3-16-670/2 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Legislator summary
AI generated06.04.2016 saabus Tartu Halduskohtule J. R 04.04.2016 taotlus riigi õigusabi saamiseks. Taotleja soovib riigi õigusabi hüvitamiskaebuse esitamiseks, kuna Viru Vangla 01.04.2016 haldusaktiga nr 6-16/20-2 jäeti taotleja kahjunõuded rahuldatama. Kuna taotleja hinnangul haldusakt on meelevaldne ning alandab veel rohkem taotleja väärikust, soovib taotleja kaitsta oma õigusi kohtus. Kuna iseseisev õiguste käitamine ei ole taotlejale tagatud, soovib taotleja riigi õigusabi, et vältida kannatusi, milliseid võidakse taotlejale omavoliliselt ja põhjendamatult valmistada.
Legislator headnote
AI generated3-16-670/2 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja: Kohtumääruse ärakiri saata taotluse esitajale. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu kirjalikult 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates. HKMS § 119 lg 2 kohaselt määruskaebuse menetlemise kulusid ei hüvitata.
Full text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Ülle Polluks Määruse tegemise aeg ja koht
6. aprill 2016, Jõhvi Haldusasja number 3-16-670 Haldusasi
J. R taotlus riigi õigusabi saamiseks Menetlustoiming 04.04.2016 riigi õigusabi taotluse lahendamine
RESOLUTSIOON
1. Jätta J. R 04.04.2016 taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.
2. Kohtumääruse ärakiri saata taotluse esitajale. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu kirjalikult 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates. HKMS § 119 lg 2 kohaselt määruskaebuse menetlemise kulusid ei hüvitata.
ASJAOLUD JA MENETLUS KÄIK, KOHTU PÕHJENDUSED
1. 06.04.2016 saabus Tartu Halduskohtule J. R 04.04.2016 taotlus riigi õigusabi saamiseks. Taotleja soovib riigi õigusabi hüvitamiskaebuse esitamiseks, kuna Viru Vangla 01.04.2016 haldusaktiga nr 6-16/20-2 jäeti taotleja kahjunõuded rahuldatama. Kuna taotleja hinnangul haldusakt on meelevaldne ning alandab veel rohkem taotleja väärikust, soovib taotleja kaitsta oma õigusi kohtus. Kuna iseseisev õiguste käitamine ei ole taotlejale tagatud, soovib taotleja riigi õigusabi, et vältida kannatusi, milliseid võidakse taotlejale omavoliliselt ja põhjendamatult valmistada.
2. Riigi õigusabi andmise alused ja kord on kehtestatud riigi õigusabi seaduses. RÕS § 4 lg 1 kohaselt riigi õigusabi on füüsilisele või juriidilisele isikule riigi kulul õigusteenuse osutamine käesolevas seaduses sätestatud alustel ja korras. RÕS § 4 lg 3 p 5 kohaselt riigi õigusabi liigiks on isiku esindamine halduskohtumenetluses. RÕS §
10 lg 2 kohaselt on sellise taotluse lahendamine halduskohtu pädevuses.
3. RÕS § 6 lg 1 kohaselt riigi õigusabi võib saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Halduskohtumenetluse seadustiku § 110 lg 2 järgi kohaldatakse menetlusabi andmisel advokaadi õigusabi eest tasumisel käesolevas peatükis sätestatut üksnes niivõrd, kuivõrd riigi õigusabi seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tõendatud on, et kaebajal ei ole piisavalt rahalisi vahendeid advokaadi teenuse eest tasumiseks, kuid isiku maksejõuetus ei ole piisav alus riigi õigusabi määramiseks.
4. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kohus selgitab, et RÕS § 7 lg-s 1 on toodud riigi õigusabi andmisest keeldumise alused ning ühe või mitme aluse esinemisel on riigi õigusabi andmine välistatud.
5. Käesoleval juhul taotleb J. R riigi õigusabi halduskohtule kaebuse esitamiseks Viru Vangla 01.04.2016 haldusakti nr 6-16/20-2 peale, millega jäeti taotleja kahjunõue rahuldamata.
6. Halduskohtu hinnangul ei ole käesolev haldusasi loomu poolest keeruline ega kohtupraktikas ennenägematu. Kohus märgib, et kohtute infosüsteemist nähtub, et kaebaja on korduvalt halduskohtumenetluses osalenud, esitanud kohtule nii faktiliselt kui õiguslikult arusaadavalt põhjendatud kaebusi ning määruskaebusi. Ka käeseolval juhul on kaebajal läbitud seadusest tulenev kohustuslik kohtueelne kord. Tulenevalt eeltoodust halduskohus on seisukohal, et kaebuse esitaja puhul on tegemist isikuga, kes on võimeline ise kaitsma oma õigusi. Kohus selgitab, et tulenevalt uurimisprintsiibist on kohtul haldusasjades kohustus kaebajat vajadusel suunata ja abistada. Seega ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et kaebajal oleksid õigusalased teadmised. Uurimispõhimõttest tulenevalt selgitab halduskohus enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ning võimaliku kohtupraktika.
7. Halduskohus on seisukohal, et käesoleval juhult esineb RÕS § 7 lg 1 p-s 1 sätestatud riigi õigusabist keeldumise alus, siis ei ole riigi õigusabi andmine võimalik. Seetõttu ei ole vajalik hinnata kaebuse edukuse väljavaateid, asja tähendust menetlusabi taotlejale ega kaebajale asjast tulenevat võimalikku kasu. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et kaebaja 04.04.2016 riigi õigusabi taotlus tuleb jätta rahuldamata.
8. Kohus selgitab, et tulenevalt HKMS § 116 lg 5 kohaselt menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. HKMS §
116 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. RVastS § 18 lg 2 kohaselt kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata või tähtaegselt lahendamata või kui kannatanu ei nõustu hüvitise suuruse või viisiga, võib kannatanu 30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks.
(digitaalselt allkirjastatud) Ülle Polluks kohtunik