

5. Jaotada menetluskulud järgmiselt: jätta hageja menetluskuludest 93% kostja kanda ja

7% hageja enda kanda; jätta kostja menetluskulud tema enda kanda.

6. Välja mõista Indrek Saagilt menetluskulu 116,25 eurot AS-i Eesti Telekom kasuks.

Kaja esitamine

7. Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema

tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest.

Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise

puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult

allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse

kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva

jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva

jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud

täitemenetlusest teada. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt

2/3

hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kajale

tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja

nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule.

Apellatsioonkaebuse esitamine

8. Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist

kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et

ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

9. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu

otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on

selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud

menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt

mõjutada lahendit.

Selgitus menetlusabi taotlejale

10. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui

nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Otsuse kättetoimetamine

11. Toimetada otsus kätte hagejale, kostjale toimetada otsus kätte avalikult.

KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA

12. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt, kui kostja ei ole hagile

vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses

märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja

esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse

nõue on kostjale kätte toimetatud Ametlike Teadaannete kaudu. Teade avaldati

väljaandes Ametlikud Teadaanded 11.02.2016 (lk 114). Hagi loetakse kostjale

kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel teate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise

päevast, so 13.03.2016. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei

ole tähtaegselt kohtule vastanud.

13. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Eesti Telekom (lepingu sõlmimise ajal oli Elion

Ettevõtted AS, hageja) ja Indrek Saag (kostja) 18.09.2014 arvutivõrgu vahendusel

järelmaksu müügilepingu nr 869972. Kostja ostis kaupa ühtegi sissemakset tegemata

552,50 euro eest. Kostjal oli kohustus tasuda saadud kauba eest arvete alusel. Kostja ei

tasunud talle esitatud arveid. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse järelmaksu

eest summas 509,30 eurot, viivist 2,15 eurot ja võla sissenõudmiskulu 40 eurot, kokku

551,45 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

14. Kohus märgib, et tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tarbija vastu

esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui

pooled ise ei ole sellele tuginenud. Kohtu hinnangul tuleb kostja ja hageja vahel

18.09.2014 sõlmitud järelmaksulepinguid lugeda sõlmituks tüüptingimustel VÕS § 35 lg 1

tähenduses. Samuti on viidatud lepingute lahutamatuks lisaks olevate hageja

üldtingimuste ja arveldusteenuste hinnakirja näol tegemist tüüptingimustega.

15. VÕS § 42 lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu,

sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist

lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate

õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku

kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest

3/3

põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid

õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks.

Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja

seisuga. VÕS § 42 lg 3 p 5 (lepingu sõlmimise ehk 18.09.2014 ajal kehtinud redaktsiooni

kohaselt) nägi ette, et lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult

kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma

kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi,

ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui

teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust.

16. Hagist nähtuvalt on kostjal temale esitatud arvete eest tasumata 509,30 eurot. Kohus on

seisukohal, et nimetatud nõue on põhjendatud ja tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

17. Kohus leiab, et hageja üldtingimuste p 4.9 koosmõjus hageja hinnakirja punktiga 2.8.2,

mille kohaselt on klient kohustatud hüvitama kohtumenetluse algatamisel võla

sissenõudmiskulude hüvitisena 40 eurot, on tühine, sest sellise sissenõudmise kulu

määra kehtestamisega on kostja kahjuks oluliselt kõrvale kaldutud poolte õiguste ja

kohustuste tasakaalust. Kohus on seiskohal, et võlgnevuse sissenõudmise kulu 40 eurot

on tüüptingimusena kostjat ebamõistlikult kahjustav ja seetõttu tühine. Hageja

sissenõudmiskulu nõue tuleb jätta rahuldamata.

18. Kohus on seisukohal, et hageja viivisenõue summas 2,15 eurot on põhjendatud ja tuleb

kostjalt hageja kasuks välja mõista.

19. Eeltoodut arvestades kuulub hageja nõue rahuldamisele osaliselt.

20. Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 järgi jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

Kuivõrd kohus rahuldab hagi ligikaudu 93% ulatuses, jätab kohus hageja menetluskulud

93% ulatuses kostja kanda ja 7% ulatuses hageja kanda. Kostja menetluskulud jätab

kohus kostja kanda.

21. Kohus määrab hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 125 eurot, milleks on

menetluses tasutud riigilõiv. Kohus, rahuldades hagi osaliselt, mõistab hageja kasuks

kostjalt välja menetluskuluna 116,25 eurot (93% 125 eurost).

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik