3-15-2676/19 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Kohtunik

Otsuse tegemise aeg ja koht

Haldusasja number

Haldusasi

Menetlusosalised

Asja läbivaatamine

Tallinna Halduskohus

Sirje Kaljumäe

6. aprill 2016, Tallinn

3-15-2676

D.K.i kaebus Tallinna Vangla 21.09.2015 käskkirja nr 5-2/1211

ja 22.10.2015 vaideotsuse nr 5-15/15/26925-2 tühistamiseks

D.K.

Tallinna Vangla, volitatud esindaja

Monika

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta D.K.i kaebus rahuldamata.

2. Jätta poolte menetluskulud nende enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 6. mail 2016.

Vastuseks

esitatud

apellatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem

kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg

1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Vangla vanemvalvur Klemet Kivisild koostas 21.08.2015 ettekande nr 2197 (tl 10).

Ettekande kohaselt teostas ta 21.08.2015 kell 14:12 vangla 3-2 sektsiooni kambris nr 8

ringkäiku ning avastas, et kinnipeetav D.K. istus ukse juures paremal asuva narivoodi ees

taburetil ja hoidis oma vasaku käe peopesa rusikas. Vanemvalvurit nähes pani D.K. rusikas käe

oma põlvede vahele. K. Kivisild andis kinnipeetavale korralduse püsti tõusta ja oma vasaku käe

peopesa ette näidata. Kinnipeetav D.K. tõusis püsti, kuid peopesa ette ei näidanud ning

hoidis käsi enda kõrval rippuvas asendis. K. Kivisild andis

Kaebaja

Vastustaja

Raiendik

3-15-2676

kinnipeetavale uuesti sama korralduse ning võttis samal ajal oma parema käega D.K.i vasaku

käe randmest kinni ja tõstis tema kätt. D.K. ei avanud endiselt oma peopesa. Alles järgmise

korralduse peale avas D.K. peopesa, misjärel kukkus kambri põrandale isevalmistatud sigaret

(ajalehepaberisse keeratud tubakapuru), mille valvur sealt ära võttis (akt eseme äravõtmise

kohta, tl 11).Vanemvalvur K. Kivisild teavitas D.K.i ettekande koostamisest ning võimalusest

anda seletused. D.K. andis 21.08.2015 seletuse (tl 13), mille kohaselt leidis kambri põrandalt

isevalmistatud sigareti ja tahtis selle ära visata, kuid kambrisse tulnud valvur K. Kivisild võttis

selle põrandalt ära.

2. Tallinna Vangla algatas 25.08.2015 kinnipeetav D.K.i suhtes distsiplinaarmenetluse

vangla sisekorraeeskirja (VSKE) § 82 lg 3 rikkumise tunnustel (tl 12). Samal kuupäeval andsid

vanglale oma seletused nii D.K. kui ka tema kambrikaaslased A. J., E.

K. ja A. F. (tl 13-14b). Distsiplinaarmenetluse käigus esitas täiendavaid

ütlusi ka vanemvalvur K. Kivisild (tl 15 ja pöördel). 21.09.2015 teostasid inspektor-

kontaktisikud Olga Kostjanaja ja Roman Andruhovitš kinnipeetav D.K.ilt 21.08.2015

äravõetud eseme vaatluse, mille tulemused vormistati protokollis (tl 11 pöördel).

D.K.i suhtes koostati 17.09.2015 distsiplinaarmenetluse protokoll (tl 8-9 pöördel), millele

kinnipeetav esitas 17.09.2015 oma vastuväited, teatades, et ei nõustu ettekandega, kuna valvur

avastas ja tuvastas ise, et tegemist on isevalmistatud sigaretiga (tl 12 pöördel).

3. Tallinna Vangla karistas 21.09.2015 käskkirjaga nr 5-2/1211 (tl 5-7) kinnipeetav D.

K. vangla sisekorraeeskirja (VSKE) § 82 lg 3 rikkumise eest kartserisse paigutamisega

üheksaks ööpäevaks.

3.1. Käskkirja kohaselt viibib D.K. Tallinna Vanglas alates 14.02.2014 ning on seega teadlik

Tallinna Vangla kodukorra ja vangla sisekorraeeskirja alusel kehtestatud suitsetamise

korraldusest. D.K.i on 12.06.2015 karistatud distsiplinaarkorras VSKE § 82 lg 3 rikkumise eest

(keeld hoida enda juures tubakatooteid) ning seega on ta asjakohasest regulatsioonist teadlik.

Tallinna Vangla kodukorra p 12.1. lubab kinnipeetavatel suitsetada ainult selleks ettenähtud ja

märgistatud kohtades ning ettenähtud aegadel. Kolmanda üksuse hoonetesse S1 ja S2

paigutatud

kinnipeetavatel

on

lubatud

suitsetada

jalutuskäigu

ajal

jalutushoovis.

Distsiplinaarmenetluse käigus on tuvastatud, et 21.08.2015 kella 14:12 ajal oli 3-2 sektsiooni

kambris nr 8 D.K.i käes isevalmistatud sigaret (tubakatoode tubakaseaduse § 3 lg 1 tähenduses).

Seega oli kinnipeetava valduses tubakatoode ajal ja kohas, kui tal puudus selleks õigus. Hetkel,

kui tubakatoode oli D.K.i käes, oli ta selle eseme valdaja (teostas tegelikku võimu asja üle)

asjaõigusseaduse § 90 ja § 36 lg 1 mõttes.

3.2. Arvestades, et kambris nr 8 asus 21.08.2015 seisuga kuus kinnipeetavat ning kamber oli

varustatud kõikide koristamiseks vajaminevate vahenditega (põrandaharjad, kühvel jne), on

vähetõenäoline, et D.K. koristas põrandal olevat prügi kätega ning hoidis seda rusikasse

pigistatud käes. Vanemvalvur K. Klemeti sõnul tulenes järeldus, et tegemist on isevalmistatud

sigaretiga, sellest, et rulli keeratud ajalehepaberi ühest otsast paistis tubakapuru. Seega pidi ka

D.K. nägema, et tegemist on isevalmistatud sigaretiga.

3.3. D.K.i sõnul allus ta koheselt vanemvalvur K. Kivisilla korraldusele avada peopesa, kuid K.

Kivisilla ettekande kohaselt tegi ta seda pärast korduvate korralduste andmist. D.K.i

kambrikaaslased D.K.i sõnu ei kinnita. Menetluse käigus ei tuvastatud ühtegi asjaolu, mis

annaks aluse kahelda vanemvalvuri ettekandes. Eriolukordi fikseerivate ettekannete

koostamine on vanemvalvuri tööülesanne ning valeettekande tõenäosust vähendab asjaolu, et

sellisel juhul riskiks vanemvalvur enda suhtes distsiplinaarmenetluse algatamisega.

3.4. Vanglas tubakatoodete valdamine selleks keelatud ajal on raske rikkumine. Tubakatoodete

hoiustamiseks on kinnipeetavatele eraldatud suitsetamistarvete kapp, kus tubakatooted on hoiul

ajal, mil need on kinnipeetavale keelatud. Kui kinnipeetav tubakatooteid hoiule ei anna, võib

2(9)

3-15-2676

järeldada, et ta kavatseb suitsetada selleks mitteettenähtud ajal ja kohas. Lisaks vangla

kodukorra rikkumisele seab kambrites ja ühiselt kasutatavates ruumides suitsetamine ohtu ühist

ruumi kasutatavate isikute ja teenistujate julgeoleku. Süütamisvahendite keelu tõttu hakkab

kinnipeetav kambris sigareti süütamiseks muid võimalusi otsima (nt elektripirni hõõgniit), mis

aga võivad põhjustada vanglas tulekahju ja ohustada vangla julgeolekut. Sigarettide

hoiustamine on ka vajalik, et vältida ebaseaduslikke võlasuhteid, mis soodustaks kinnipeetavate

hulgas subkultuuriliste ilmingute levimist.

Tubakatoote omamine keelatud ajal ja kohas on vangla üldist julgeolekut ohustav ja seega raske

rikkumine. Vangla üldise julgeoleku ja kinnipeetavate üle järelevalve tagamine on vältimatult

vajalik vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamise kindlustamiseks. Oma käitumisega

näitas D.K. üles lugupidamatust ning negatiivset, ükskõikset ja hoolimatut suhtumist vangla

tegevust reguleerivatesse õigusaktidesse.

3.5.Kaebaja puhul puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud, ta väljendas otsest

tahtlust hoida enda valduses tubakatoodet ajal ja kohas, kus tal selleks õigus puudus.

Raskendavaks asjaoluks on samalaadse rikkumise eest määratud kehtiv distsiplinaarkaristus.

Õiguskorra kaitsmise eesmärgil on vajalik, et raskele rikkumisele järgneks ka vastava

rangusega karistus, mis on vajalik ka selleks, et kinnipeetav saaks aru, et sellist käitumist ei

tolereerita ning rikkumine toob kaasa selgelt ja koheselt tajutavad tagajärjed. Arvestades

juhtumi asjaolusid ja rikkumise iseloomu, on D.K.i distsiplinaarkorras karistamine

põhjendatud ning üldpreventiivsel eesmärgil vajalik. Distsiplinaarmenetluse käigus on

tuvastatud D.K.i süüline käitumine. Noomitus või kokkusaamise keelamine oleks liiga

leebed karistused ega tooks kaasa kinnipeetavale mõjuvat tagajärge. Ka ei mõjuks talle isikliku

raadio, televiisori või muu elektriseadme keelamine, kuna tema kasutuses ei ole ühtegi

elektriseadet. Kinnipeetav on hõivatud majandustöödel, kuid tema üheks kuuks töölt

eemaldamine ei oleks eesmärgikohane, kuna rikkumine ei ole seotud töökohustuste täitmisega

ning töötamine aitab kaasa kinnipeetava resotsialiseerumisele ja võimaldab kinnipeetaval

tasuda rahalisi nõudeid. Seetõttu on otstarbekohane ja proportsionaalne isiku karistamine

kartserisse paigutamisega. Varasemalt on kinnipeetavat samalaadse teo toimepanemise eest

karistatud

kartserikaristusega

kaheksaks

ööpäevaks,

kuid

D.

K. jätkas

distsiplinaarrikkumisi. Seetõttu on vajalik karistada teda kartserisse paigutamisega üheksaks

ööpäevaks. Selline karistus on proportsionaalne toimepandud süüteoga ning võib ainukese

karistusliigina oma eesmärki täita isiku õiguskuulekale teele suunamisel. Tegemist on mõõduka

karistusega, millega ei sekkuta isiku õigustesse ülemäära.

4. D.K. esitas Tallinna Vangla 21.09.2015 käskkirja nr 5-2/1211 peale vaide (tl 25-26),

milles palus vangla 21.09.2015 käskkirja nr 5-2/1211 tühistada.

D.K. ei nõustunud vandes vanemvalvur K. Kivisilla ettekande ja käskkirjaga, kuna ta ei ole

suitsetanud ega vaidlusalust eset ise teinud. Eseme sisu ta ei näinud ega proovinud. Ka ei ole ta

näinud, et seda oleks süüdatud. Ese on tuvastatud vanemvalvuri ütluste järgi ning D.K. ei

saanud aru, mis ese see oli. K. Kivisilla korraldusele allus ta koheselt ning avas rusika, misjärel

ese kukkus põrandale. Kartserikaristus ei ole põhjendatud, kuna tal ei olnud soovi kodukorda

rikkuda. D.K.i arvates oli tegemist prügiga ning ta tahtis selle ära visata. Ta ei kasuta iga kord

prahi koristamiseks harja ja kühvlit, vaid korjab prügi lihtsalt maast üles ja viskab prügikasti.

D.K.ile jääb arusaamatuks, kas ta peab iga kord prahti maast üles võttes kontrollima, kas

tegemist on keelatud esemega.

5. Tallinna Vangla jättis 22.10.2015 vaideotsusega nr 5-15/15/26925-2 (tl 17 ja pöördel) vaide

rahuldamata.

6. Tallinna Halduskohtule saabus 27.10.2015 D.K.i kaebus Tallinna Vangla 21.09.2015

käskkirja nr 5-2/1211 ja 22.10.2015 vaideotsuse nr 5-15/15/26925-2 tühistamiseks.

3(9)

3-15-2676

Kaebaja esitas 11.01.2016 taotluse arvestada asja läbivaatamisel asitõendina temalt 21.08.2015

äravõetud eset (väidetavalt isevalmistatud sigaret).

7. Tallinna Vangla esitas 14.01.2016 kaebusele vastuse, milles palub jätta kaebuse

rahuldamata ning kaebaja menetluskulud tema enda kanda, Vastustaja edastas 22.02.2016

vastuseks kohtu nõudele fotod äravõetud esemest ning selgituse eseme tuvastamise kohta.

8. Kohus määras 15.01.2016 määrusega asja läbivaatamise kirjalikus menetluses.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

9. Kaebaja palub tühistada käskkiri, millega talle määrati distsiplinaarkaristus, ja vaideotsus,

millega jäeti rahuldamata selle käskkirja vaidlustamiseks esitatud vaie. Kaebuse, vastustajale

esitatud vaide ja kaebaja 11.01.2016 taotluse (tl 40) järgi on kaebaja põhiväide, et tegemist ei

ole isevalmistatud sigaretiga ning vanglaametnikud on eksinud selle asjaolu väljaselgitamisel,

rikkunud uurimis- ja selgitamiskohustust. Kaebaja ei pea seetõttu tema karistamist

põhjendatuks.

10. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata, esitades järgmised põhjendused.

10.1. Vastustaja ei pea usutavaks kaebaja väiteid, et ta pidas põrandalt leitud eset prügiks ja

tahtis selle ära visata. Asjaolu, et kaebaja istus vanglaametniku kambrisse sisenedes toolil,

näitab üheselt, et kaebajal polnud kavatsust eset ära visata. Ei ole eluliselt usutav, et kaebaja

suundub prügi leides sellega toolile istuma, selle asemel, et prügi kohe ära visata. Tõenäoline ei

ole ka, et olukorras, kus kamber nr 8 oli varustatud koristusvahenditega (kühvel, harjad) ning

21.08.2015 oli kambrisse lisaks kaebajale paigutatud teisi kinnipeetavaid, koristas kaebaja

põrandal olevat teadmata päritolu ja kasutusotstarbega prügi paljakäsi. Samuti tõendab kaebaja

käitumine vanglaametniku korralduste (näidata peopesa) täitmisega viivitamisel, et kaebaja

teadis hästi, mida ta peos hoiab, kuna vastasel korral puudunuks kaebajal vajadus eset

vanglaametniku eest peita. Seega ei sattunud keelatud ese kaebaja kätte ekslikult ning kaebaja

vastupidised väited on otsitud ning kantud eesmärgist süüst vabaneda.

10.2. Tuvastatud on, et kaebaja hoidis enda valduses keelatud ajal ja kohas isevalmistatud

sigaretti, mistõttu on VSkE § 82 lg 3 teokoosseis täidetud.

10.3. Kaebajale määrati karistuseks kartserisse paigutamine üheksaks ööpäevaks. Vaidlustatud

käskkirjas on juhtumi asjaolusid arvestades leitud, et vanglas tubakatoodete valdamine keelatud

ajal ja kohas on raske rikkumine. Kui kinnipeetav hoiab tubakatooteid kohas, kus see on

keelatud, võib järeldada, et ta kavatseb suitsetada selleks mitte ettenähtud ajal ja kohas, kuid

siseruumides sigareti süütamiseks kasutatud viis ning suitsetamine seaks ohtu ühist ruumi

kasutavate isikute ja teenistujate julgeoleku. Samuti võivad kinnipeetavad hoida tubakatooteid

keelatud kohas ajal eesmärgiga need kaaskinnipeetavale üle anda, mis võib tekitada vanglas

keelatud võlasuhteid. Käskkirja kohaselt on kaebajat ka varem sarnase rikkumise eest karistatud

ning käskkirjas on karistuse valikut põhjendatud. Määratud karistus on kooskõlas vangistuse

täideviimise eesmärgiga ning ei ilmne mingeid asjaolusid, et pidada määratud karistust

ülemääraseks.

10.4. Vaidlustatud käskkiri vastab õiguspärase haldusakti nõuetele ning sellel ei esine tühise

haldusakti tunnuseid. Kaebaja suhtes on läbi viidud distsiplinaarmenetlus, kaebajat on

teavitatud menetluse algatamisest, menetluse käik on protokollitud, kaebajale anti võimalus

anda omapoolseid seletusi, karistus on määratud ettenähtud tähtaja piires pädeva isiku poolt.

10.5. Vaidemenetlus on läbi viidud kooskõlas menetlusnormidega ning vaideotsus on antud

kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta,

vastab

4(9)

3-15-2676

vorminõuetele ning sellel pole tühise haldusakti tunnuseid. Vaideotsusega ei ole kaebaja õigusi

rikutud, vaie on üksnes jäetud täielikult rahuldamata.

10.6.Vastustaja 22.02.2016 täiendava selgituse kohaselt tuvastati eseme tubakasisaldus

21.08.2015 vanemvalvur K. Kivisilla poolt tubakalõhna ja eseme välise kirjelduse järgi ning

21.09.2015 vanglaametnike Olga Kostjanaja (distsiplinaarmenetluse läbiviija) ja Roman

Andruhovitši poolt teostatud visuaalse vaatluse käigus. Ettekande kirjutanud ametnikul on

pidev igapäevane kokkupuude tubakatooteid sisaldavate esemetega, mistõttu on tal praktiline

kogemus spetsiifilise välimuse ja lõhna põhjal tubakatoote tuvastamiseks.

KOHTU PÕHJENDUSED

11. Vaidlustatud käskkirjaga (tl 5-7) on vastustaja karistanud kaebajat vangla sisekorraeeskirja §

82 lg 3 rikkumise eest kartserisse paigutamisega üheksaks ööpäevaks. Kaebaja rikkumine

seisneb Tallinna Vanglas keelatud ajal ja kohas (vangla 3-2 sektsiooni kambris nr 8)

tubakatoote (isevalmistatud sigaret) valdamises.

12. Kaebaja on distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja vaidlustanud tühistamiskaebusega,

mis on haldusakti õigusvastasuse kõrvaldamiseks kohane õiguskaitsevahend. Vaidlust ei ole, et

selle käskkirjaga määratud karistuse on kaebaja ära kandnud. Kaebaja teavitas kohut

14.03.2016, et tema karistusaeg lõpeb 16.03.2016.

12.1. Riigikohtu praktikas (05.12.2011 otsus asjas nr 3-3-1-41-11 p-d 10–12; 13.11.2014. otsus

haldusasjas nr 3-3-1-44-14, p –d 10 ja 11) on selgitatud, et haldusaktil võib säilida mõju ja

praktiline tähendus ka pärast kehtivusaja möödumist ning sellisel juhul saab kohus haldusakti

tühistada. Tühistamine kõrvaldab haldusakti kehtivuse ka tagasiulatuvalt nõnda, et selle

varasemale kehtivusele ei ole võimalik hiljem enam tugineda. Haldusakti kehtivusaja

lõppemine ei välista seega tingimata tühistamiskaebuse esitamist ja läbivaatamist.

Kohtumenetluse ajal kehtivuse kaotanud haldusakti tühistamise nõude sisuline lahendamine on

välistatud vaid siis, kui kohus veendub, et kehtetu haldusakti "ületühistamine" ei ole kaebaja

õiguste kaitseks vajalik (vrdl halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 44 lg 1).

12.2. Eeltoodud kohtupraktika kohaselt võib kehtivuse kaotanud haldusakti mõju ja praktiline

tähendus väljenduda ennekõike võimaluses, et haldusorganid, kohtud ja kolmandad isikud

võivad oma edasistes otsustes ja toimingutes tugineda haldusakti varasemale kehtivusele.

Vaidlustatud käskkirja mõju ja praktiline tähendus ei pruugi olla täielikult ammendunud ka

praegusel juhul. VangS § 65 lg 5 kohaselt kustub distsiplinaarkaristus ühe aasta jooksul selle

määramisest arvates ning alles seejärel ei saa seda arvestada kui kehtivat distsiplinaarkaristust.

Kuna kaebaja on praeguseks vanglast karistuse kandmiselt vabanenud, tuleb eeldada tema

asumist õiguskuuleka eluviisi juurde. Siiski ei ole täielikult välistatud, et kui kaebaja peaks

sattuma taas vangistusseaduse mõjusfääri, võib tähtsust omada asjaolu, et isikul on kustumata

distsiplinaarkaristus. Ka ei ole ka hiljem välistatud, et kehtivat käskkirja võidakse arvestada

isiku varasema käitumise iseloomustamiseks. Näiteks kui kaebaja soovib tööle asuda ja

võimalik tööandja peab taustauuringuteks vajalikuks küsida vanglalt teavet tema käitumise

kohta, samuti muudes võimalikes olukordades, kus kaebaja taustale ja tema usaldusväärsusele

on vaja anda hinnang. Tühistamisnõue on ainus tõhus õiguskaitsevahend kehtiva haldusakti

õigusjõu murdmiseks. Seega peab kohus võimalikuks esitatud tühistamiskaebuse läbi vaadata.

13. Vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1 kohaselt on kinnipeetav vanglas julgeoleku tagamiseks

kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele

korraldustele. VSKE § 82 lg 3 kohaselt ei ole kinnipeetaval õigust hoida enda juures

tubakatooteid. Tubakatooted võetakse vanglateenistuse ametniku poolt hoiule. Vanglateenistus

väljastab tubakatooted kinnipeetavale vaid ajaks, millal tal on õigus viibida kohtades, kus on

5(9)

3-15-2676

lubatud suitsetada. Tulenevalt Tallinna Vangla kodukorra punktist 12.1. on kinnipeetavatel

lubatud suitsetada üksnes jalutuskäigu ajal jalutushoovis või jalutusboksis. Kodukorra p 12.2.

kohaselt hoitakse kinnipeetavate tubakatooteid vangla poolt selleks ette nähtud laegastes.

Punkti 12.3. kohaselt on kinnipeetav pärast jalutuskäiku kohustatud tarvitamata jäänud sigaretid

vanglaametniku määratud kohas ja ajal vanglale hoiule andma.

14. Vaidlust ei ole poolte vahel selles, et 21.08.2015 kell 14:12, kui vanemvalvur K. Kivisild

sisenes vangla 3-2 sektsiooni kambrisse nr 8, istus kaebaja toolil, hoidis kätt rusikas ja tal oli

käes rullikeeratud paber, mis sisaldas puru.

15. Kaebaja leiab, et käskkiri tuleb tühistada, kuna ta pole toime pannud etteheidetavat tegu.

Kaebaja väitel leidis ta vaidlusaluse eseme maast, võttis selle kätte, pidas seda prügiks ning

tahtis ära visata. Sel ajal sisenes aga kambrisse vanemvalvur K. Kivisild, kelle korraldusele käsi

rusikast avada ta ka koheselt allus, misjärel kukkus vaidlusalune ese põrandale. Kaebaja leiab, et

tegemist ei ole tubakatootega. Vastustaja leiab, et eseme tubakasisaldus on õigesti tuvastatud, ese

ei sattunud kaebaja kätte ekslikult ning kaebaja oli teadlik, et tegemist on isevalmistatud

tubakatootega, mistõttu on VSkE § 82 lg-s 3 sätestatud teokoosseis on täidetud. Ka ei olnud

vastustaja hinnangul kaebajal plaanis kõnealust eset ära visata. Kaebaja avas peopesa alles

pärast seda, kui valvur oli selleks andnud korralduse kolmandat korda.

16. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui see on antud

pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas,

proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. HMS § 56 lg 2 kohaselt tuleb

haldusakti põhjenduses märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus ning

kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest

haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud (HMS § 56 lg 3).

17. Kohus leiab esmalt, et vastustaja on kaebaja süü tuvastanud õiguspäraselt ning kaebaja süüd

tuvastavad tõendid vaidlustatud käskkirjas välja toonud ja neid piisavalt analüüsinud.

17.1. Ettekande nr 2197 (tl 10) kohaselt avas kaebaja valvuri kolmanda korralduse peale

peopesa, misjärel kukkus peopesast põrandale isevalmistatud sigaret (ajalehepaberisse keeratud

tubakapuru). Kaebaja väitel avas ta peopesa esimese korralduse peale. Kohtu hinnangul ei

omagi praegusel juhul tähtsust mitmenda korralduse peale kaebaja peopesa avas, kuivõrd see

ei muuda fakti, et kaebaja istus oma kambris ja hoidis käes ajalehepaberisse keeratud

tubakapuru, mille ta valvuri kambrisse sisenedes rusikasse peitis. Kaebajat ei ole karistatud

korraldusele mitteallumise eest.

17.2. Kaebaja on vastuväites distsiplinaarmenetluse protokollile (tl 12 pöördel) ja

vaidemenetluses (tl 25-26) esitanud väite, et tegemist ei olnudki isevalmistatud sigaretiga, vaid

prügiga ning et valvur tuvastas kohapeal ekslikult, et tegu on ajalehepaberisse keeratud

tubakapuruga. Vanemvalvur K. Kivisild on 16.09.2015 e-kirjas (tl 15) märkinud, et kuna

rullikeeratud ajalehepaberi ühest otsast paistis tubakapuru, ei saanud tegemist olla olmeprügiga.

Lisaks on inspektor-kontaktisikud Olga Kostjanaja ja Roman Andruhovitš teostanud

21.09.2015 kinnipeetav D.K.ilt 21.08.2015 ära võetud eseme vaatlust. Menetlustoimingu

protokollis (tl 11 pöördel) kirjeldasid nad eset järgmiselt :“Rulli keeratud venekeelse

ajalehe/ajakirjanduse (šrifti suuruse järgi) pikkus on 7 cm. Ühest otsast rulli sees on ca 1,5 cm

paksemast paberist keeratud toruke. Rulli teisel otsal on põlemise jäljed ning paistab välja

tubaka puru. Rulli palpeerimisel selgub, et rull, v.a „filtri osa“, on tubakat meenutavat puru

täis“.

Ka vangla poolt kohtule esitatud kõnealusest esemest tehtud fotodelt (tl 56 ja 57) nähtub selgelt, et

tegemist on paberisse keeratud tubakataolise puruga ning pabertoru on juba ühest otsast

põletatud. Riigikohus on 21.06.2010 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-24-10 (p 13) märkinud, et

distsiplinaarmenetluses tõendina kasutatavaid esemeid, mille omadustele tuleb eset vahetult

6(9)

3-15-2676

hinnates hinnang anda, tuleks säilitada, võimaldamaks seda tõendit ka kohtumenetluses

vahetult hinnata ning üksnes eseme fotografeerimine ei pruugi alati olla piisav. Kohus leiab

praegusel juhul, et vangla on eset vaatlusprotokollis piisava põhjalikkusega kirjeldanud ning

arvestades protokollis, ettekandes ja K. Kivisilla 16.09.2015 e-kirjas esitatut koos kohtule

esitatud fotodega, on eseme kohta esitatud teave küllaldane. Kohus ei pea vajalikuks eset

kohtusse toimetada, et seda täiendavalt visuaalselt vaadelda.

17.3. Riigikohus on 25.10.2012 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-28-12 (p 14) selgitanud, et vanglas

esemete keelamine on lubatav VangS § 15 lg-s 2 loetletud põhjustel ning et varasemas praktikas

on tunnustatud vangla olulist hindamisruumi esemete lubatavuse ning neist lähtuva ohu

määratlemisel (21.06.2010 otsus haldusasjas nr 3-3-1-24-10, p 13; 24.04.2012 otsus

haldusasjas nr 3-3-1-1-12 , p 13). Vangla on vangistuse ja eelvangistuse täideviimiseks loodud

asutus, kellel peab olema vangistuse täideviimise spetsiifikast lähtuv kogemus ohtude

avastamisel ja ennetamisel, sealhulgas vanglas lubamatute esemete äratundmisel.

Suitsetamine kohas ja ajal, mil see pole lubatud (sh isevalmistatud sigarettide suitsetamine) on

kohtule teadaolevalt laialdane probleem Tallinna Vanglas ja kohtu hinnangul on Tallinna

Vangla ametnikel selliste esemete identifitseerimiseks kujunenud juba spetsiifilised teadmised

ja kogemus, mida on põhjust usaldada.

17.4. Kohus peab arvestades asjas kogutud tõendeid veenvaks vastustaja järeldust, et tegemist

on isevalmistatud sigaretiga (tubakatootega). Kohus ei pea usutavaks kaebaja väidet, et tegemist

oli prügiga. Kaebaja on suitsetaja ning oleks pidanud eset vaadeldes aru saama, et see sisaldab

tubakat, näeb välja nagu sigaret ja on ilmselgelt valmistatud suitsetamise eesmärgil. Ka kaebaja

ise on 21.08.2015 ja 25.08.2015 seletustes (tl 13 ja 10 pöördel) märkinud, et leidis maast

isevalmistatud sigareti, kuid soovis seda ära visata. Tema 25.08.2015 seletuse (tl 10 pöördel)

kohaselt leidis ta kambri põrandalt isevalmistatud sigareti ning ei tea kuidas see sinna sattus.

Ta korjas sigareti üles, et see prügikasti visata, kuid samal ajal astus sisse vanemvalvur K.

Kivisild. D.K. pani käe rusikasse, kuid avas selle esimesel võimalusel, misjärel

isevalmistatud sigaret kukkus käest. Ka 21.08.2015 seletuses märkis ta, et leidis isevalmistatud

sigareti.

Alles vastuväites distsiplinaarmenetluse protokollile (tl 12 pöördel) ja vaidemenetluses (tl 25-

26) on kaebaja esitanud väite, et käskkirjas märgitud eseme olemuse tuvastas vaid valvur.

Kaebaja väide, et märkis isevalmistatud sigareti seletustesse põhjusel, et valvur ütles nii, ei ole

usutav. Kinnipeetav saab seletusi anda oma hinnangu ja sõnade järgi ning seletuste andmine on

võimalus

teostada

enda

kaitseõigust

distsiplinaarmenetluses

kui

olemuslikult

süüteomenetlusele omaste tunnustega menetluses. Ta ei ole kohustatud valvuri öeldut kirja

panema. Kaebaja viibis vastustaja seisukohtadest nähtuvalt kinnipidamisasutuses juba pikka

aega

ning

on

varasemalt

distsiplinaarkorras

ka

karistatud,

mistõttu

on

talle

distsiplinaarmenetluse läbiviimise ja seletuste andmise kord tuttav.

17.5. Kohus ei pea usutavaks ka kaebaja väidet, et ta soovis käes olnud eseme ära visata.

Ettekandest nr 2197 (tl 10) nähtuvalt istus kaebaja valvuri kambrisse sisenedes taburetil ning

hoidis kätt rusikas. Vastavat asjaolu ei ole kaebaja ka vaidlustanud. Selline käitumine ei viita

kuidagi kaebaja soovile keelatud ese ära visata. Kui kaebaja oleks soovinud eset ära visata, ei

oleks ta istunud seda käes hoides toolil ning eset valvuri eest rusikasse peitnud.

17.6. Kaebaja väiteid ei kinnita ka tema kambrikaaslased. Kinnipeetav E. K. ei tea oma

sõnul juhtunust midagi (tl 13 pöördel). Kinnipeetav A. J. ei tea vaidlusalusest

intsidendist samuti midagi, kuna ei viibinud sel ajal kambris (tl 14 pöördel). Kinnipeetav

A. F. sisenes kambrisse pärast valvur K. Kivisilla lahkumist, misjärel D.

K. selgitas talle, et valvur võttis temalt ära pesuruumi põrandalt leitud isevalmistatud

sigareti, mida D.K. suitsetada ei kavatsenud (tl 14 ja tõlge tl 14b).

7(9)

3-15-2676

17.7. Eelneva põhjal leiab kohus, et vastustaja on vaidlustatud käskkirjas jõudnud õiguspäraselt

seisukohale, et kaebaja käes oli keelatud ajal ja kohas isevalmistatud sigaret ning ta oli ka ise

sellest asjaolust teadlik.

18. Kohus leiab, et kaebajale määratud karistus on kooskõlas eelnevalt viidatud vangistusõiguse

normidega ja proportsionaalne ning karistuse liigi valikut ja määra on käskkirjas piisavalt

põhjendatud.

18.1. VangS § 63 lg 1 kohaselt võib vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude

õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest kinnipeetavale kohaldada distsiplinaarkaristusi.

Võimalike karistustena on loetletud noomitus, isikliku raadio, televiisori või muu vajaliku

elektriseadme kasutamise keelamine kuni 45 päevaks, ühe lühi- või pikaajalise kokkusaamise

keelamine, töölt eemaldamine kuni üheks kuuks ning kartserisse paigutamine kuni 45

ööpäevaks.

18.2. Vaidlustatud käskkirjas on põhjendatud, millistest kaalutlustest on vastustaja karistuse

määramisel lähtunud. Nii on vastustaja arvestanud toimepandud distsiplinaarrikkumise raskust

ja laadi, märkides, et tubakatoote omamine keelatud ajal ohustab vangla julgeolekut ning on

seetõttu raske rikkumine. Käskkirjas märgitu kohaselt omab tähtsust ka asjaolu, et rikkumisega

näitas kinnipeetav oma ükskõikset ja hoolimatut suhtumist vangla tegevust reguleerivatesse

õigusaktidesse ning sellesse ei saa suhtuda leebelt. Vastustaja pidas noomitust ja kokkusaamise

keelamist liiga leebeks ning elektriseadmete keelamist mittemõjuvaks karistuse liigiks, kuna

kaebaja kasutuses selliseid seadmeid ei ole. Vastustaja ei pidanud põhjendatud karistuseks ka

kaebaja töölt eemaldamist, kuna rikkumine ei olnud seotud töökohustuste täitmisega ning

töötamine aitab kaasa kinnipeetava resotsialiseerumisele ja võimaldab kinnipeetaval tasuda ka

rahalisi nõudeid. Kuna kaebajat on varasemalt sama rikkumise eest karistatud kaheksaks

ööpäevaks kartserisse paigutamisega, pidas vastustaja otstarbekohaseks ja proportsionaalseks

kaebaja karistamist seekord kartserisse paigutamisega üheksaks ööpäevaks.

18.3. Kohus nõustub käskkirjas toodud põhjendustega ning leiab, et vangla on karistuse liiki ja

määra piisavalt põhjendanud ja kaalutlenud. Arvestades käskkirjas toodud põhjendusi ning

asjaolu, et VangS § 63 lg 1 p 4 sätestatu lubab selle seaduse, vangla sisekorraeeskirjade ja

muude õigusaktide nõuete rikkumise eest kohaldada kuni 45 ööpäeva pikkust kartserikaristust,

samuti et kaebajat karistatakse sama rikkumise eest korduvalt, ei ole üheksa ööpäeva pikkune

kartserisse

paigutamine

ülemäärane

ning

see

võib

võrreldes

teiste

võimalike

karistusvahenditega kõige tõhusamalt aidata suunata kinnipeetavat õiguskuulekale käitumisele.

19. Kohtu hinnangul ei ole rikutud ka distsiplinaarmenetluse läbiviimisele kehtestatud nõudeid

(VangS § 64). Kaebajale on teatatud menetluse alustamisest (tl 12) ja võimaldatud end seletuste

andmise läbi kaitsta (tl 10 pöördel, 12 pöördel, 13), menetluse käik on protokollitud (tl 8-9

pöördel) ning menetluses on kogutud piisavalt tõendeid, mille alusel on kaebaja süü tuvastatud.

Seejuures on vaidlustatud käskkirjas käsitletud süüteo asjaolusid, asjas kogutud tõendeid ning

karistatu, asjassepuutuva vanglaametniku ja tunnistajate seletusi.

20. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et vaidlustatud käskkiri on õiguspärane ning vastab eelnevalt

viidatud haldusmenetluse seaduse ja vangistusseaduse nõuetele. Seega puuduvad alused selle

käskkirja tühistamiseks.

Kaebaja ei ole vaidlustatud vaideotsusega nõustunud, kuid ei ole ka märkinud, et vaideotsus

rikuks muul viisil tema õigusi. Kohus leiab, et ka vaidlustatud vaideotsus vastab eeltoodud

haldusmenetluse ja vangistusõiguse normidele ja ainuüksi kaebaja seisukoht, et ta pole rahul

vaideotsuse järeldustega, ei anna alust selle tühistamiseks.

21. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus kaebuse rahuldamata.

8(9)

3-15-2676

MENETLUSKULUD

22. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse.

Vastustaja ei ole kohtule esitanud andmeid menetluskulude kandmise kohta. Seega jäävad

menetlusosaliste võimalikud menetluskulud nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Sirje Kaljumäe

9(9)