1-16-946/17 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

6. aprill 2016, Tallinn Kriminaalasja number 1-16-946 Kohtukoosseis Andres Parmas, Sten Lind ja Urmas Reinola Kriminaalasi I.A süüdistus KarS § 199 lg 2 p ja § lg 2

järgi Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 5. veebruari 2016. a otsus, lühimenetluses (kiirmenetluse sätete järgi) Apellatsiooni esitaja Süüdistatav ja kaitsja Süüdistatav

I.A (ik: XXX); elukoht XXX; varem korduvalt väärteoja kriminaalkorras karistatud Prokurör Abip Paul Pikma rokurör Kaitsja Vandeadvokaat Riine Lumiste

RESOLUTSIOON

1. I.A ja tema kaitsja vandeadvokaat Riine Lumiste Jätta apellatsioon

d

id kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata.

2. Määrata Advokaadibüroole Legitimus seoses vandeadvokaat Riine Lumiste poolt I.A-le apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamisega makstavaks tasuks

48 (neli ) eu . kümmend kaheksa rot (sh käibemaks)

3. V I.A-lt apellatsiooni älja mõista menetluses osutatud õigusabi eest kaitsjale makstud tasu katteks riigieelarve tuludesse 48 (neli ) eurot, kümmend kaheksa

mis tuleb tasuda kohtumääruse jõustumisest 30 päeva jooksul. Makseinfo koos viitenumbriga menetluskulude tasumiseks edastatakse I.A-le eraldi dokumendina.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna

Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. I.A-le esitati süüdistus KarS § 199 lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises selles, et varem süstemaatiliselt vargusi toime pannud isikuna üritas ta 4. veebruaril 2016 taas kord Ülemiste Hyper Rimi kauplusest varastada 6 pakki žiletiteri väärtusega kokku 125,94 eurot, möödudes kassadest kauba eest maksmata. Kuritegu jäi lõpule viimata, kuna kaupluse turvatöötajad pidasid ta kinni.

2. Harju Maakohtu 5. veebruari 2016 I.A talle esitatud . a otsusega mõisteti süüdistustes süüdi ning talle mõisteti KrMS § 238 lg 2 alusel karistuseks 1 aasta vangistust. vähendati karistust 1/3 võrra ning karistuseks mõisteti Mõistetud karistust

8 kuud vangistust. suurendati KarS § 65 lg 2 alusel Harju Maakohtu 24. november 2015. a otsusega mõistetud ja ära kandmata karistuse, s.o 1 aasta ja 2 kuu vangistuse võra, mõistes I.A-le liitkaristuseks 1 aasta ja 10 kuud vangistust. Karistuse kandmise algusajaks loeti I.A kinnipidamise päev, s.o õkendina . 4. veebruar 2016. Maakohus kohaldas I.A-le t vahistami st vahi alla. I.A-lt ositi 12 kuu st ja võttis ta kohtusaali Maakohus mõistis

jooksul välja menetluskulud (sundraha kaitsjatasu) kokku 466,5 eurot. ja

3.1. Maakohus leidis, et I.A-le süüdistusaktis ette heidetud kuriteo toimepanemine on tõendatud tema ütluste, süüdistatava kinni pidanud turvatöötaja ütlustega, mis riimuvad omavahel. Maakohus ei tuvastanud I.A teo õigusvastasust või tema süüd välistavaid asjaolusid.

3.2. I.A-le karistust mõistes märkis maakohus tema süü suurust iseloomustavalt, et süüdistus hõlmab ühte varguse katset, millega kahju ei tekitatud. I.A kahetsuse avaldamist ei pidanud maakohus siiraks ega seega ka mitte süüd kergendavaks asjaoluks.

Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus leidis, et rahalise karistuse kohaldamine I.A-le on välistatud, sest ta ei tööta. Mõistetavat vangistust ei pidanud maakohus võimalikuks üldkasuliku tööga asendada, sest katseajal uue kuriteo toime pannud süüdistatava isik välistab selle variandi. Kuna I.A kuritegelik aktiivsus on keskmisest suurem ja kergemad karistused ei ole tema suhtes osutunud eesmärgipäraseks, asus maakohus seisukohale, et I.A tuleb karistada vangistusega ja pöörata see karistus ka reaalselt täitmisele.

3.3. Maakohus võttis I.A kohtusaalist vahi alla. Ühtlasi mõistis maakohus temalt

12 kuu jooksul ositi välja menetluskulud: sundraha (mida kohus lähtuvalt KrMS § 2655 lg-st 2 vähendas poole võrra) ja kaitsjatasu.

4.

Harju Maakohtu otsusele esitas apellatsiooni id süüdistatav ja tema kaitsja.

4.1.

istuse osas. Ta soovib, et Süüdistatav taotleb maakohtu otsuse tühistamist mõistetud kar mõistetud karistus asendataks ühe aastase viibimisega rehabilitatsioonikeskuses. Alternatiivselt soovib ta kergema karistuse mõistmist. Süüdistatav kahetseb toimepandut.

4.2. Kaitsja taotleb maakohtu otsuse tühistamist I.A-le mõistetud karistuse osas ja talle kergema karistuse mõistmist, samuti mõistetud liitkaristuse asendamist üldkasuliku tööga ja kohustusega alluda narkovastasele sõltuvusravile. Kaitsja arvates on ühe varguse katse eest üheaastase vangistusega karistamine hinnatav materiaalõiguse ebaõige kohaldamisena.

Varastada üritatu väärtus oli väike ja kaup tagastati rikkumata kujul kauplusele. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud, samas ei võetud aga arvesse kergendava asjaoluna I.A puhtsüdamlikku kahetsust. I.A on narkosõltlane ja ta tunnistab seda ja soovib pöörduda statsionaarsele võõrutusravile. Vanglatingimustes on aga sõltuvusravi saamine ebareaalne.

RINGKONNAKOHTU

PÕHJENDUS JA JÄRELDUSED

5. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ning esitatud

apellatsioonidega

d , leiab üksmeelselt, et apellatsioonid on ilmselt põhjendamatu , perspektiivitud ning tuleb sellest

tulenevalt jätta läbi vaatamata.

6. KrMS § 326 lg 3 kohaselt võib ringkonnakohus jätta apellatsiooni määrusega läbi vaatamata, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. mitmel puhul selgitanud, et ilmselt põhjendamatuks saab lugeda Riigikohus on

apellatsiooni, mille rahuldamine pole võimalik põhjusel, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased või mille väited on küll õiguslikult asjakohased, kuid konkreetse kohtuasja eripärast tulenevad asjaolud võimaldavad kolmeliikmelise kohtukoosseisu liikmetel juba eelmenetluses jõuda veendumusele, et tegemist on perspektiivitu kaebusega. Selline olukord võib kõne alla tulla juhul, mil maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt välja kujunenud seisukohtadega ja ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta (vt nt RKKKm-d nr 3-1-1-120-09, p-d 8.2-8.5; 3-1-1-36-11, p 8; 3-1-1-43-11, p 6; 3-1-1-64-11, p 6; 3-1-1- -11, p 6 ja 3-1-1-82-11, p 7).

7. Kriminaalkolleegium leiab, et I.A ja tema kaitsja apellatsioonide puudub l ilmselgelt edulootus ja seda alljärgnevatel põhjustel.

8. Apellatsioonides esitatud taotlus karistuse ed kergendamiseks ja selle üldkasuliku tööga asendamiseks on perspektiivitud. I.A-le varguse eest mõistetud karistus jääb tunduvalt alla . Maakohus on m karistust, samuti selle asendamata sanktsiooni keskmise määra õistetavat

jätmist põhjalikult motiveerinud. Karistus ei ole vastuolus seaduse ega kohtupraktikaga.

I.A ka varem on kriminaalkorras süstemaatiliste varguste toimepanemise eest karistatud. Karistuse raskus on proportsioonis tema arvestatud on tema isikut ja süüga,

õiguskorra kaitsmise huve, samuti süüd seda, et tuvastamist pole leidnud raskendavaid ega kergendavaid asjaolu d. si Ka karistuse üldkasuliku tööga asendamata jätmise puhul on kohus arvestanud kõigi asjakohaste nõuetega ning jõudnud põhjendatud järeldusele sellest, et mõistetud vangistus tuleb ka reaalselt ära kanda.

9. Kaitsja ja süüdistatava taotlus

ed karistuse asendamiseks sõltuvusraviga on asjakohatud, sest KarS § § 69

lg 1 kohaselt saab vangistuse sõltuvusraviga asendada üksnes varem vangistusega karistamata isikul. I.A on aga Harju Maakohtu 24. novembri 2015. a otsuse karistatud 2-aastase ga vangistusega 1 aasta ja 2 kuud, mis jäeti KarS § 74 alusel katseajag tingimisi kohaldamata. a

10. Eelnevast tulenevalt leiab kohtukolleegium, et maakohus on kriminaalasja lahendamisel arvestanud täiel määral kõiki aspekte, mida kehtiva seaduse kohaselt tuleb silmas pidada ning mis on asjakohased. Ringkonnakohus asub üksmeelselt seisukohale, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja perspektiivitu. Eeltoodu alus § jätab el ja juhindudes KrMS 326 lg-st 3

kohtukolleegium apellatsiooni kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata.

11. Kaitsja on esitanud taotluse määrata apellatsiooni koostamisel riigi õigusabi osutamise eest tasuna kindlaks 48 eurot (sh käibemaks). Kolleegiumi hinnangul on taotlus nõuetekohane ja põhjendatud ning tuleb seetõttu täies ulatuses rahuldada. KrMS §

2 sätestab, et kui -d 185 lg

apellatsioonimenetluses jätab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata, s.o. teeb KrMS 337 lg 1 p §

1 nimetatud kohtulahendi, siis jäävad

menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. Ringkonnakohus jätab esitatud apellatsiooni elt na ilms põhjendamatu läbi vaatamata, mis tähendab, et maakohtu otsus jääb apellatsioonimenetluses muutmata. Seega jääb süüdistusasjas määratud kaitsja tasu süüdistatava enda kanda.