2-15-4687/43 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

1(5)

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-15-4687 Otsuse tegemise aeg ja koht 07.04.2016. a, Tallinn Kohtukoosseis Ele Liiv (eesistuja), Indrek Soots ja Krista Kirspuu Kohtuasi AB (pankrotis) hagi OÜ Della Project vastu 5 087

367 euro saamiseks Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses

5 087 367 eurot Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 18.11.2015 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik AB (pankrotis) apellatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja AB (pankrotis, isikukood xxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja Jelena Aru

Kostja OÜ Della Project (registrikood 10859446), lepinguline esindaja Tatjana Kostrõkina Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 18.11.2015 otsus muutmata ja AB (pankrotis) apellatsioonkaebus rahuldamata.

2. Jätta maakohtus ja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud AB (pankrotis) kanda, kuid kindlaks määramata OÜ-l Della Project nende puudumise tõttu.

3. Välja mõista AB-lt (pankrotis) apellatsioonkaebuse esitamiselt riigilõiv 3400 (kolm tuhat nelisada) eurot riigituludesse. Selgitada apellandile, et kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 179 lg-d 5 ja 9). Makseinfo on lisatud otsusele.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

2(5) teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja põhjendused

1. AB (pankrotis) esitas 25.03.2015 Harju Maakohtule hagi OÜ Della Project vastu 5 087 367 euro saamiseks.

Hagiavalduse kohaselt oli alates 1996. a kuni 13.09.2002 TASMO ÄRIGRUPI Aktsiaseltsi (edaspidi emitent) ainuomanikuks hageja. Alates 13.09.2002 kuni 09.10.2002 oli aktsiaseltsi aktsionärideks Aktsiaselts TECHNOMAR & ADREM ja kostja. Alates 09.10.2002 on ainuomanikuks Aktsiaselts TECHNOMAR & ADREM. Kuni 2002. aastani oli emitendi aktsiakapital 12 000 aktsiat, mis olid hageja omandis. 22.04.2002 tegi hageja aktsionärina otsuse emiteerida 40 000 uut 100 kroonise nimiväärtusega aktsiat ning suurendada selle tulemusena aktsiakapitali 4 000 000 krooni võrra. Vastavalt emiteerimisotsusele olid 12 000 aktsiat märgitud Aktsiaselts TECHNOMAR & ADREM ja 28 000 aktsiat kostja nimele. 06.09.2002 sõlmis kostja Aktsiaseltsiga TECHNOMAR & ADREM laenulepingu, mille alusel sai kostja laenu emitendilt täiendavalt emiteeritud aktsiate ostmiseks summas 2 800 000 krooni. Laenulepingu kohaselt oli laenu tagatiseks kostja nimele emiteeritud aktsiad. Lepingu tingimuseks oli kostja nimele emiteeritud emitendi aktsiate ümbervormistamine Aktsiaselts TECHNOMAR & ADREM nimele, juhul kui kostja ei tagasta laenu lepingus määratud tähtajal (st hiljemalt 03.11.2002). 13.09.2002 on kostja väärtpaberikontole registreeritud 28 000 aktsiat ja Aktsiaselts TECHNOMAR & ADREM 12 000 aktsiat. 01.10.2002 sõlmis Aktsiaselts TECHNOMAR & ADREM kostjaga aktsiate müügilepingu, mille kohaselt müüs kostja ja Aktsiaselts TECHNOMAR & ADREM ostis 28 000 emitendi aktsiat müügihinnaga 4 975 000 USD.

Maksuja Tolliameti poolt 30.03.2009 tehtud maksuotsuses on maksuhaldur, tuginedes maksukorralduse seadusele (MKS) §-le 84 leidnud, et hageja võõrandas 2002 emitendi täiendavalt emiteeritud 28 000 aktsia Aktsiaseltsile TECHNOMAR & ADREM läbi kostja, sooviga vältida väljamakseid otse endale ja hoiduda kõrvale tulumaksuseaduses (TuMS) § 15 lg 1 sätestatud maksunormi realiseerimisest. Maksuhaldur on jõudnud järelduseni, et tegemist oli näiliku tehinguga. Maksuotsuse sissenõudmiseks on hageja suhtes algatatud maksumenetlus ja täitemenetlus, mille raames nõutakse hagejalt sisse kokku 3 285 795.72 eurot maksuvõlgnevust.

Tulenevalt maksuotsusest on hageja 01.10.2002 tehingu pool. Seega puudus kostjal õigus emitendi aktsiate müügiks. Hageja palub kohustada kostjat hagejale tasuma 01.10.2002 emitendi aktsiate müügilepingu alusel saadud 5 087 367 eurot.

Kostja vastuväited

2. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja on iseseisev äriühing ega ole hageja kontrolli all. Kostja sai . Kostja tasus aktsiate eest 2 800 000 krooni. Hagejal puudub omandiõigus vaidlusalustele aktsiatele. Kostja vara ei kuulu osanikele ega kolmandatele isikutele. Puudub õiguslik alus samastada äriühingu

3(5) vara osaniku või kolmanda isiku varaga. Aktsiate müügist saadud raha laenas kostja edasi AVVA International Inc-le ja see oli tavapärane majandustegevus.

Maakohtu otsus

3. Harju Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Maksuja Tolliameti poolt 30.03.2009 tehtud maksuotsuses nr 12-5/178 on maksuhaldur MKS § 84 alusel leidnud, et hageja võõrandas 2002 emitendi täiendavalt emiteeritud 28 000 aktsia Aktsiaseltsile TECHNOMAR & ADREM läbi kostja, sooviga vältida väljamakseid otse endale, eesmärgiga hoiduda kõrvale TuMS § 15 lg 1 sätestatud maksunormi realiseerimisest. Maksuhaldur on jõudnud järelduseni, et 01.10.2002 tehingu näol oli tegemist näiliku tehinguga. Maksuotsuse sissenõudmiseks on hageja suhtes algatatud maksumenetlus ja täitemenetlus, mille raames nõutakse hagejalt maksuvõlgnevust 3 285 795,72 eurot.

Pooled ei vaidle, et toimunud tehingu käigus ei ole hageja reaalselt raha enda isiklikku valdusse ega kasutusse saanud, vaid raha laekus kostja kontole ja on kostja poolt kasutusele võetud. Kuid juhindudes 30.03.2009 maksuotsuses toodust, kus maksuhaldur on asunud seisukohale, et tegemist oli kostja füüsilise isiku tuluga, mis laekus kolmanda isiku kontole, nõuab hageja kostjalt emitendi aktsiate müügilepingu alusel saadud raha. Hageja tugineb 30.03.2009 maksuotsusele ning sellest tulenevale seisukohale, et 01.10.2002 aktsiate müügitehing toimus hageja ja Aktsiaseltsi TECHNOMAR & ADREM vahel.

Nimetatud maksuotsus jõustus 21.06.2011 kui Riigikohus keeldus hageja 14.03.2011 Tallinna Ringkonnakohtu otsuse peale esitatud kassatsioonkaebuse menetlusse võtmisest. Maksuasjas antud õiguslik hinnang ei saa muuta poolte vahelist lepingulist võlasuhet. Maksuja Tolliamet on hinnanud 01.10.2002 sõlmitud aktsiate müügilepingut vastavalt selle tegelikule majanduslikule sisule, kohaldades MKS § 84 sätet. Sellega ei ole muudetud 01.10.2002 lepingu pooli ning seega ei tõenda maksuotsus hageja omandiõigust aktsiatele. Käesolevas asjas ei saa ümber hinnata maksuotsuses käsitletud asjaolusid, mis on seotud aktsiate müügitehingu tegeliku majandusliku sisuga ning asjaoluga, et hageja sai emitendi aktsiate võõrandamisest maksustatavat kasu.

Seetõttu ei käsitlenud kohus sellekohaseid poolte väited ega tõendeid. Maakohus tuvastas, et emitendi aktsiad kuulusid 01.10.2002 kostjale ja kostja sai aktsiate võõrandamisest 4 800 000 USD ja 2 800 000 krooni. Kostja oli õigustatud isik aktsiate eest ostuhinna saamiseks. Seega ei tule kohaldamisele VÕS § 1037 lg 4, mille kohaselt kohustuse täitmisel täitmise vastuvõtmiseks õigustamata isikule võib kohustuse täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isik nõuda õigustamata isikult saadu väljaandmist, kui täitmine on õigustatud isiku suhtes kehtiv või kui õigustatud isik kiidab selle vastavalt TsÜS § 114 lg-s 2 sätestatule heaks.

Eeltoodud põhjendustel ei saa hagejal olla kostja vastu ka õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõuet VÕS § 1043 sättest tulenevalt. Hageja ei saa tugineda 01.10.2002 aktsiate müügilepingu tühisusele selle näilikkuse tõttu, sest ei ole aktsiate müügilepingu pool. Samuti ei saa hageja nõuda vaidlusaluste aktsiate omandi üleandmise asjaõiguslepingu tühisuse tuvastamist, sest asjaõigusleping ei mõjuta tema asjaõiguslikku positsiooni. Ainuüksi võlaõigusliku positsiooni kahjustamine ei ole piisav (RKTKo 3-2-1-140-07 p 14).

Hagi rahuldamata jätmise tõttu jättis kohus menetluskulud hageja kanda (TsMS § 162 lg 1). Kostja ei esitanud kohtule menetluskulude kindlaksmääramise taotlust esitanud ning tsiviilasja materjalidest ei nähtu kostja menetluskulusid. Apellatsioonkaebus

4. Hageja esitas maakohtu otsusele apellatsioonkaebuse, paludes tühistada maakohtu otsuse ja teha uus otsus, millega rahuldada hagi ja jätta menetluskulud kostja kanda.

4(5) Maakohus on pealiskaudselt ja ühekülgselt analüüsinud asjas esitatud tõendeid, mille tulemusena jõudnud väärale järeldusele. Vaidlusalune kohtuotsus on nõuetekohaselt motiveerimata ning otsusest ei selgu, millistel põhjustel on jäetud arvestamata hageja selgitused ja seisukohad. Kohtul tuleb võtta põhjendatud seisukoht kõigi esitatud faktiliste ja õiguslike väidete kohta, mh selgitada lühidalt, miks ühel või teisel asjaolul ei ole asja lahendamisel tähtsust. Kohtuotsuses on kohus viidanud tõenditele, mis kohtu hinnangul annavad aluse jõuda seisukohale, et 01.10.2002.a müügitehingu raames müüdud aktsiate omanikuks oli Della Project OÜ, ehk kostja. Kuid kohtuotsusest ei selgu, milliste õigusnormidele tuginedes on maakohus jõudnud nimetatud järeldusele, mille alusel on tekkinud kostjal omandiõigus vaidlusaluse vara suhtes ning millistel põhjustel on jäetud hageja argumendid arvestamata. Hagiavalduses selgitas hageja, miks hageja peab end emitendi täiendavalt emiteeritud 28 000 aktsiate omanikuks. Emiteerimisotsuse hageja tegelik tahteavaldus oli suunatud mitte ainult emitendi aktsiakapitali suurendamisele, vaid ka aktsiate märkimisele hageja kontrolli all oleva juriidilise isiku nimele eesmärgiga hiljem aktsiate müügist saadud raha OÜ-sse Bariot Grupp suunamine äriühingu majandustegevuse arendamiseks. OÜ Della Project oli hageja kontrolli all. Apellandil oli võimalik emitendi aktsiate võõrandamisest saadud tulu kasutada oma äriprojektides ja seda sõltumata sellest, et formaalselt ei olnud tulu tema omandis. Nimetatu tõendab, et hageja oli aktsiate tegelik omanik ning 01.10.2002 emitendi aktsiate ostu-müügitehingu osapooleks oli mitte OÜ Della Project, vaid hageja ise. Hagi kuulub rahuldamisele VÕS § 1037 lg 1 alusel. Maakohus ei ole analüüsinud ei apellandi tahteavalduse tegelikku eesmärki emitendi aktsiate täiendaval emiteerimisel, raha liikumist, hageja ja kostja omavahelist seost. Menetluse edasine käik

5. Harju Maakohtu 22.12.2015 määrusega tsiviilasjas nr 2-15-16054 kuulutati välja hageja pankrot ja tema pankrotihalduriks määrati Indrek Lepsoo. Vastuseks kohtu järelepärimisele teatas pankrotihaldur PankrS § 43 lg 1 kohaselt, et ei soovi astuda menetlusse võlgniku asemel ja hagejana võib jätkata AB (pankrotis).

6. OÜ Della Project vaidles AB (pankrotis) apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi põhjendused

7. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja apellatsioonkaebusega, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning see tuleb jätta muutmata (TsMS § 657 lg 1 p 1). Apellatsioonkaebuses esitatud väited alust maakohtu otsuse tühistamiseks ja kaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654 lg 6). Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

8. Maakohus on eelmenetluses selgitanud välja nõude aluseks olevad asjaolud ning juba enne otsuse tegemist väljendanud oma seisukohta, et haldusasjas aktsiate müügitehingule hinnangu andmine ei muuda tsiviilõiguslikke suhteid tehingu poolte vahel (kd I tl 180). Kohtuotsuses on analüüsitud VÕS § 1037 alusel esitatud nõude rahuldamise eelduste täitmist ning kohus on uuesti selgitanud, et Maksuja Tolliameti poolt tehingu majandusliku sisu hindamine MKS § 84 alusel ei oma mõju poolte tsiviilõiguslikele suhetele. Põhjendamatu on hageja etteheide, et kohus ei ole arvestanud hageja seisukohtadega. Kohtuotsusest on jälgitav maakohtu argumentatsioon, miks hageja väited ei anna alust hagi rahuldamiseks.

9. Hageja tugineb oma nõudes maksuhalduri tuvastatud asjaolule, et hagejal oli võimalik kasutada emitendi aktsiate võõrandamisest saadud tulu oma äriprojektides ja seda sõltumata sellest, et formaalselt ei olnud ta tulu saajaks. Hageja arvates tõendab eeltoodu seda, et aktsiate tegelik omanik

5(5) oli hageja ning 01.10.2002 kostja ja Aktsiaseltsi TECHNOMAR & ADREM vahel sõlmitud aktsiate ostu-müügilepingus oli aktsiate tegelikuks müüjaks mitte kostja, vaid hageja.

10. Õiguskirjanduses on selgitatud, et vastasseis maksuja tsiviilõiguse vahel tekib vajadusest takistada maksude vältimist tehingu vormi kuritarvitamise korral. Maksustamise aluseks on tehingu majanduslik sisu ning maksuõigussuhte subjektide ring on märgataval laiem tsiviilõigussuhete subjektide ringist. Maksuja Tolliametil puudub pädevus poolte vahel sõlmitud lepingu tsiviilõigusliku kvalifikatsiooni muutmiseks, sest MKS § 84 näeb ette vaid maksude korrigeerimise. Faktiliste asjaolude tsiviilõiguslik kuju on vaid üks tõend asjaolude maksuõiguslikul kvalifitseerimisel. Tsiviilõiguslikult jäävad aga korrigeeritud tehingud kehtima ja pooled täidavad lepingulisi kohustusi nii, nagu nad kokku leppisid (vt V. Lopman „Majandusliku lähenemise põhimõte Eesti maksuõiguses“, Juridica VII/2005, lk 488-489,

T. Grauberg „Õiguse kujundusvõimalused maksuobjekti vältimisel“, Juridica III/2010, lk 206). Riigikohus on ka märkinud, et tehingu tsiviilõiguslik ja maksuõiguslik kvalifikatsioon ei pea alati kokku langema (RKHKo 3-3- 1-3-09). See tähendab, et tehingutele antud maksuõiguslikku tõlgendust ei saa laiendada tsiviilõiguslikele suhetele. Maksuotsus ei mõjuta tsiviilõiguslike lepingupoolte omavahelisi suhteid.

10. Eeltoodust tulenevalt ei saa ka antud juhul Maksuja Tolliameti poolt tehingutele antud maksuõiguslikku tõlgendust laiendada tsiviilõiguslikele suhetele. Kostja ja Aktsiaseltsi TECHNOMAR & ADREM vahel sõlmitud aktsiate ostu-müügilepingule antud maksuõiguslik hinnang, et tehingust sai tulu hoopis hageja, ei kinnita hageja omandiõigust aktsiatele. Maakohtu viited tõenditele ja põhjendused on asjakohased, kolleegium nõustub nendega ega korda neid.

11. VÕS § 1037 lg 1 kohaldamise eeldusteks teise isiku õiguse rikkumine ning selle tõttu teise isiku arvel rikastumine (RKTKo 3-2-1-79-10 p 13). Kuna hageja ei olnud 01.10.2002 aktsiate ostumüügilepingu sõlmimise ajal aktsiate omanikuks, siis ei ole täidetud VÕS § 1037 lg 1 alusel kostja vastu esitatud nõude rahuldamise eeldused. Eeltoodust tulenevalt on maakohus jätnud õigesti hagi rahuldamata. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.

12. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Kuivõrd maakohtu otsus jääb muutmata, ei ole alust muuta ka maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. Hagi rahuldamata jätmise tõttu on maakohus jätnud menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel õigesti hageja kanda. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad ringkonnakohtus kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel samuti hageja kanda.

13. TsMS § 174 lg 3 järgi kui maakohus määrab kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse ja kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse peale kaevatakse edasi, määrab kaebust lahendav kõrgema astme kohus kindlaks selles kohtuastmes kantud menetluskulude rahalise suuruse. TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kostja menetluskulude nimekirja ega taotlust menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks ringkonnakohtule esitanud ei ole. Kuna ka tsiviilasja materjalidest ei nähtu andmeid kostja poolt apellatsioonimenetluses riigilõivu maksmise või tema lepingulise esindaja kulu kohta, siis ringkonnakohus kostja menetluskulude rahalist suurust kindlaks määrata ei saa.

14. Seoses hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega tuleb hagejalt riigituludesse välja mõista riigilõiv 3400 eurot, mille tasumisest vabastas ringkonnakohus hageja 14.01.2016 määruse alusel (TsMS § 179 lg 1 ja § 190 lg 2 alusel).

Ele Liiv

Indrek Soots Krista Kirspuu /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/