1-16-588/12 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17. 2016 kohtumajas märts Jõhvi Kriminaalasja number 1-16-588 (15244000195) Kohtukoosseis Kohtunik Deniss Minzatov Kohtuistungi sekretä , tõlk r

Piret Juuse, Svetlana Hamaza Kriminaalasi S.H

118 lg 1

süüdistuses KarS § p järgi lühimenetluses Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri Olga Dorogan prokurör Süüdistatav S.H, isikukood XXX, kodakondsuseta, keskharidus, elukoht xxx, , emakeel ei tööta

– vene keel. Varem kriminaalkorras karistatud:

- 02.02.2009 Ida-Viru Maakohtu otsusega KarS § 118 p 1 järgi vangistusega 3 aastat 11 kuud 27 päeva, katseaeg 4 aastat. Tõkend – elukohast lahkumise keeld alates 23.02.2015, o li kinni peetud 21.02.2015- . 23.02.2015 s.o 3 päeva Kaitsja Määratud kaitsja vandeadvokaat Arri Tooming Istungi toimumise aeg 17.03.2016 RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 238, 306, 309 lg 3, 311, 313, 315 kohus o t s u s t a s:

S.H süüdi tunnistada KarS § järgi ning mõista talle

118 lg 1 p 1 karistuseks 4 (neli aastat vangistust. )

Vastavalt KrMS §

2 vähendada S.H’le mõistetud karistust ühe -le 238 lg

kolmandiku ehk 1 aasta ja 4 kuu l uks karistuseks 2 (kaks) aastat ja 8 võrra, mõistes õplik (kaheksa) kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistuse hulka eelvangistuse aeg alates 21.02.2015 kuni 23.02.2015, s.o. 3 (kolm) päeva, lugedes kandmisele kuuluvaks karistuseks 2 (kaks) aastat 7 (seitse) kuud ja 27 seitse (kakskümmend ) päeva vangistust.

Karistusaega arvestada alates S.H

karistuse kandmisele ilmumise päevast. KrMS § 414 alusel teatab kohus süüdismõistetule millal ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma.

Tõkend elukohast la S.H – hkumise keeld, tühistada antud kohtuotsuse jõustumisel ja vangistuse kandmisele asumisel.

Asitõendid: nuga, - (on hoiul Ida prefektuuris Rahu

-plaat lahtilõigatud T särk – 38, Jõhvi) ja CD salvestisega (lisatud kriminaalasja juurde)

– hävitada kohtuotsuse jõustumisel.

Rahuldada advokaadi Arri Tooming S.H taotlus ja määrata tema poolt ´le osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise ees (ükssada t 194,40 eurot üheksakümmend neli eurot ja 40 senti), sh tasu 120 eurot, sõidukulud 42 eurot, käibemaks tasult ja kuludelt 24 + 8,40 eurot.

Välja mõista ´lt S.H riigituludesse menetluskulud: 1075 eurot sundraha,

72 eurot kaitsjatasu kohtueelses menetluses, 194,40 eurot kaitsjatasu kohtumenetluses,

61 eurot ekspertiisitasu.

Menetluskulud summas 1402,40

eurot (üks tuhat nelisada kaks eurot ja 40 senti) tuleb tasuda 12-

- ja Tolliameti kuulise tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumise tähtajast Maksu arveldusarvele SEB pangas nr EE351010052031000004 SWEDBANK EE502200221014193355 NORDEA PANK EE401700017002872300 DANSKE BANK EE873300333499990003 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99916700019933 ning selgitusse märkida süüdimõistetu ees-ja perekonnanimi, kriminaalasja nr, menetluskulud. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajja kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 18.03.2016 ehk hiljemalt 24.03.2016. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistatav või tema kaitsja süüdistatavale kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kantseleis

alates 7.04.2016.

Süüdistus

S.H selles, et tema tema 21.02.2015 kella 15:15 paiku süüdistatakse

korteris, aadressi xxx l alev, olles alkoholijoobeseisundis konflikti käigus lõi kahel korral noaga oma elukaaslast xx Xxx vasaku külje piirkonda, millega tekitas kannatanu Xxx Xxxile kõhuõõnde tungivad torke lõikehaavad (kokku 2) vasakul pool rindkere tagapinnal põrna ja -

peensoole vigastusega, mille tüsistusena tekkis verikõhukoobas ja äge kõhukelmepõletik.

Kõhuõõnde tunginud haav põhjustas kannatanul eluohtliku tervisekahjustuse. Seega pani S.H toime raske tervisekahjustuse tekitamise, kui sellega on põhjustatud oht elule, so KarS § 118 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Menetlusosaliste seisukohad

Prokurör taotles S.H süüdimõistmist ja tema karistamist KarS § 118 lg l p 1 järgi vangistusega, vähendada karistust kolmandiku võrra

6 aasta

4 aastani, arvata karistusaja hulka 3 päeva kinnipidamist ning mõista lõplikuks karistuseks 3 aastat 11 kuud ja 27 päeva vangistust. Vabastada karistusest tingimisi kontrollnõuete järgimise kohustusega, samuti kohustusega mitte tarvitada alkoholi. Katseaja pikkus 3 aastat.

Kaitsja on , tegu on toime pandud S.H poolt. leidis, et süüdistus põhjendatud Kvalifikatsioon on õige. Pole tõendatud, kas S.H lõi 1 või 2 korda, kahest lööki oli tuvastatud ekspertiisiaktiga, kuid kvalifikatsiooni see ei muuda. S.H puudus tagajärje suhtes tahtlus, nii tema kui ka kannatanu olid raskes alkoholijoobes, mille tõttu ei suudetud adekvaatselt tajuda toimunut. Tegu on elukaaslastega, kes elanud koos üle 13 aasta. S.H helistas ise häirekeskusesse. Palub määrata kergem karistus –

4 aastat vangistust, mida vähendada 1/3 võrra ning lõplikuks karistuseks mõista 2 aastat 8 kuud vangistust, kohaldada KarS § 74 alusel tingimisi karistust.

Süüdistatav S.H tunnist oma eeluurimisel as oma süüd täielikult ning jäi antud ütluste juurde.

KOHTU SEISUKOHT

Tuvastatud asjaolud

Kohus leiab, et S.H´le süüks arvatav kuritegu on tõendamist leidnud ning loeb tuvastatuks, et 21.02.2015 kella 15.15 paiku korteris aadressil xxx, olles alkoholijoobe seisundis,

kahel korral noaga oma elukaaslast Xxx Xxx vasaku konflikti käigus lõi süüdistatav külje piirkonda, millega tekitas ile kõhuõõnde tungivad torke lõikehaavad kannatanu Xxx Xxx - (kokku 2) vasakul pool rindkere tagapinnal põrna ja peensoole vigastusega, mille tüsistusena tekkis verikõhukoobas ja äge kõhukelmepõletik. Kõhuõõnde tunginud haav põhjustas kannatanul eluohtliku tervisekahjustuse.

Kannatanu Xxx Xxx tulenevalt elab ta i ülekuulamise protokollist (koos fototabeliga) S.H-ga 13 aastat. Elavad pidevalt S.H korteris aadressil xxx, kuid kui nad tülitsevad siis läheb ta enda korterisse . Veebruaris (täpset kuupäeva ei mäleta) xxx olid nad Antonina korteris ja tarvitasid alkoholi. Ta oli väga purjus ja ei mäleta hästi juhtunut. Nad olid kahekesi köögis, tekkis sõnaline konflikt. Võib-olla ta solvas Antoninat, kes seisis tema selja taga ning tundis, et vasakust küljest jookseb verd. Nuga ta Antonina käes ei näinud. Ta läks enda koju. Ta tahtis minna magama, kuid tuli Antonina, vaatas tema haavu ja kutsus kohale kiirabi ja politsei. Teda viidi haiglasse, kus oli 10 päeva. Pärast seda läks Antonina juurde tagasi, kooselu jätkub ja kõik on korras. (tl 1-8, 9-

11).

Lähisuhte vägivall tõendab, et 21.02.2015 kell 15.19 saadi väljakutse a infoleht (tl 12) aadressile xxx, kuna Xxx Xxx lõi elukaaslane S.H noaga vasaku külje neeru piirkonda, kunatarvitati alkoholi ja mees oli agressiivne ja hakkas Antoninal käsi väänama. Antonina kutsus kiirabi. Sündmuskohal oli leitud nuga.

xxx vallavalitsuse vastuse (tl 13-14) kohaselt elab Xxx Xxx aadressil xxx, kuid viibib tihti

S.H elukohas xxx. 12.03.2015 viidi nendega läbi vestlus ja S.H ütles, et on tu korda öelnud, et ta ei tuleks tema juurde, kuid tuleb Xxx Xxxile mi ikkagi. Xxx Xxx ei soovinud esitada avaldust juhtunu kohta.

Asitõendi vaatlusprotokollis (tl 15-16) on vaadeldud XL suuruses helekollast T-särki, mis oli lahti lõigatud arstide poolt. Selja osa peal vasakul pool verekahtlane määrdumine. T-särgi selja osal vasakul pool alläärest 28 cm gaugusel ning vasakust äärest 5,5 cm kaugusel on vertikaalne sisselõige pikkusega 1,5 cm. Sisselõikest allapoole paremale ca 6 cm kaugusel on teine horisontaa

lne sisselõige pikkuga 0,6 cm.

Asitõendi vaatlusprotokollis (tl 17 25) on vaadeldud sündmuskohalt leitud nuga, mille tera -

pikkuseks on 12,5 cm, käepide 9,5 cm. Käepide on pruuni vävi ja puust, teral on mõlemal pool pruuni värvi jäljed. 02.2015 kell 15.14 häirekeskusesse tehtud Samuti vaadeldi 21. kõnesalvestit. Numbrilt xxx helistab S.H ja teatab, et Xxx Xxxil on noahaav.

Tunnistaja Xxx Xxx andis i (tl 26), et olles politseipatrullis koos Xxx xxx sai 21.02.2015 ütlus kell 15.19 xxx, et meest oli haavatud noaga. Kiirabi vaatas Xxx Xxx väljakutse aadressil i üle,

vasakul pool veeru piirkonnas oli veritsev torkehaav. Ta viidi haiglasse. Paarimees suhtes samal ajal S.H-ga, kes tunnistas, et tema lõi kannatanut noaga tema korteris xxx. Nende vahel oli toimunud konflikt, kuna Xxx Xxx oli alkoholijoobes ja korteris oli korralagedus. Xxx Xxxmuutus armukadeduse tõttu agressiivseks ja hakkas Antoninal käsi väänama. Antonina võttis köögilaual oleva noa ja lõi t enesekaitseks noaga ühe korra Xxx

vasakusse külge, seejärel läks oma korterisse aadressil Xxx lahkus korterist. Xxx xxx,

Antonina järgnes talle ja kutsus kiirabi. S.H oli nähtavalt joobes ning indikaatorvahend kinnitas tema joobeseisundit. Koos S.H

’ga läksid

politseinikud tema korterisse, kus S.H andis välja noa, millel olid vereplekid. Ka põrandal oleval vaibal olid veretaolised määrdumised, kuid Antonina väitis, et see on juba ammu ja pole veri. S.H toimetati politseijaoskonda.

Kehavigastuste iseloomu ja tekitamise asjaolusid tõendab ka dokumentaalse tõendina esitatud tõend nr 302 (tl 27), mille kohaselt Xxx Xxxil oli 21.02.2015 kell 16.24 diagnoositud rindkere tagapinna lõikehaavad, pärasoolevigastus ja alkoholi toksiline toime. Patsiendikaardist nr R519873 (tl 28-30) toodi Xxx Xxx SA Ida-Viru Keskhagilasse kiirabiga 21.02.2015 nähtuvalt

kell 16.24 haav rindkeres. Saadud vigastuse suhtes selgitas . Ülevaatusel tuvastati temal kannatanu, et 21.02.2015 kella 14.00 ajal xxx. lõi tema elukaaslane teda noaga aadressil Isiku ekspertiisiakt nr 15E-IDI0028 (tl 33- Xxx Xxxil esinesid kaks 36) tõendab, et kõhuõõnde

tugivat torke-lõikehaava vasakul pool rindkere tagapinnal põrna ja peensoole vigastusega, mille tüsistusena tekkis verkõhukoobas ja äge kõhukelmepõletik. Vigastused on tekitatud terava vägivalla toimel löökidest teravaotsalise esemega (võimalik, et noaga). Kõhuõõnde tunginud haav põhjustas kannatanul eluohtliku tervisekahjustuse. Ekspertiisi maksumus oli 61 eurot.

S.H oli kahtlustatavana kinni peetud 21.02.2015 ning vabastatud 23.02.2015 (tl 38-39).

Indikaatorvahendi kasutamise protokoll tõendab, et antud kuriteo toimepanemisel oli süüdistatav alkoholijoobes. Selle protokolli kohaselt oli S.H reaktsioonikiirus häiritud, kõne segane, koordinatsioon kergelt häiritud. Tema käitumine oli normaalne. Alkoholijoove oli 0,79 mg/l (tl 40).

Ülekuulamisel tunnistas kahtlustatav S.H oma süüd ning avaldas, et elab

Xxx Xxxiga koos ca 12 aastat. Xxx kord elavad nad l on olemas ka oma korter ning mõni

eraldi. 21.02.2015 hommikul tuli ta matustelt koju, oli joobes. Xxx oli kaine. S.H tuli koos oma tütre xxx, tema abikaasa xx ning abikaasa ema xx Xxx oli 0,5 l . viina. Nad kutsusid ka naabri xx xx xxx . Tütar koos abikaasa ja läksid kohe ära. Tema, xx ja Xxx Xxx jõid kolmekesi viina ära. läks ära ja S.H läks xx juurde. Tunni aja pärast tuli tagasi ja tõi 0,5 l viina. Ta läks jõi viina, kuid Xxx Xxxga enda korterisse, kus Xxx tema mitte. Nende vahel tekkis konflikt raha pärast. Ta tahtis panna oma käe Xxx taskusse, kuid Xxx haaras teda käest ja väänas nimetissõrme. Ta tundis valu ja karjus, et Xxx ta lahti laseks. Xxx - Xxx hakkas veel kõvemini väänama. See kestis 2 3 minutit, mille järel lasi ta käe lahti. Pliidil oli kolm nuga. Ta oli vihane ja haaras esimese ettejuhtuva noa, mis oli pruuni värvi ja 10 cm pikkuse teraga. Lõi paremas käes oleva noaga ühe korra t vasaku külj Xxx e piirkonda ja pani noa pliidile tagasi. Kuna Xxx Xxx l oli jope seljas ei näinud ta verd. võttis oma asjad ja läks ära. 20 minuti pärast läks S.H Xxx korterisse aadressil xxx, et kontrollida, kuidas tal on. Xxx seisis köögis ja tarvitas alkoholi. t hoidis küljest kinni. S.H kutsus välja kiirabi ja politsei. Kahetseb tehtut. (tl 41-44, 46-48).

Karistusandmete väljavõttest (tl 51) ja Viru Maakohtu 02.02.2009 kohtuotsusest nr 1-08-1331 (tl 52) nähtub, et S.H on ühe korra kriminaalkorras karistatud KarS § 118 p 1 järgi ning karistust 3 aasta 11 kuu 27 päeva tingimisi vangistusegs KarS § 73 alusel, katseaeg

4 aastat. Kohtuotsusest nähtub, et ka eelmisel korral oli kuritegu toime pandud Xxx Xxxi suhtes.

Süüdistatava ütlused on teiste asjas kogutud tõenditega, sh kannatanu vastavuses Xxx Xxx ja i tunnistaja xxx. Xxxi 21.02.2015 tekkis ütlustega. Nii kannatanu kui tunnistaja kinnitavad, et kannatanu ja süüdistatava vahel konflikt, mille tagajärjel oli kannatanule tekitatud noahaav.

Samuti tuleb süüdistatava ütluste hindamisel arvestada, et ta oli alkoholijoobes, mida kinnitavad kannatanu Xxx Xxx ja tunnistaja xxx. Xxxi hendi i ütlused ning indikaatorva kasutamise protokoll (tl 40).

Kohus tugineb antud otsuse tegemisel kannatanu Xxx Xxxi, süüdistatava S.H ning tunnistaja Xxx Xxxi ütlustele, aga samuti dokumentaalsetele tõenditele, mis kinnitavad kannatanul kehavigastuste olemasolu ja iseloomu. Tõendite usaldusväärsus

Kohus ei tuvasta antud asjas ebausaldusväärseid tõendiallikaid, kõik tõendid on omavahel vastavuses.

Kaitsepool on seadnud kahtluse alla selle, kas S.H lõi kannatanut üks või kaks korda. Süüdistatav väitis eeluurimisel, et lõi kannatanut noaga üks kord. Kannatanu ise lööki ei tundnud ja nuga ei näinud, tundis vaid vere voolamist. Haiglas oli aga Xxx Xxxil tuvastatud 2 lõikehaava. Samuti on 2 haava olemasolu kinnitatud isiku ekspertiisiaktiga ja asitõendi vaatlusprotokolliga, millest on näha, et T-särgil on 2 sisselõiget. Seega on dokumentaalsete tõenditega tuvastatud, et ile oli 21.02.2015 tekitatud 2 lõikehaava. Xxx Xxx

Süüdistatav ja kannatanu ei pruugi täpseid asjaolusid mäletada tulenevalt nende joobeseisundist ja konfliktisituatsioonist tekkinud ärevuse tõttu.

Kohus leiab, et kehavigastused kannatanul olid fikseeritud ning ükski tõend ei viita sellele, et need oleks temale tekitanud keegi kolmas isik, s.t mitte süüdistatav. Tunnistaja xx. Xxx ütluste järgi saabus ta kohale politseipatrulli koosseisus 21.02.2015 kell 15.19 saadus väljakutsele. Võttes arvesse, et kannatanu läks kohe peale juhtunut oma koju ja süüdustatava sõnade kohaselt läks ta kannatanule järele umbes 20 minuti pärast, ei ole eluliselt usutav, et kannatanul võis tekkida konflikt kellegi kolmanda isikuga, kes tekitas kannatanule veel ühe torkehaava. Samuti pole kannatanu ütlustest näha, et ta oleks kedagi koduteel kohanud.

Kuriteo kvalifikatsioon

Kohus nõustub süüdistuses esitatud S.H

118 lg teo kvalifikatsiooniga KarS §

1 p 1 järgi. Ka kaitsja ja süüdistatav ei vaielnud kvalifikatsioonile vastu.

KARISTUS

Karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (KarS § 56 lg 1).

Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Karistust kergendavaks asjaoluks on puhts

üdamlik kahetsus ja kannatanule abi kutsumine pärast süüteo toimepanemist

S.H pani toime tervisekahjustuse tekitamise, millega oli põhjustatud oht elule. ja Viru Maakohtu 02.02.2009 kohtuotsuse kohaselt on Karistusregistri väljavõtte

S.H

118 p 1 4-aastase varem karistatud kriminaalkorras KarS § järgi

vangistusega tingimisi katseajaga 4 aastat (tl 51-52). kusjuures tuleb märkida seda, et ka eelmine kuritegu oli toime pandud kannatanu Xxx Xxxi suhtes. Eeltoodu aluse leiab kohus, l et S.H

süü vastab keskmisele määrale.

Kohus

osas ei nõustu prokuröri karistusettepanekuga karistuse määra ja tingimisi vabastamise ning leiab, et kuna varem on süüdistatav toime pannud samalaadse kuriteo sama kannatanu suhtes, ei saa antud juhul kohaldada karistusest tingimisi vabastamist ning süüdistatavat tuleb karistada reaalse vangistusega. Arvestades süü keskmise määraga ning kergendavate asjaolude olemasoluga ning raskendavate asjaolude puudumisega, tuleb S.H-le mõista karistus selle sanktsiooni alammääras.

KarS § 118 lg 1 p 1 sanktsioon ette 4 kuni 12- näeb aastase vangistuse. Prokurör küsis

S.H-le karistuseks 6-aastase vangistuse, mis tuleb vähendada kolmandiku võrra rutamine toimub lühimenetluse korras. Kohtu arvates

4 aastani, kuna asja a ei vasta see

karistuse määr S.H -aastase süü raskusele ning teda tuleb karistada 4 vangistusega, mida tuleb KrMS § 238 lg alusel vähendada 1/3 võrra 2 aasta ja 8 kuuni.

Karistusaja hulka tuleb arvestada S.H kinnipidamine 21.02.2015 kuni 23.02.2015 (tl 38-39), s.o kolm päeva ning lõplikuks karistuseks mõista 2 aastat 7 kuud ja 27 päeva vangistust. Karistusaja algust tuleb arvestada alates S.H karistuse kandmisele ilmumisest.

Tõkend

S.H suhtes oli alates 23.02.2015 kohaldatud tõkendina elukohast lahkumise keeldu.

Kuna S.H-le mõistetakse reaalne vangistus, tuleb tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada karistuse kandmisele asumisel.

Asitõendid

KrMS § 126 lg 1 p 3 ja 4 kohaselt menetleja määruses või kohtuotsuses nähakse asitõendi suhtes ette järgmised meetmed: kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses;

väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber.

Kohus leiab, et antud k - - riminaalasjas kogutud asitõendid: nuga, lahtilõigatud T särk ja CD plaat salvestisega tuleb h

– ävitada kohtuotsuse jõustumisel.

Menetluskulud

Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p

9 on antud kriminaalasjas tekkinud järgmised 3, 4, menetluskulud: 61 eurot ekspertiisitasu (tl 36), kaitsjatasu 72 eurot kohtueelses menetluses (tl 60-62), kaitsjatasu kohtumenetluses 194,40 eurot (73-74) ja sundraha 1075 eurot.

KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kuna kohus teeb süüdimõistva otsuse tuleb KrMS § 180 lg 1 ja 3 alusel jätta menetluskulud kogusummas 1402,40 eurot S.H kanda. süüdistatava

Kohus ei tuvasta alust S.H menetluskulude kandmisest vabastamiseks ja menetluskulude osaliselt või täielikult riigi kanda jätmiseks ning jätab kõik menetluskulud S.H

kanda, võimaldades kulude tasumist 12 kuu jooksul.

Kohtunik Deniss Minzatov