1-16-1990/11 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 6. aprill 2016, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-1990 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Aarne Sarjas Kriminaalasi U.K süüdistuses KarS § 424 järgi Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja) 10. märtsi 2016 otsus kokkuleppemenetluses Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdistatav U.K (isikukood XXX), apellatsioon RESOLUTSIOON Jätta süüdistatav U.K apellatsioon Tartu Maakohtu 10. märtsi 2016 otsuse peale läbi vaatamata ja tagastada see esitajale.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib KrMS § 384 lg 2 alusel advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik 1. Tartu Maakohtu 10.03.2016 kohtuotsusega tunnistati U.K kokkuleppemenetluses süüdi KarS § 424 järgi ja karistuseks mõisteti 8 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg 07.03.2016, s.o 1 päev, karistusaja hulka ja loeti U.K lõplikuks karistuseks 7 kuud 29 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 ja KarS § 73 lg 4 esimese lause alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 23.03.2015 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa – 4 kuud 28 päeva vangistust – võrra ning mõisteti liitkaristuseks kohtuotsuste järgi 1 aasta 27 päeva vangistust. KarS § 69 ja § 73 lg 4 neljanda lause alusel asendati mõistetud vangistus üldkasuliku tööga 387 tundi ning määrati üldkasuliku töö tegemise lõpptähtajaks 1 aasta 6 kuud käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. U.K kohustati järgima üldkasuliku töö tegemise perioodil KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid, sh elama XXX . KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võeti U.K-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 10-ks kuuks alates kohtuotsuse jõustumisest. 2. Tartu Maakohtu 10.03.2016 otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav, kes palub tühistada

maakohtu otsuse ja saata asi uuesti tagasi maakohtule, kuna süüdistatav ei ole nõus talle määratud lisakaristusega. U.K leiab, et on rikutud kokkuleppemenetluse sätteid. Kui

2

tema oleks teadnud, et 10 kuuks juhtimisõiguse äravõtmise järel tuleb tal juhtimisõiguse

taastamiseks läbida uuesti vastavad eksamid, ei oleks ta kokkulepet sõlminud. Samuti ei teadnud ta, et jääb seetõttu ilma on töökohast. Kohtuistung toimus vahetult peale kokkuleppe sõlmimist, kestis lühikest aega ja tal puudus võimalus kõigisse nüanssidesse süveneda.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

3. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu otsuse ja apellatsiooniga, leiab, et U.K apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata ja tagastada selle esitajale. KrMS § 326 lg 2 p 3 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole KrMS § 318 järgi apellatsiooniõigust.

4. Esmalt märgib ringkonnakohus, et käesolev kriminaalasi on lahendatud kokkuleppemenetluse sätete järgi, mistõttu kohtuotsuse apellatsioonikorras vaidlustamine on KrMS § 318 lg 3 p 4 kohaselt piiratud. Nimetatud sättest koos KrMS § 318 lg-ga 4 tuleneb, et kokkuleppemenetluses tehtud otsuse peale ei saa apellatsiooni esitada, välja arvatud juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või KrMS § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul,

kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest

ette ei näe. U.K kaebuses ei ole osundatud ühelegi KrMS § 318 lg-s 4 loetletud asjaolule, mille alusel saaks apellatsiooni esitada. Süüdistatav üksnes väidab, et ei ole nõus talle mõistetud lisakaristusega. 5. U.K sõlmis 10.03.2016 kokkulepe kriminaalasjas nr 16282000106 (lk 29-30), mille

kohaselt toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja O. Preem nõustusid kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Kokkuleppe sisuks on

olnud ka lisakaristus, s.o mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 10 kuuks. Jääb mõistetamatuks kuidas sai mõistetav lisakaristus kujuneda süüdistatava jaoks ootamatult. Maakohtu istungi protokolli kohaselt (lk 32) jäi prokurör maakohtu istungil kokkuleppe juurde,

mida ei muudetud. U.K kinnitas maakohtule, et kokkuleppe on arusaadav, ta on

kokkuleppega nõus, selle sõlmimine oli tema vaba tahe, seda sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ning keegi ei ole teda selleks sundinud. Eeltoodu alusel leiab ringkonnakohus, et kokkulepet sõlmides ja seda kohtuistungil arutades ei

ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid. Samuti ei nähtu KrMS § 339 lg-s 1 sätestatud kriminaalmenetlusõiguse olulisi rikkumisi. Süüdistatavale on mõistetud lisakaristus vastavalt seaduses ettenähtule, millest tulenevalt puudub U.K kaebeõigus KrMS § 318 alusel. Süüdistatava väited kokkuleppe sõlmimise ja kohtuistungi vahelisest ajast ning väited istungi

kestvuse ja süvenemisvõimaluse kohta on ennastõigustavad ja hiljemotsitud ning jäävad edutuks. Samuti puudub alus asja maakohtule tagasisaatmiseks. 6. Eelnevast lähtudes ja juhindudes KrMS § 326 lg 2 p-st 3 jätab ringkonnakohus U.K apellatsiooni läbi vaatamata ja tagastab esitajale.

/allkiri/

/allkiri/

/allkiri/

Tiit Lõhmus

Aarne Sarjas

Mati Kartau