2-15-17398/48 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Tiia Mõtsnik

Määruse tegemise aeg ja koht

6. aprill 2016.a kell 14.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-15-17398

Tsiviilasi

XxxOsaühing (pankrotis) avaldus Osaühing Xxxpankroti

väljakuulutamiseks

Menetlusosalised

Võlausaldaja: XxxOsaühing (pankrotis) pankrotihaldur Martin

Krupp (e-post martin@cavere.ee)

Võlausaldaja lepinguline esindaja: Kerli Kase (e-post

kerli@cavere.ee)

Võlgnik: Osaühing Xxx(registrikood xxx, asukoht Xxx)

Võlgniku seaduslik esindaja: juhatuse liige Xxx(e-post XXX)

Võlgniku

volitatud

esindaja:

Indrek

Nuut

(e-post

indrek.nuut@malsco.ee)

Ajutine pankrotihaldur: Indrek Lepsoo (asukoht Roseni 7,

10111

Tallinn,

telefon

97167,

e-post

indrek@pankrotihaldur.ee)

Kohtuistungi toimumise aeg

28. märts 2016

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada XxxOsaühing (pankrotis) pankrotihaldur Martin Kruppi avaldus

Osaühing Xxxpankroti väljakuulutamiseks.

2. Kuulutada välja Osaühing Xxx(registrikood xxx, asukoht Xxx) pankrot 6. aprill

2016.a kell 15.00.

3. Nimetada Osaühing Xxxpankrotihalduriks Indrek Lepsoo (asukoht Roseni 7,

10111 Tallinn, telefon 50 97167, e-post indrek@pankrotihaldur.ee).

4. Määrata Osaühing Xxxvõlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 2. mai 2016.a

algusega kell 12.00 Tallinnas Kentmanni 13 asuvas Harju Maakohtu saalis nr 418.

5. Kohustada Osaühing Xxxjuhatuse liiget Ago Kullisaart (isikukood 36308030313)

kohtus vandega kinnitama vara ja võlgade nimekirja õigsust enne esimest

võlausaldajate üldkoosolekut 2. mail 2016.a kell 12.00. Kui Xxxvannet andma ei

ilmu, siis on kohtul õigus määrata trahv, kohaldada sundtoomist või määrata arest

kuni 3 kuud.

6. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes

Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma

enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende

tekkimise alusest ja nõude tähtajast. Sama tähtaja jooksul on kohustatud kõik

isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest

haldurile. Kui nõue esitatakse pärast nimetatud tähtaja möödumist ning

võlausaldajate üldkoosolek nõude esitamise tähtaega ei ennista, siis võetakse nõue

vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 102 lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise

korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist.

Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti

väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

7. Peatada Osaühing Xxx vara suhtes toimuv sundtäitmine.

8. Keelata Osaühingul Xxx ilma pankrotihalduri nõusolekuta vara käsutada.

9. Saata määruse ärakiri Osaühingule Xxx ja pankrotihaldurile.

10. Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele.

11. Jätta pankrotimenetluse kulud Osaühingu Xxx kanda.

12. Määrata kindlaks XxxOsaühing (pankrotis) pankrotihaldur Martin Kruppi

menetluskulude rahaline suurus summas 3444 eurot.

13. Jätta rahuldamata XxxOsaühing (pankrotis) pankrotihaldur Martin Kruppi

taotlus välja mõista menetluskulud Osaühingult Xxx XxxOsaühing (pankrotis)

pankrotihaldur Martin Kruppi kasuks.

14. Jätta rahuldamata XxxOsaühing (pankrotis) pankrotihaldur Martin Kruppi

taotlus välja mõista menetluskuludelt viivis tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177

lg 4 alusel Osaühingult Xxx XxxOsaühing (pankrotis) pankrotihaldur Martin

Kruppi kasuks.

15. Välja mõista ajutise pankrotihalduri töötasu ja vajalike kulutuste hüvitise katteks

1290,95

eurot

(sh

käibemaks)

võlausaldaja

XxxOsaühing

(pankrotis)

pankrotihaldur

Martin

Kruppi

poolt

14.01.2016

Rahandusministeeriumi

arvelduskontole nr EE571010220229377229 tasutud ettemaksu arvelt ja kanda see

osaühing INC Partner (11008111) arvelduskontole nr EE662200221024695063.

16. Jätta rahuldamata XxxOsaühing (pankrotis) pankrotihaldur Martin Kruppi

taotlus 29.02.2016 kohtuistungi protokolli parandamiseks.

17. Avaldada

teade

pankroti

väljakuulutamise

kohta

väljaandes

Ametlikud

Teadaanded (PankrS § 33 lg 1).

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest

väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni

kohtumaja kaudu.

Asjaolud

XxxOsaühing (pankrotis) pankrotihaldur Martin Krupp esitas 19.11.2015 kohtule avalduse

Osaühing Xxxpankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on võlgniku võlgnevus

võlausaldaja ees üüri-ja kõrvalkulude nõudes kokku 36 432,14 eurot. Võlgnevus on võlgniku

poolt käesoleva ajani tasumata.

14.12.2015 toimunud korraldaval kohtuistungil jäi võlausaldaja esindaja nõude juurde.

Võlgniku esindaja esitas nimetatud nõudele vastuväite. Võlgniku vastuväidete kohaselt nõue ei

kuulu võlausaldajale. Võlgnik on teinud üüripinnal parendusi. Nõue ei ole selge ja see tuleks

lahendada hagimenetluses.

Võlausaldaja ja võlgnik vaidlevad selle üle, kas võlgnik võlgneb võlausaldajale võlausaldaja ja

Sulane OÜ vahel 15.05.2008 sõlmitud üürilepingu alusel üüri ja kommunaalteenuste eest kokku

36 432,14 eurot.

Tsiviilasjas toimus 14.12.2015 korraldav kohtuistung ning 04.02.2016 määrusega määras kohus

Osaühing Xxxajutiseks pankrotihalduriks Indrek Lepsoo. Tsiviilasjas toimusid kohtuistungid

täiendavalt 29.02.2016 ja 28.03.2016. XxxOsaühing (pankrotis) pankrotihaldur Martin Krupp

on 14.01.2016 tasunud deposiidina vastavalt 13.01.2016 kohtumäärusele ajutise halduri tasu ja

kulutuste katteks 1500 eurot.

Ajutise pankrotihalduri aruanne

Indrek Lepsoo esitas 25.02.2016 ajutise halduri aruande ja 18.03.2016 selle täienduse. Aruande

kohaselt tuvastas ajutine haldur, et võlgniku teadaolevaks varaks on rahalised vahendid

arvelduskontol summas 1,92 eurot ning tähtajalisel hoiusel summas 11 948,45 eurot. Samas

märgib haldur, et hoius tagab finantsgarantiid ning käesoleval hetkel on tõenäoline, et hoiusel

olevaid vahendeid ei ole võimalik kasutada. Võlgniku teadaolevad kohustused moodustavad

kolmandate isikute poolt edastatud ning ajutise halduri poolt kogutud andmetele tuginedes

kokku vähemalt 76 737,24 eurot. Kuivõrd võlgniku vastu on algatatud mitmeid täitemenetlusi,

siis suureneb võlgniku kohustuste maht kohtutäiturite poolt esitatavate nõuete näol. Võlgnikule

kuuluvad nõuded on ebatõenäoliselt laekuvad või tegelikkuses puuduvad üldse.

Ajutine haldur selgitab, et kuivõrd võlgniku raamatupidamist ei ole nõuetekohaselt peetud, siis

puuduvad ajutisel halduril andmed võlgniku majandustegevuse kohta alates 2013.a. algusest

kuni pankrotiavalduse esitamiseni. Ajutise halduri hinnangul on tegemist maksejõuetu

ettevõttega ja seda eelkõige alljärgnevatel põhjustel: võlgnikul on tekkinud maksuvõlgnevus

juba alates 10.05.2013.a; võlgniku suhtes on käesoleval hetkel pooleli kokku 18 täitemenetlust;

võlgniku

teadaolevad

kohustused

ületavad

täna

tema

varade

võimalikke

realiseerimismaksumusi vähemalt 64 000,00 euro võrra; võlgniku arvelduskontod on arestitud;

võlgniku likviidsus on sisuliselt olematu, 11.02.2016.a. seisuga oli raha võlgniku

arvelduskontodel 1,92 eurot; võlgniku raamatupidamine on korraldamata alates 2013.a.

algusest; võlgniku majandustegevus on käesolevaks ajaks lõppenud. Lisaks ei ole võlgniku

juhatus teinud ajutise halduriga koostööd puuduvate raamatupidamisandmete tuvastamiseks.

Ajutise halduri hinnangul on võlgnik käesoleval ajal seega maksejõuetu, tema vara ei kata tema

kohustusi ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku

majandustegevuse jätkamine või tervendamine ei ole ajutise halduri hinnangul enam võimalik.

Ajutise halduri hinnangul on võlgnik muutunud maksejõuetuks juba hiljemalt 2013.a.

keskpaigaks, millisest perioodist ei ole võlgnik olnud enam võimeline oma kohustusi

võlausaldajate ees täitma ning võlgniku majandustegevus sisuliselt lõppes. Antud juhul on

pankrotiavalduse tähtaegne esitamata jätmine üheks võimalikuks juhtimisvea tunnuseks.

Ajutine haldur ei välista, et makseraskuste ja probleemide tekkimisel oma kohustuste täitmisel

on võlgniku juhatus pankrotiavalduse esitamise asemel lõpetanud majandustegevuse, loodud on

uus äriühing ning jätkatud tõenäoliselt varasemat tegevust uue ettevõtte kaudu. Tegemist võib

olla ettevõtte üleminekuga VÕS § 180 tähenduses. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku

arvelduskontolt on tehtud majandustegevuse lõpus ülekandeid ning võetud välja sularaha, mille

kasutamisega seotud asjaolud ei ole teada. Edasise võimaliku pankrotimenetluse käigus tuleb

selgitada välja, kas esineb võimalusi nõuete esitamiseks.

Ajutine haldur märgib, et võlgnikul puudub vara edasise pankrotimenetluse läbiviimiseks ning

pankroti väljakuulutamise eelduseks on seega asjaolu, et keegi võlausaldajatest tasub kohtu

poolt määratud täiendava deposiidi. Ajutine haldur on kohtule teinud ettepaneku määrata

täiendavaks deposiidi summaks 1500 eurot.

Kohtumääruse põhjendused

Kohtuistungil jäi võlausaldaja pankrotiavalduse juurde ning nõustus ajutise halduri aruande ja

tasu nõudega. Ajutine haldur jäi oma aruandes toodud seisukohtade juurde. Kohtuistungil

osales võlgniku lepinguline esindaja, kes leidis, et võlausaldaja lepingulise esindaja ja ajutise

halduri tasu on liiga suured.

Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja Osaühingu Xxxpankrot tuleb välja

kuulutada. Pankrotihalduriks nimetab kohus kooskõlas pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 6

Indrek Lepsoo, kes on andnud selleks nõusoleku.

Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku

maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Võlgnikul on kohustusi vähemalt 76 737,24 euro ulatuses

ning kohustused ületavad tema varade võimalikke realiseerimismaksumusi vähemalt 64 000

euro võrra. Seega puudub võlgnikul piisav vara rahaliste kohustuste täitmiseks.

PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata

raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara

pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda,

sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 alusel võib

kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku

maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja

nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline.

PankrS § 29 lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lg-s 1 või 2

sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude

katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa.

Ajutine haldur on asunud aruandes seisukohale, et antud juhul puudub piisav vara

pankrotimenetluse kulude katmiseks ning seetõttu esineb alus pankroti väljakuulutamiseks siis,

kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik tasuvad deposiidina pankrotimenetluse kulude katteks

kohtu poolt määratava summa.

Kohus tegi 28.03.2016 määrusega Osaühingu Xxxpankrotimenetlusest huvitatud isikutele

ettepaneku tasuda selleks ettenähtud kontole pankrotimenetluse kulude katteks ettemaksuna

1500 eurot hiljemalt 04.04.2016. Teade nimetatud ettepaneku kohta on avaldatud väljaandes

Ametlikud Teadaanded. Kohtu poolt määratud summa on tasutud võlausaldaja poolt

29.03.2016. Eeltoodust tulenevalt esineb alus pankroti väljakuulutamiseks.

Pankrotimenetluse käigus tuleb halduril anda täpsem hinnang maksejõuetuse põhjuste kohta

ning vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste kohta.

PankrS § 85 lg 1 järgi peab võlgnik kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet,

mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning

majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti

väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga.

Kooskõlas PankrS § 89 lg 1 p 1 võib kohus teabe andmise kohustuse täitmata jätmisel

võlgnikku trahvida, kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti kuni kolmeks kuuks.

PankrS § 86 lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et

kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle

teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, et kooskõlas PankrS §-dega 90 ja 19 lg 1 on vannet

kohustatud andma võlgniku juhatuse liige Ago Kullisaar.

Kooskõlas PankrS § 89 lg 1 p 1 ja p 3, § 90 ja § 19 lg 1 võib kohus vande andmata jätmisel või

teabe andmise kohustuse täitmata jätmisel Ago Kullisaart trahvida, kohaldada tema suhtes

sundtoomist või aresti kuni kolmeks kuuks.

PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise

halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1, 2 ja 3 kohaselt

on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus,

samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse

määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri

kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste

põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise

aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse

andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud

aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse

või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Lõike 6 kohaselt

võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu

ajutine haldur tegutseb.

PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, samuti kui pankrotimenetlus

lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. PankrS § 35 lg 1

p 1 kohaselt moodustub pankroti väljakuulutamisega võlgniku varast pankrotivara.

Ajutine haldur on 25.02.2016 esitatud aruande ja 18.03.2016 esitatud täienduse kohaselt

kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks kokku 13 h. Töötasu arvutamisel on

ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 80 eurot ja palub määrata ajutise halduri tasu

suuruseks 1040 eurot, millele lisandub käibemaks 208 eurot, kokku 1248 eurot. Vajalike

kulutuste hüvitise suuruseks palub ajutine haldur määrata 42,95 eurot (sh käibemaks). Ajutine

haldur palub katta tasu ja kulud tasutud deposiidi arvelt. Kohus leiab, et eeltoodud ulatuses

märgitud tasu ja tehtud kulutused on mõistlikud, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö

mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Võlgniku vastuväited ei anna kohtu hinnangul alust

ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste vähendamiseks. Võlausaldaja ei ole ajutise halduri

aruandele ning tasu arvestusele vastu vaielnud.

Ajutise halduri tasu ja vajalikud kulutused kõik kokku summas 1290,95 eurot (sh käibemaks)

mõistab kohus välja võlausaldaja poolt tasutud ettemaksu arvelt osaühing INC Partner kasuks,

mille kaudu ajutine haldur tegutseb.

PankrS § 150 lg 1 p 1 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas pankrotiavalduse

esitanud võlausaldaja menetluskulud. Sellist seisukohta on kinnitanud Riigikohus lahendis 3-2-

1-23-13.

TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega

seoses kulud tekkisid. Sama sätte lõige 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise

suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude

kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

PankrS § 150 lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, samuti kui pankrotimenetlus

lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Seega jätab

kohus menetluskulud võlgniku kanda.

Võlausaldaja on esitanud kohtule menetluskulude kindlaksmääramise avaldused 28.03.2016 ja

30.03.2016. Vastavate avalduste kohaselt on XxxOsaühing (pankrotis) pankrotihaldur Martin

Krupp menetluskuludeks tasutud riigilõiv 300 eurot, tasutud deposiit 1500 eurot ja

õigusabikulud 1644 eurot koos käibemaksuga. Õigusabi on osutatud kokku 11 h ja 25 minutit

tunnitasu määra 120 eurot (ilma käibemaksuta) alusel. TsMS § 174 lg 10 kohaselt

menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei

ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi

arvestada. Avaldaja on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane. Võlgnik on leidnud, et

avaldaja menetluskulud on liiga suured.

Kohus on seisukohal, et võlgniku subjektiivne hinnang ei anna alust lepingulise esindaja

kulusid vähendada. Kohus on seisukohal, et arvestades asja keerukust ja mahtu, saab lugeda

lepingulise esindaja toimingud ja nende ajakulu põhjendatuks. Põhjendatuks loeb kohus ka

tunnitasu määra 120 eurot ilma käibemaksuta. Sellist tunnitasu määra on ka Riigikohus

lahendites 3-2-1-93-13 ja 3-2-1-115-13 pidanud mõistlikuks ja põhjendatuks.

Kohus peab põhjendatuks määrata avaldaja menetluskulude hulka deposiidi summa 1500 eurot,

kuivõrd selle arvelt kaetakse ajutise halduri tasu ja kulud ning ülejäänu jääb pankrotimenetluse

kulude katteks.

Riigilõivuseaduse § 59 lg 9 alusel kuulub võlausaldaja pankrotiavalduse esitamisel tasumisele

300 eurot. Seega on põhjendatud arvata menetluskulude hulka riigilõiv 300 eurot.

Eeltoodust tulenevalt määrab kohus XxxOsaühing (pankrotis) pankrotihaldur Martin Kruppi

menetluskulude suuruseks 3444 eurot (sh käibemaks; 1644+300+1500).

Kohus jätab rahuldamata XxxOsaühing (pankrotis) pankrotihaldur Martin Kruppi taotluse

mõista menetluskulud välja Osaühingult XXX. Kohus märgib, et võlausaldajale seoses

pankrotiavalduse esitamisega või pärast pankroti väljakuulutamist tekkinud menetluskulude

hüvituse väljamõistmiseks võlgniku varast seadus alust ei anna. PankrS § 146 lõike 1 kohaselt

tuleb enne jaotise alusel raha väljamaksmist teha pankrotivarast pankrotimenetlusega seotud

väljamaksed ja pankrotivara ebapiisavuse korral tuleb sama paragrahvi lõike 2 kohaselt teha

väljamaksed võrdeliselt vastavalt iga kulu liigi suurusele. Pankrotimenetluse kulud saab välja

maksta alles pärast vara tagasivõitmise tagajärgedest tulenevaid nõudeid, elatist ja

massikohustusi. Kohtul puudub õigus panna pankrotihaldurile kohustust maksta ühele

võlausaldajale tekkinud kulud välja sõltumatult kõigist muudest väljamaksetest. Vastavale

seisukohale on asunud ka Riigikohus lahendis nr 3-2-1-23-13.

XxxOsaühing (pankrotis) pankrotihaldur Martin Krupp on taotlenud TsMS § 177 lg 4 alusel

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus jätab vastava taotluse

eespool öeldu alusel rahuldamata. Muu hulgas sätestab PankrS § 35 lg 1 p 6, et pankroti

väljakuulutamisel lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt.

XxxOsaühing (pankrotis) pankrotihaldur Martin Kruppi esitas 02.03.2016 taotluse 29.02.2016

kohtuistungi protokolli parandamiseks.

TsMS § 475 lg 1 p 122 kohaselt on hagita asjaks pankrotimenetluse algatamine, pankroti

väljakuulutamine ja pankrotimenetlusega seotud asjad, mida ei saa lahendada hagimenetluses.

TsMS § 477 lg 8 sätestab, et menetlustoimingu protokollib kohus hagita menetluses üksnes siis,

kui ta peab seda vajalikuks, ja ulatuses, milles peab seda vajalikuks. Menetlusosalistel ei ole

õigust taotleda protokolli parandamist vastavalt käesoleva seadustiku §-s 53 sätestatule.

Vastuväiteid protokollile võib esitada asjas tehtud lahendi peale edasi kaevates. Kui protokolli

ei koostata, tuleb menetlustoimingutega seotud olulised asjaolud märkida ära kohtulahendis.

Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kohtuistungi protokolli parandamise taotluse rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Mõtsnik

Kohtunik