2-14-62895/19 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Tsiviilasi nr 2-14-62895

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Tsiviilasja number

2-14-62895

Määruse tegemise aeg ja koht

06.04.2016, Tallinn

Kohtukoosseis

Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja

Indrek Parrest

Kohtuasi

D.H ja S.P hagi O.X vastu elatise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 09.02.2016 määrus kaja rahuldamata

jätmiseks ja menetluse taastamata jätmiseks

Kaebuse esitaja ja kaebuse

liik

O.X määruskaebus

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon:

1. Tühistada Harju Maakohtu 09.02.2016 määrus kaja rahuldamata ja menetluse

taastamata jätmise kohta. Teha uus määrus, millega rahuldada O.X kaja Harju

Maakohtu 19.05.2015 tagaseljaotsuse peale, taastada menetlus ja saata asi

menetluse jätkamiseks Harju Maakohtule.

2. Rahuldada O.X määruskaebus.

3. Määruse peale ei saa edasi kaevata (TsMS § 417 lg 4).

Asjaolud ja menetluse käik

1. D.H ja S.P esitasid 19.12.2014 Harju Maakohtule hagi O.X vastu elatise nõudes.

2. Kohus edastas menetlusse võtmise määruse ja hagi kostjale aadressil XXX.

Dokumendid jäeti postkasti. Samuti edastas kohus 16.01.2015 e-posti aadressile

XXX manusena lisatud dokumendid (hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus).

19.03.2015 kostja vastas kohtule inglise keeles, et ei saa aru dokumentide sisust,

sest ei räägi nii hästi eesti keelt. Kostja palus kohtul esitada temale dokumentide

tõlked.

3. 07.04.2015 e-kirjas kohus vastas kostjale, et kostja peaks leidma endale tõlgi ja

vastama esitatud dokumentidele kohtule eesti keeles. Kohus pikendas vastamise

tähtaega kuni 21.04.2015.

4. 24.04.2015 e-kirjas kostja vabandas, et on mööda lasknud veel ühe

vastamistähtaja. Kirja kohaselt ei leia kostja dokumente, millele ta peaks vastama,

mh teatas, et reisib mai keskel lastega Hiina 6-7 nädalaks. Vastuseks nimetatud

1(5)

Tsiviilasi nr 2-14-62895

kirjale kohus teatas 24.04.2015, et kostjal on võimalik saada dokumentide koopiad

kohtu kantseleist.

5. Hagejad esitasid 05.05.2015 taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. 19.05.2015

tagaseljaotsusega kohus rahuldas hagi, kuna kostja ei vastanud hagile. Kostjale

toimetati otsus kätte 29.06.2015.

6. Kostja esitas 28.07.2015 tagaseljaotsusele kaja ning riigi õigusabi taotluse

advokaadi saamiseks. Kostja esitas täpsustatud kaja 19.10.2015. Kajas tugineb

kostja sellele, et talle on hagiavaldus kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult

allkirja vastu või elektrooniliselt, mistõttu kuulub kaja rahuldamisele sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust. Hagile vastamata jätmise põhjuseks oli, et kostja ei

ole hagiga tutvunud – alates hagi esitamisest viibis kostja valdavalt väljaspool

Eestit.

7. Hageja kajas väidetuga ei nõustu – kostja reisis Hiinasse alles 2015.a mai

keskpaigas, kuigi hagi on kätte saadud juba jaanuaris. Kohus andis kostjale

vastamiseks täiendava tähtaja, vastav teatis saadeti talle arusaadavas keeles.

Vaidlust ei ole selles, et kostja on hagimaterjalid hiljemalt 19.03.2015 kätte

saanud.

Esimese astme kohtu määrus

8. Harju Maakohtu 09.02.2016 määrusega jäeti O.X kaja rahuldamata. Vastavalt

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 415 lõigetele 1 ja 2 võib kostja esitada

tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise

aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva

põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või

tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu

üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli

kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja

vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt; 3) tagaseljaotsust ei võinud

seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates

30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada

30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks

algatatud täitemenetlusest teada. TsMS § 417 lõike 2 kohaselt rahuldab kohus kaja

ja taastab menetluse vastavalt kaja ulatusele olukorras, millises see oli enne

tagaseljaotsuse põhjustanud toimingu tegemata jätmist, kui kaja on esitatud õiges

vormis ja õigel ajal ning avaldaja on põhistanud mõjuva põhjuse, mis takistas tal

tagaseljaotsuse aluseks olnud menetlustoimingut tähtaegselt tegemast ja kohtule

sellest teatamast või kui esineb muu alus, mille tõttu ei võinud tagaseljaotsust teha.

Menetluse taastamiseks ei ole vajalik mõjuv põhjus, kui kaja esitamiseks ei ole

mõjuv põhjus vajalik.

9. Maakohus põhjendas, et ei ole täidetud tingimused, millal kaja võib esitada

sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust. Kostjale edastati hagimaterjalid ja

menetlusse võtmise määrus e-postiga 16.01.2015 ning 19.03.2015 vastas kostja

kohtu 16.01.2015 saadetud kirjale. 07.04.2015 e-kirjaga andis kohus kostjale

täiendava tähtaja hagile vastamiseks. Peale seda on kostja kirjutanud kohtule

24.04.2015. Kohus rahuldas hagi tagaseljaotsusega 19.05.2015. Kuivõrd kostja

vastas e-kirjale, millega talle edastati hagimaterjalid, siis maakohus leidis, et

2(5)

Tsiviilasi nr 2-14-62895

kostjale on kätte toimetatud hagimaterjalid elektrooniliselt. Seega ei ole täidetud

TsMS § 415 lõike 1 punkt 1, mis võimaldaks esitada kaja ilma mõjuva põhjuseta.

Kostjale on ka selgitatud inglise keeles, et tal on vaja leida tõlk ning antud

täiendav tähtaeg hagile vastamiseks. Kajas on väidetud, et kostja oli alates hagi

esitamisest valdavalt Hiinas, kuid nimetatud asjaolu kostja hagi kättesaamisel ja

täiendavat tähtaega saades kohtule ei maininud. Kostja märkis vaid, et läheb Hiina

maikuu keskpaigas. Samuti ei ole kostja taotlenud hagile vastamiseks tähtaja

pikendamist.

10. Kostja on tuginenud ka TsMS § 415 lõike 1 punktile 3 ning asunud seisukohale, et

tagaseljaotsust ei võinud (vähemalt osaliselt) teha – nimelt on menetluskulud

jäetud kostja kanda, kuigi üldjuhul jäävad hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas

kulud poolte endi kanda. Kohus märgib, et elatisenõue ei ole põlvnemisasi vaid

ülalpidamisasi. TsMS § 103 lõige 1 sätestab, et põlvnemisasi on tsiviilasi, kus

lahendatakse hagi, mille esemeks on põlvnemise tuvastamine või sünniaktis või

rahvastikuregistris vanema kande vaidlustamine; ülalpidamisnõude esemeks on

aga ülalpidamiskohustuse täitmine. Seega ei kohaldu elatiseasjas TsMS § 164

lõige 1 ning kohus jättis põhjendatult menetluskulud TsMS § 162 lõike 1 alusel

kostja kanda.

11. Maakohus leidis eeltoodust tulenevalt, et kaja esitamiseks on vajalik välja tuua

mõjuv põhjus, mis takistas hagile vastamast. Kostja on väitnud, et ta oli hagi

esitamisest kuni tagaseljaotsuse tegemiseni väljaspool Eestit, hooldamas oma

haiget ema. Nimetatud väide ei ole tõendatud ega ole kooskõlas kostja poolt

menetluses saadetud e-kirjade sisuga. Kuivõrd kostjal oli võimalik edastada

kohtule e-kirju, oleks kostja saanud teatada ka vajadusest hooldada ema. Praegusel

juhul ei ole seda tehtud ning kohtu hinnangul ei ole kostja põhistanud mõjuvat

põhjust hagile vastamata jätmiseks. Kohus jättis kaja rahuldamata.

12. TsMS § 149 lõike 5 kohaselt kaja, menetluse taastamise või menetlustähtaja

ennistamise avalduse osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon

kohtumääruse alusel. Avalduse rahuldamata jätmise korral arvatakse kautsjon

riigituludesse. Kuna kaja jääb rahuldamata, arvatakse kostja poolt kajalt

02.10.2015 tasutud kautsjon 225 eurot riigituludesse.

Määruskaebus

13. Kostja esitas maakohtu määrusele määruskaebuse, paludes määrus tühistada ja

teha uus määrus, millega rahuldada kostja kaja ja taastada tsiviilasja nr 2-14-62895

menetlus. Harju Maakohus rikkus kaja rahuldamata jättes oluliselt menetlusõiguse

norme.

14. Hagimaterjalid olid kostjale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu

üleandmisega või elektrooniliselt. Sel põhjusel kuulus kostja kaja rahuldamisele

sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lõike 1 punkti 1 järgi.

Kohtutoimiku kohaselt püüti hagimaterjalid kostjale edastada hagiavalduses

märgitud aadressil XXX tähitud kirjaga 20.01.2015 (t lk 15), 26.02.2015 ja

01.03.2015. Kohtul ei õnnestunud nimetatud aadressil hagimaterjale kostjale kätte

toimetada isiklikult allkirja vastu üleandmisega. 30.03.2015 e-kirjaga teatas

hageja, et kostja ei ela hagiavalduses märgitud aadressil, vaid et tegemist on hageja

firmale kuuluva korteriga. Hageja teatel elab kostja aadressil XXX as.

3(5)

Tsiviilasi nr 2-14-62895

Kohtutoimikust ei nähtu, et kohus oleks püüdnud edastada kostjale hagimaterjale

hageja avaldatud aadressil XXX Tallinnas. Kohtutoimiku teadete lehes puudub

mistahes info kostjale hagimaterjalide kättetoimetamise kohta. Info kostjale

hagimaterjalide kättetoimetamise kohta puudub ka 19.05.2015 tagaseljaotsuses,

kuigi selline info on oluline menetluse taastamise võimaluse seisukohalt. E-

toimiku andmete kohaselt olid hagimaterjalid kättetoimetatud kostjale „postkasti

jätmisega“ 20.01.2015.

15. 09.02.2016 kohtumääruses asus maakohus üllatuslikult seisukohale, et

hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud hoopis elektrooniliselt. Väärib

tähelepanu, et kohtu mainitud elektrooniline kirjavahetus oli lisatud

kohtutoimikusse tõenäoliselt hiljem. Sellele viitab kohtutoimiku lehtede

numeratsioon - lisatud on lehed 19a ja 19b, mille kohta puudub info toimiku

sisuloetelus. Sisuloetelus toimiku leht nr 19 all on märgitud „tähtaja pikendamine“,

mitte kui „hagimaterjalide kättetoimetamine“. Kostja on seisukohal, et ainult

eeltoodud minetuste tõttu kuulub 09.02.2016 kohtumäärus tühistamisele.

16. Kostjal puudus võimalus varem esitada oma seisukoht väidetava elektroonilise

kättetoimetamise osas. TsMS § 306 kohaselt menetlusdokumendi

kättetoimetamine on dokumendi üleandmine saajale selliselt, et saajal oleks

võimalik dokumendiga oma õiguse teostamiseks ja kaitsmiseks õigeaegselt

tutvuda. Elektroonilisel kättetoimetamisel peab saaja TsMS § 3111 lõike 5 kohaselt

kinnitama kirjalikult, faksi teel või elektrooniliselt menetlusdokumendi

kättesaamist. Kinnituses tuleb märkida dokumendi kättesaamise kuupäev ning

kinnituse peab olema allkirjastanud saaja või tema esindaja. Kostja märgib, et

19.03.2015 e-kiri (t lk 19) ei sisalda mistahes kinnitust hagimatejalide kättesaamise

kohta. E-kirja tekstist tuleneb üksnes, et kostja kui eesti keelt mittevaldav isik ei

taipa kirja sisu ega tähendust. Asjaolule, et kostja ei ole hagimaterjale kätte saanud,

viitab ka kostja 24.04.2015 e-kiri, kus teatatakse, et kostja ei saa kõnealuseid

dokumente leida. Kuna TsMS § 3111 lõikes 5 sätestatud eeldused ei ole täidetud, ei

saa hagimaterjale lugeda kostjale elektrooniliselt kättetoimetatuks, mistõttu kaja

kuulub lahendamisele ja rahuldamisele sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust

TsMS § 415 lõike 1 punkti 1 järgi.

Menetluse edasine käik

17. Hagejad vaidlesid määruskaebusele vastu ja palusid jätta see rahuldamata.

18. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja edastas

läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Määruse põhjendused

19. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et Harju Maakohtu

09.02.2016 määrus tuleb tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu

(TsMS § 656 lõike 1 punkt 5, § 657 lõike 1 punkt 3 ja § 667 lõige 2).

Ringkonnakohus teeb maakohtule tagasi saatmata uue määruse, millega rahuldab

kaja ja taastab tsiviilasja menetluse. O.X määruskaebus tuleb rahuldada.

20. Kostja tugineb sellele, et TsMS § 3111 lõikes 5 sätestatud eeldused elektrooniliselt

saadetud dokumentide (hagiavaldus koos lisadega) kättetoimetatuks lugemiseks ei

ole täidetud. Tsiviilasja materjalid annavad kolleegiumile aluse kostjaga nõustuda.

4(5)

Tsiviilasi nr 2-14-62895

TsMS § 306 lõike 1 kohaselt on menetlusdokumendi kättetoimetamine dokumendi

üleandmine saajale selliselt, et saajal oleks võimalik dokumendiga oma õiguse

teostamiseks ja kaitsmiseks õigeaegselt tutvuda. Sama sätte lõike 2 kohaselt peab

menetlusdokumendi üleandmine kättetoimetamise puhul toimuma seaduses

sätestatud vormis ning olema ettenähtud vormis dokumenteeritud. TsMS § 3111

lõige 5 näeb ette, et menetlusdokumendi saab lugeda mh elektrooniliselt

kättetoimetatuks, kui saaja kinnitab mh elektrooniliselt menetlusdokumendi

kättesaamist. Kinnituses tuleb märkida dokumendi kättesaamise kuupäev ja

kinnituse peab olema allkirjastanud saaja või tema esindaja. Elektrooniline

kinnitus peab olema varustatud saatja digitaalallkirjaga või edastatud muul

sellesarnasel turvalisel viisil, mis võimaldab tuvastada saatja ja saatmise aja, va

juhul, kui kohtul ei ole põhjust kahelda, et digitaalallkirjastamata kinnituse on

saatnud saaja või tema esindaja.

21. Käesoleva tsiviilasja materjalidest ei ole võimalik tuvastada millal ja millisel viisil

toimetas maakohus kostjale kätte hagimaterjalid. Vaidlustatud määruses tugineb

maakohus kättetoimetamisele 16.01.2015 e-kirjaga. Toimiku materjalidest nähtub

tõepoolest materjalide saatmine kohtu poolt 16.01.2015 e-kirjaga kostja

elektroonilisele aadressile XXX (t lk 16). Samas ei ole tsiviilasja materjalidest

võimalik tuvastada TsMS § 3111 kohast kostja kinnitust materjalide kättesaamise

kohta. Kostja 19.03.2015 vastusest nähtub, et ta küll luges kohtu 16.01.2015 e-

kirja, kuid ei saanud sellest aru (t lk 16). Kostja vastus ei sisalda kinnitust

16.01.2015 e-kirja manusena saadetud dokumentide kättesaamise kohta. Asjaolu,

et kostja ei saanud manusena lisatud dokumentidega tutvuda, nähtub selgelt tema

24.04.2015 e-kirjast, kus ta teatas kohtule, et ei suuda dokumente leida (t lk 19a).

Eeltoodust tulenevalt ei saa nõustuda maakohtuga, nagu saaks lugeda

hagimaterjalid kostjale kätte toimetatuks elektrooniliselt.

22. Eeltoodust tulenevalt nõustub kolleegium määruskaebuse esitajaga, et kostjal ei

olnud kaja esitamiseks vajalik mõjuva põhjuse olemasolu TsMS § 415 lõike 1

punkti 1 järgi, mistõttu tuleb kaja rahuldada ja menetlus käesolevas asjas taastada.

Maakohtul tuleb jätkata asja menetlust (TsMS § 418 lõige 1). Lisaks juhib

kolleegium maakohtu tähelepanu ka sellele, et kuigi kohus võib TsMS § 444 lõike

3 järgi teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata, kohustuseta sellist

otsust puuduva osaga hiljem täiendada, pidi maakohus kaja lahendamise määruses

mh kirjeldama tagaseljaotsuse aluseks olevaid asjaolusid ning esitama

tagaseljaotsuse põhjendused (RKTKm 3-2-1-129-14, punkt 11). Vaidlustatud

määruses maakohus otsuse põhjendusi ei esitanud.

23. Menetluskulude jaotus kuulub otsustamisele vastavalt asja uue läbivaatamise

tulemusele (TsMS § 173 lõike 3 viimane lause).

24. TsMS § 417 lõige 4 lause 2 kohaselt võib määruskaebuse kohta tehtud

ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule edasi kaevata üksnes juhul, kui

ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata. Seega ei saa käesoleva määruse

peale Riigikohtule määruskaebust esitada.

Ele Liiv

Indrek Parrest

Imbi Sidok-Toomsalu

/allkirjastatud /allkirjastatud /allkirjastatud

digitaalselt/ digitaalselt/ digitaalselt/

5(5)