2-15-126967/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-15-126967

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

TAGASELJAOTSUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Lea Aavastik

Otsuse tegemise aeg ja koht

5. aprill 2016, Tartu Kohtumaja

Tsiviilasi

Suomen Luottovalvonta OY hagi Ana Chokheli

vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

968 eurot 95 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja Suomen Luottovalvonta OY, välisriigi

registrikood 2400904-2; asukoht Helsinki PL 311,

00181 Uusimaa, Soome Vabariik;

hageja

lepinguline

esindaja

Kaspar

Kamsakann,

e-post

kaspar@oigusbyroo.onmicrosoft.com;

kostja Ana Chokheli, isikukood XXXX; tegelik

elukoht ei ole teada.

Menetlus

Kirjalik menetlus, lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista Ana Chokhelilt Suomen Luottovalvonta OY kasuks

03.09.2012 sõlmitud järelmaksulepingu nr 1211882/96ta alusel tekkinud

võlgnevus 835 (kaheksasada kolmkümmend viis) eurot 10 senti, millest

417.50 eurot on põhivõlg, 35.22 eurot intress, 352.38 eurot sissenõutavaks

muutunud viivis ajavahemiku 18.12.2012 – 02.02.2016 eest ja 30 eurot on

võla sissenõudmisega seotud kulud.

3. Välja mõista Ana Chokhelilt Suomen Luottovalvonta OY kasuks viivis

27% aastas põhinõudelt 417.50 eurolt alates 03.02.2016 kuni kohustuse

kohase täitmiseni.

4. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

5. Jätta rahuldamata Suomen Luottovalvonta OY hagi Ana Chokheli vastu

võla sissenõudmise kulude hüvitamiseks 21.12 euro ulatuses.

6. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Kostjale avaldada kohtuotsuse

resolutsioon väljaandes Ametlikud Teadaanded. Dokument loetakse

avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes

Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

7. Jätta hageja menetluskuludest 95% kostja kanda ja 5% hageja kanda.

Kostja menetluskulud jätta kostja kanda.

8. Määrata tsiviilasjas nr 2-15-126967 Suomen Luottovalvonta OY

menetluskulude rahaliseks suuruseks 250 (kakssada viiskümmend) eurot,

millest 175 eurot on riigilõiv ja 75 eurot lepingulise esindaja kulud.

9. Välja mõista Ana Chokhelilt Suomen Luottovalvonta OY kasuks

menetluskulude katteks 237 (kakssada kolmkümmend seitse) eurot 50 senti.

10. Välja

mõista

Ana

Chokhelilt

Luottovalvonta

OY

kasuks

viivis

menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni.

Kaja esitamine

Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale avalikult kätte toimetatud

dokumendi väljavõtte avaldamisega väljaandes Avalikud Teadaanded. Kostja, kellele

kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud.

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema

tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest.

Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või

tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega

või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates

päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest

teada. Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist

kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et

ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtu

menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti

kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on

selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Kirjeldav ja põhjendav osa

Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi

tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult

põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Kaupmehe Järelmaks OÜ ja kostja 03.09.2012

järelmaksulepingu nr 1211882/96ta (edaspidi – leping), mille alusel kostja omandas

sülearvuti. Järelmaksusummaks lepingu järgi oli 417.50 eurot. Kaupmehe Järelmaks

OÜ ütles 18.12.2012 kostjaga lepingu üles, sest kostja jättis osamaksed tasumata.

Kaupmehe Järelmaks OÜ loovutas 07.07.2015 nõude kostja vastu Suomen

Luottovalvonta OY-le.

Hageja palub mõista kostjalt enda kasuks põhivõla 417.50 eurot, järelmaksuintressi

35.22 eurot, võla sissenõudmisega seotud kulud 51.12 eurot, sissenõutavaks

muutunud viivise 352.38 eurot ning veel mitte sissenõutavaks muutunud viivise

põhinõudelt 417.50 eurot viivisemääraga 27% kuni põhinõude täitmiseni.

Kohus leiab, et hageja nõue põhivõla 417.50 euro ja intressivõlgnevuse 35.22 euro

osas on õiguslikult põhjendatud. Hagiavalduses esitatud asjaolude kohaselt ütles

hageja lepingu üles, järgides võlaõigusseaduse (VÕS) § 416 lg-s 1 sätestatud nõudeid.

Seega võib hageja VÕS § 401 lg 3 ja § 399 lg 1 järgi nõuda põhivõla tagastamist.

Hagejal on lepingu järgi õigus nõuda ka enne lepingu ülesütlemist sissenõutavaks

muutunud intressi.

Vastavalt lepingu põhitingimustele (tl 26), oli järelmaksu intress 17,90%

järelmaksusummast aastas ja intressimäär tagastamata järelmaksusumma jäägilt

30,2372% aastas. Hageja on hagiavalduses märkinud viivisemääraks 27%

võlgnetavalt summalt aastas ning kohus mõistab kostjalt hageja kasuks viivised välja

nimetatud määras.

Tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude

lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei

ole sellele tuginenud. Vaidlust ei ole selles, et hageja tegutses kostjale järelmaksu

võimaldades oma majandustegevuse raames ja kostja oli hagejaga lepingut sõlmides

tarbijaks VÕS § 34 tähenduses.

Hagiavalduse kohaselt on võla sissenõudmisega seotud kulu 51.12 eurot. Hagist

nähtub, et võla sissenõudmisega seotud kulu on hageja poolt kostjale saadetud kirjade

ja võla menetlemise kulu, mille tasumist nõuab hageja seaduse ja lepingu alusel

vastavalt krediidiandja hinnakirjale. Kohus leiab, et hageja lepingu tüüptingimus, mis

sellist hinda vastavalt hinnakirjale nõuda lubab, on tühine. Lepingu üldtingimuste

p 7.5 (tl 29) kohaselt on krediidisaaja kohustatud hüvitama krediidiandjale võla

sissenõudmisega seotud mõistlikud kulud. Kaupmehe Järelmaks OÜ on saatnud

kostjale kaks meeldetuletuskirja (2 x 12.78 eurot) ja lepingu ülesütlemisavalduse

(25.56 eurot). VÕS § 35 lg 1 järgi loetakse tüüptingimuseks lepingutingimust, mis on

eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul

põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool

(tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline

mõjutama

tingimuse

sisu.

Lepingust

nähtub,

et

sellele

kohaldatakse

järelmaksulepingute üldtingimusi JL, mis võimaldavad kasutada krediidiandja

hinnakirjas kehtestatud hindasid. Eelnevast tuleneb, et järelmaksulepingute

üldtingimusi JL tuleb pidada tüüptingimusteks.

VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on

ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine

lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale

ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses

kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus

tõendada tegeliku kahju suurust. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on selline tüüptingimus

tühine.

Kohus on seisukohal, et kindlaksmääratud tasu suurus peab olema mõistlikult

põhjendatav.

Hagiavalduse

kohaselt

on

hageja

saatnud

kostjale

kaks

meeldetuletuskirja ja ühe lepingu ülesütlemisavalduse. Kohus leiab, et hageja poolt

hinnakirjas kindlaksmääratud kirjalike teadete maksumus on ebamõistlikult suur,

arvestades kulu töövahenditele, tööjõule ja tööajale. Seega on VÕS § 42 lg 3 p 5

alusel tühine tüüptingimus, millega krediidiandjal on õigus nõuda krediidisaajale

saadetud kirjalike teadetega seotud kulutuste hüvitamist krediidiandja hinnakirja järgi.

Kohtu hinnangul on mõistlik ja põhjendatud meeldetuletus- ja hoiatuskirjade ning

ülesütlemisavalduse maksumus 10 eurot, mistõttu mõistab kohus kostjalt hageja

kasuks välja 30 eurot (3 × 10) võla sissenõudmisega seotud kulu katteks.

Menetluskulud

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg

1 järgi tuleb menetluskulud jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kuna

kohus rahuldas hagi 95% ulatuses, tuleb jätta menetluskulud 95% ulatuses hageja ja

5% ulatuses kostja kanda.

Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses TsMS §

174 lg 2 järgi. Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista hageja

menetluskulud 400 eurot, sh riigilõiv 175 eurot ja õigusabikulud 225 eurot.

Kohus, arvestades, et kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega eelmenetluses seetõttu, et

kostja ei vastanud määratud ajaks kohtule, leiab, et hageja põhjendatud ja vajalikud

kulud õigusabile ei saa olla suuremad kui 75 eurot. Kokku moodustavad hageja

põhjendatud ja vajalikud menetluskulud 250 eurot, millest kostjal tuleb

menetluskulude jaotust arvestades hüvitada 95% ehk 237.50 eurot.

Kostja menetluskulud jätab kohus kostja kanda. Arvestades asjaolu, et kostja ei ole

menetluses osalenud ega hagile vastanud, ei saa tal menetluskulusid tekkinud olla.

Hageja on taotlenud, et kostja tasuks väljamõistetud menetluskuludelt viivist VÕS §

113 lg-s 1 sätestatud määras alates tagaseljaotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Kohus

rahuldab hageja taotluse.

/digitaalselt allkirjastatud/

Kohtunik