2-15-117673/9 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-15-117673

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

TAGASELJAOTSUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Donald Kiidjärv

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

7. aprill 2016, Tartu kohtumaja kantselei

Tsiviilasi

OÜ Aktiva Finants hagi Tanel Kurilenko vastu

võlanõudes

Tsiviilasja hind

644 eurot 61 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja:

Osaühing

Aktiva

Finants

(registrikood 10746479; asukoht A. Weizenbergi 20,

Tallinn 10150), lepinguline esindaja Kadri Timuska (e-

post: jurist@julianus.ee)

kostja: Tanel Kurilenko (isikukood XXXX, elukoht

teadmata)

Menetluse liik

lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt OÜ Aktiva Finants hagi Tanel Kurilenko vastu

Tele2 Eesti AS-iga 21.01.2013 sõlmitud liitumis- ja järelmaksulepingute nr 30065375

alusel võla väljamõistmiseks.

2. Välja mõista Tanel Kurilenkolt OÜ Aktiva Finants kasuks põhivõlg 254,21 eurot ja viivis

254,21 eurot, kokku 508,42 eurot.

3. Jätta välja mõistmata Tanel Kurilenkolt OÜ Aktiva Finants kasuks viivis 68,07 eurot ja

võlgnevuse sissenõudmise kulu 68,12 eurot.

4. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

5. Toimetada otsus kätte pooltele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

6. Jaotada menetluskulud järgmiselt: jätta hageja menetluskuludest 79% kostja kanda ja

21% hageja enda kanda; jätta kostja menetluskulud tema enda kanda.

7. Välja mõista Tanel Kurilenkolt menetluskulu 158 eurot OÜ Aktiva Finants kasuks.

8. Tanel Kurilenkol tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt käesoleva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses.

Kaja esitamine

9. Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus,

mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib

esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale

kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või

tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte

avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai

tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tasutakse

kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte

rohkem kui 1500 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks

vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule.

Apellatsioonkaebuse esitamine

10. Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil,

peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses.

11. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu

otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt

ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi

või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Selgitus menetlusabi taotlejale

12. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel

ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus

ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

KIRJELDAV OSA

13. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa.

KOHTU PÕHJENDUSED

14. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt, kui kostja ei ole hagile

vastanud,

võib

kohus

hageja

nõusolekul

hagi

tagaseljaotsusega

rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul

loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagimaterjalid ja

kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud Ametlike Teadaannete kaudu. Teade

avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded 11.02.2016 (lk 75). Hagi loetakse kostjale

kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel teate väljaandes Ametlikud Teadaanded

ilmumise päevast, so 13.03.2016. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise

tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud.

15. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Tele2 Eesti AS ja Tanel Kurilenko (kostja) 21.01.2013

liitumis- ja järelmaksulepingud nr 30065375. Kostjal oli kohustus tasuda saadud

telekommunikatsiooniteenuse ja kauba eest. Kostja ei tasunud talle esitatud arveid

tähtaegselt. Tele2 Eesti AS loovutas 03.10.2014 oma nõude OÜ-le Aktiva Finants

(hageja). Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse telekommunikatsiooniteenuste

eest summas 23,01 eurot, tasumata järelmaksu osamaksed 231,20 eurot ja võlgnevuse

sissenõudmise kulu 68,12 eurot, kokku 322,33 eurot (põhivõlg). Samuti palub hageja

välja mõista sissenõutavaks muutunud viivised summas 322,28 eurot. Menetluskulud

palub hageja jätta kostja kanda. Samuti palub hageja mõista välja väljamõistetavatelt

menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

16. Kohus märgib, et tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tarbija vastu

esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui

pooled ise ei ole sellele tuginenud. Kohtu hinnangul tuleb kostja ja Tele2 Eesti AS-i vahel

21.01.2013 sõlmitud liitumis- ja järelmaksulepinguid lugeda sõlmituks tüüptingimustel

VÕS § 35 lg 1 tähenduses. Samuti on viidatud lepingute lahutamatuks lisaks olevate

Tele2 teenuste kasutamise tingimuste ja arveldusteenuste hinnakirja näol tegemist

tüüptingimustega.

17. VÕS § 42 lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu,

sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist

lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate

õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud.

Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse

olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest

tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub

küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu

sõlmimise aja seisuga. VÕS § 42 lg 3 p 5 (lepingu sõlmimise ehk 21.01.2013 ajal

kehtinud redaktsiooni kohaselt) nägi ette, et lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on

ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool

peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt

leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud

hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust.

18. Hagist nähtuvalt on kostjal temale esitatud arvete eest tasumata 322,33 eurot, mis ei

sisalda viivist. Põhivõlgnevus koosneb telekommunikatsiooniteenuse võlgnevusest 23,01

eurot, tasumata järelmaksu osamaksetest 231,2 eurot ja võlgnevuse sissenõudmise

kulust 68,12 eurot (arvel nr 39140104 märgitud võlgnevuse sissenõudmine). Kohus on

seisukohal, et hageja telekommunikatsiooniteenuse võlgnevuse ja tasumata järelmaksu

osamaksete nõue on põhjendatud.

19. Kohus leiab, et Tele2 Eesti AS-i teenuste kasutamise üldtingimuste p 4.8 koosmõjus

arveldusteenuste hinnakirjaga, mille kohaselt on klient kohustatud hüvitama Tele2 kulud

(mille suurus on hinnakirja järgi 22% + km), mis on seotud kliendilt võlgnevuse

sissenõudmisega, sh kulutused võlgnevuse sissenõudmises osalevate Tele2 Eesti AS-i

esindajana tegutsevate isikute teenuste eest, on tühine, sest sellise võlgnevuse

sissenõudmise kulu määraga on kostja kahjuks oluliselt kõrvale kaldutud poolte õiguste

ja kohustuste tasakaalust. Kohus on seiskohal, et võlgnevuse sissenõudmise kulu

68,12 eurot on tüüptingimusena kostjat ebamõistlikult kahjustav ja seetõttu tühine.

20. Eeltoodust tulenevalt kuulub kostjalt põhinõudena hageja kasuks väljamõistmisele

254,21 eurot (23,01+231,2).

21. Arvestades hagiavalduses märgitut, et hageja ei esita viivisenõuet põhivõlast suuremas

osas, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis 254,21 eurot. Ülejäänud osa, so

68,07 eurot, tuleb jätta välja mõistmata.

22. Eeltoodut arvestades kuulub hageja nõue rahuldamisele osaliselt.

23. Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 järgi jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

Kuivõrd kohus rahuldab hagi ligikaudu 79% ulatuses, jätab kohus hageja menetluskulud

79% ulatuses kostja kanda ja 21% ulatuses hageja kanda. Kostja menetluskulud jätab

kohus kostja kanda.

24. Kohus määrab hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 200 eurot, millest riigilõiv on

125 eurot ja lepingulise esindaja kulu mõistlikus ja põhjendatud ulatuses 75 eurot. Kohus,

rahuldades hagi osaliselt, mõistab hageja kasuks kostjalt välja menetluskuluna 158 eurot

(79% 200 eurost).

25. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt välja viivise

menetluskulult

eurot

käesoleva

kohtuotsuse

jõustumisest

alates

kuni

menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik