2-16-4997/2 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Harju Maakohus

Kohtunik Peeter Pällin

Määruse tegemise aeg ja koht 06.04.2016, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja

Tsiviilasja number 2-16-4997

Tsiviilasi XXX avaldus XXX OÜ

(kustutatud) likvideerimismenetluse läbiviimiseks

Menetlusosalised Avaldaja XXX(isikukood XXX elukoht XXX

Puudutatud isik XXXOÜ (kustutatud, registrikood XXX).

RESOLUTSIOON 1. Avaldus rahuldada. 2. Algatada XXXOÜ likvideerimismenetlus; 3. Määrata XXXOÜ (kustutatud) likvideerijaks XXX(isikukood XXX); 4. Kohustada likvideerijat esitama igal poolaastal aruande likvideerimismenetluses täidetud ülesannete kohta, milles kirjeldatakse likvideerimismenetluses läbi viidud toiminguid, antakse hinnang puudutatud isiku maksevõime kohta ning tuuakse välja muud olulised asjaolud, millel on likvideerimismenetluse seisukohast tähtsust. Esimene aruanne tuleb kohtule esitada hiljemalt 06.10.2016; 5. Edastada määrus avaldajale ja likvideerija kande tegemiseks Tartu Maakohtu registriosakonnale

Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta avaldaja kanda.

Edasikaebe kord

2-16-4997

2 Isiku määramise avalduse rahuldamise või rahuldamata jätmise või menetluse lõpetamise määruse peale võivad avaldaja ja juriidiline isik esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast arvates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Puudutatud isik kustutati äriregistrist 10.01.2016, 15.09.2015 kandemääruse XXX/ M5 alusel. Puudutatud isiku endine juhatuse liige XXX esitas taotluse likvideerimise otsustamiseks ja likvideerija määramiseks. Vajadus ettevõtte likvideerimiseks tuleneb asjaolust, et puudutatud isik XXXOÜ sundlõpetati ja kustutati äriregistrist likvideerimismenetlust läbi viimata. Kustutatud osaühingu arveldusarvel on jaotamata vara (18.03.2016 makse 2000 eurot). Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 602 sätestab, et kohus määrab seaduses sätestatud juhul huvitatud isiku avalduse alusel juriidilise isiku juhatusse või nõukogusse asendusliikme või audiitori, samuti erikontrolli läbiviimise ja läbiviija. Likvideerija võib kohus määrata ka omal algatusel, muu hulgas juriidilise isiku sundlõpetamise korral. Kohus võib juriidilisele isikule määrata juhtorgani asendusliikme omal algatusel, sõltumata juriidilise isiku põhikirja võimalikest piirangutest, kui kohtul ei ole õnnestunud juriidilisele isikule kätte toimetada menetlusdokumente põhjusel, et juhtorgani liikmed ei ole välismaal oleku tõttu või muul põhjusel kättesaadavad või ei ole nende viibimiskoht teada. Äriseadustiku (ÄS) § 60 lg 5 esimene lause sätestab, et kui pärast äriühingu registrist kustutamist ilmneb, et äriühingul oli vara ja vajalikud on likvideerimisabinõud, võib registripidaja otsustada likvideerimise. XXX on 30.03.2016 avalduses kohut teavitanud nõusolekust puudutatud isiku likvideerijaks nimetamiseks. Kohus tutvunud toimiku materjalidega leiab, et avaldus likvideerija määramiseks tuleb rahuldada. Kuivõrd puudutatud isik on registrist kustutatud, ei ole võimalik olemasolevat vara käsutada. TsMS § 603 lg 1 sätestab, et kohus võib likvideerijaks määrata iga isiku, kes vastab seaduses nimetatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline likvideerimist vajalikul tasemel korraldama. TsMS § 603 kohaselt on isiku määramiseks vajalik tema nõusolek. ÄS § 206 lg 1 järgi on osaühingute likvideerijateks juhatuse liikmed, kui põhikirjas, üldkoosoleku otsusega või kohtuotsusega ei ole ette nähtud teisiti. Likvideerijaks ei või olla füüsiline isik, kes ei või olla juhatuse liikmeks. Kuivõrd antud juhul on avaldaja palunud määrata likvideerijaks puudutatud isiku endise juhatuse liikme XXX ning isik on andnud nõusoleku likvideerijaks määramiseks ja ta on kohtu hinnangul võimeline likvideerimist vajalikul tasemel korraldama, ning vastab ÄS § 206 lg 1 tingimustele, siis on põhjendatud tema likvideerijaks määramine. Tulenevalt TsMS § 604 lg 4 võib kohus likvideerija määramisel täpsustada nende ülesandeid. TsÜS § 41 lg 4 sätestab, et likvideerijad lõpetavad juriidilise isiku tegevuse, nõuavad sisse võlad, müüvad vara, rahuldavad võlausaldajate nõuded ja jagavad allesjäänud vara selleks õigustatud isikute vahel. Likvideerijad võivad teha ainult neid toiminguid, mis on vajalikud juriidilise isiku likvideerimiseks. ÄS § 209 lg 2 sätestab, et likvideerijad lõpetavad osaühingu tegevuse, nõuavad sisse võlad, müüvad vara ja rahuldavad võlausaldajate nõuded. ÄS § 209 lg 3 sätestab, et likvideerijad võivad teha ainult neid tehinguid, mis on vajalikud osaühingu

2-16-4997

3 likvideerimiseks. Kolmandate isikute suhtes on likvideerijate esindusõigus piiramatu. Tulenevalt ÄS § 210 on likvideerija kohustatud juhul, kui likvideeritava äriühingu varast ei jätku võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamiseks, esitama pankrotiavalduse. ÄS § 211-212 ja 214-216 on täpsustatud likvideerija kohustusi. Tulenevalt TsMS § 604 lg 4 kohustab kohus likvideerijat esitama igal poolaastal aruande likvideerimismenetluses täidetud ülesannete kohta, milles kirjeldatakse likvideerimismenetluses läbi viidud toiminguid ning antakse hinnang puudutatud isiku maksevõime kohta, samuti tuuakse välja muud olulised asjaolud, millel on likvideerimismenetluse seisukohast tähtsust. TsMS § 172 lg 6 alusel jäävad menetluskulud avaldaja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Peeter Pällin Kohtunik