2-16-4634/11 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-16-4634

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kristiina Kruusel Kohtujurist Gerli Võimre Määruse tegemise aeg ja koht

7. aprill 2016, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-4634 Tsiviilasi XXX taotlus riigi õigusabi saamiseks Menetlustoiming Riigi õigusabi andmise otsustamine Menetlusosalised ja nende esindajad Taotleja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Rahuldada XXX taotlus riigi õigusabi saamiseks.

2. Anda XXX riigi õigusabi isiku esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluse ja kohtus ning õigusdokumendi koostamiseks.

3. Anda XXX riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud.

4. Kohtumäärus saata advokaadi nimetamiseks Eesti Advokatuurile, toimetada kätte taotlejale ja Rahandusministeeriumile. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib menetlusabi taotleja või saaja või Eesti Vabariik (Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu) esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. XXX(taotleja) esitas 23.03.2016 Harju Maakohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks isiku esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus ning õigusdokumendi koostamiseks. Taotleja on riigi õigusabi probleemi kirjelduses välja toonud, et ta soovib esindajat avalduse esitamiseks laste isa vastu ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja taotlejale kui laste emale laste eluja viibimiskoha, lasteaia ja tervishoiuteenuse valiku osas ainuotsustusõiguse saamiseks. Samuti soovib taotleja esindajat kohtumenetluses. Taotleja avaldas täiendavalt, et laste isa on

2-16-4634

olnud tema suhtes vägivaldne, millest tulenevalt on taotleja 2016. aasta veebruarikuus esitanud Põhja Politseiprefektuuri Lõuna osakonda kuriteoteate. Seetõttu soovib taotleja esitada (kohtusse) ka hagi tagamise korras taotlust lähenemiskeelu kohaldamiseks. Taotlejal puuduvad juriidilised teadmised ning kogemused kohtuasjades enda esindamiseks ja õiguste kaitsmiseks. Taotleja ei oska koostada kohtule avaldust ning protsessi kestel õigesti reageerida ja vajalikke protsessitoiminguid teha. Samuti tunneb taotleja laste isa ees hirmu, mistõttu vajab ka seetõttu endale esindajat. Lisaks ei võimalda taotleja materiaalne seisund tal asjatundliku õigusteenuse eest tasuda. Advokaadiks, kellelt soovib taotleja õigusteenust saada, on taotleja märkinud vandeadvokaadi vanemabi Helen Lumelille Tombergi (Advokaadibüroost Tibar & Partnerid).

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

2. Kohus, vaadanud läbi XXX poolt kohtule esitatud riigi õigusabi taotluse, on seisukohal, et riigi õigusabi taotlus kuulub rahuldamisele.

3. RÕS § 6 lg 1 sätestab, et riigi õigusabi võib saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut.

Vastavalt RÕS §-le 8 antakse riigi õigusabi ühel järgneval viisil: 1) õigusabi andmine kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud; 2) õigusabi andmine kohustusega ühekordse maksena täielikult või osaliselt hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud; 3) õigusabi andmine kohustusega osamaksetena täielikult või osaliselt hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud.

RÕS § 14 lg 1 kohaselt arvestatakse taotleja majanduslikku seisundit hinnates tema vara ja sissetulekut ning temaga koos elavate perekonnaliikmete vara ja nende sissetulekuid, tema ülalpidamisel olevate isikute arvu, eluasemele tehtavaid mõistlikke kulutusi ning muid tähendust omavaid asjaolusid. Sama paragrahvi teise lõike järgi taotleja majanduslikku seisundit hinnates ei arvestata taotlejale kuuluvat vara, millele seaduse kohaselt ei saa sissenõuet pöörata. Samuti ei arvestata taotlejale kuuluvat ning tema ja temaga koos elavate perekonnaliikmete igapäevakasutuses olevat eluaset ega vajalikku sõiduvahendit, kui nende arv ja väärtus on õiglases suhtes perekonna suuruse, sõiduvajaduse ning sissetulekuga.

4. RÕS § 14 lg 5 kohaselt võib kohus riigi õigusabi taotlejalt või teistelt isikutelt või asutustelt, sealhulgas krediidiasutustelt, nõuda teavet taotleja ja temaga koos elavate perekonnaliikmete majandusliku seisundi või maksevõime kohta. Järelepärimisele tuleb vastata kohtu määratud tähtaja jooksul.

Teabe saamiseks taotleja majandusliku seisundi ja maksevõime kohta on kohus teinud elektroonilised päringud äriregistrisse, kinnistusraamatusse, liiklusregistrisse, Eesti Väärtpaberite

keskregistrisse, Maksuja Tolliametile ning krediidiasutustele. Krediidiasutustelt saabunud vastused ja elektrooniliste päringute tulemused kinnitavad taotluses esitatut, et taotlejal puudub piisav sissetulek ning vara, et kvalifitseeritud esindaja eest tasuda.

5. Riigi õigusabi taotlusest nähtuvalt soovib taotleja riigi õigusabi avalduse esitamiseks laste isa vastu ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ning laste eluja viibimiskoha, lasteaia ja tervishoiuteenuse valiku osas ainuotsustusõiguse saamiseks. Samuti soovib taotleja esindajat

2-16-4634

kohtumenetluses ning laste isa suhtes lähenemiskeelu kohaldamiseks. Taotlejal puuduvad juriidilised teadmised ja kogemused enda esindamiseks ning õiguste kaitsmiseks. Lisaks vajab taotleja esindajat põhjusel, et taotleja materiaalne seisund ei võimaldada tal asjatundliku õigusteenuse eest tasuda. Taotleja majandusliku seisundi teatisest nähtuvalt on taotlejal kaks ülalpeetavat (lapsed). Taotleja ja tema perekonnaliikmete netosissetulekuks ühes kuus on sotsiaaltoetused kokku 201,67 eurot (s.o vanemahüvitis 44,14 eurot ja peretoetus 157,53 eurot) ning elatis summas 400 eurot. Taotleja ja temaga koos elavate perekonnaliikmete vältimatuteks püsikulutusteks ühes kuus on eluasemekulud ca 40 eurot, kulutused toidule ca 330 eurot, kulutused transpordile ca 50 eurot, sidekulud ca 20 eurot ja kulutused tervishoiule 70 eurot. Muudeks vältimatuteks püsikulutusteks on taotleja välja toonud lasteaiamaksu summas 44 eurot. Nähtuvalt on taotleja netosissetulekud (toetused) ligikaudu sama suured kui on tema ja tema perekonnaliikmete väljaminekud. Lisaks eeltoodule on kohus tuvastanud, et taotlejal puuduvad ka arvestatavad hoiused krediidiasutustest ning muu (sh registritesse kantud) vara, millele saaks raskusteta sissenõuet pöörata.

6. Kohus ei ole tuvastanud riigi õigusabi andmisest keeldumise aluseid RÕS § 7 lg-st 1 tulenevalt. Kohtu arvates on taotleja isikuks, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda tasuda asjatundliku õigusteenuse eest. Kohus asub seisukohale, et taotleja huvid võivad jääda advokaadi abita kaitseta. Võttes aluseks eeltoodu ning juhindudes RÕS § 8 p-st 1, annab kohus taotlejale riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud.

7. Kohus selgitab, et kui riigi õigusabi saaja oli riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude hüvitamisest täielikult või osaliselt vabastatud, välja arvatud RÕS § 27 lg-s 1 või 2 ettenähtud alustel, ja tema majanduslik seisund või maksevõime viie aasta jooksul pärast riigi õigusabi osutamise lõpetamist oluliselt paraneb, kohustab riigi õigusabi andmise otsustanud kohus Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse taotluse alusel isikut hüvitama riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud ühekordse maksena või osamaksetena (RÕS § 28 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kruusel kohtunik