2-16-3346/10 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kohtujurist

Marget Henriksen

Diana Endoja

Määruse tegemise aeg ja koht

06. aprill 2016. a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-16-3346

Tsiviilasi

OÜ XXX avaldus pankroti väljakuulutamiseks

Menetlustoiming

Kohtuistungi toimumise aeg

Pankrotimenetluse lõpetamine raugemise tõttu

22.03.2016

Menetlusosalised ja nende

esindajad, ajutine pankrotihaldur

Avaldaja/võlgnik: OÜ XXX (reg.kood: XXX; asukoht:

XXX; e-post: XXX)

Ajutine

pankrotihaldur:

Indrek

Lepsoo

(IK37611282726; tegevuskoht: Roseni 7, Tallinn

10111; tel.nr +372 50 97 167, +372 6 645 138; e-post:

indrek@pankrotihaldur.ee)

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada OÜ XXX (registrikood XXX) pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja

kuulutamata raugemise tõttu.

2. Ajutine pankrotihaldur Indrek Lepsoo (isikukood 37611282726) likvideerib OÜ XXX

(registrikood XXX) kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest

arvates likvideerimismenetluseta (PankrS § 29 lg 8).

3. Vabastada ajutine pankrotihaldur Indrek Lepsoo (isikukood 37611282726) alates OÜ

XXX (registrikood XXX) äriregistrist kustutamisest.

4. Määrata OÜ XXX (registrikood XXX) dokumentide hoidjaks XXX(isikukood XXX).

5. Määrata ajutise pankrotihalduri Indrek Lepsoo (isikukood 37611282726) tasu

suuruseks 768 eurot (s.h käibemaks 128 eurot) ja kulude katteks 31 eurot (s.h

käibemaks 5,17 eurot).

6. Välja mõista OÜ-lt XXX (registrikood XXX) ajutise pankrotihalduri Indrek Lepsoo

(isikukood 37611282726) kasuks ajutise pankrotihalduri tasu 768 eurot (s.h käibemaks

128 eurot) ja kulude katteks 31 eurot (s.h käibemaks 5,17 eurot).

7. Hüvitada ajutisele pankrotihaldurile Indrek Lepsoo (isikukood 37611282726)

pankrotihalduri tasust 476,40 eurot (s.h käibemaks 79,40 eurot) riigi vahenditest ning

kanda

hüvitatav

summa

OÜ

INC

Partner

(registrikood

11008111,

a/a

EE662200221024695063).

8. Avaldada teade menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud

Teadaanded.

9. Edastada kohtumäärus viivitamata Tartu Maakohtu registriosakonnale.

10. Toimetada kohtumäärus kätte võlgnikule ja ajutisele haldurile.

11. Saata kohtumäärus pärast jõustumist täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada

määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 (viieteistkümne) päeva

jooksul alates pankrotiteate avaldamisest. Haldur ei või võlgniku nimel määruskaebust esitada

ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada (PankrS § 32). Määruskaebuse esitamine

ei peata määruse täitmist (PankrS § 5 lg 3).

Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse

seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda (PankrS § 31 lg 7).

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg

6).

ASJAOLUD

01.03.2016 esitas OÜ XXX (registrikood XXX) avalduse pankroti väljakuulutamiseks.

08.03.2016 kohtumäärusega võttis kohus võlgniku pankrotiavalduse menetlusse ja nimetas

ajutiseks halduriks Indrek Lepsoo. Ajutine haldur esitas 21.03.2016 kohtule kirjaliku aruande

pankrotiseaduse § 22 lõikes 2 nimetatud ülesannete täitmise kohta ja arvamuse võlgniku

maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikul vara

puudub ning rahalisi kohustusi on kokku vähemalt 1898,35 eurot. Ajutine pankrotihaldur on

seisukohal, et võlgnik on käesoleval ajal püsivalt maksejõuetu, tema vara ei kata tema kohustusi

ning puuduvad väljavaated sellisel kujul tegevuse jätkamiseks (PankrS § 1 lg 2 ja lg 3).

Võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses, s.o

asjaolu, et üürileandja ütles üles võlgnikuga sõlmitud üürilepingu, millest tulenevalt ei olnud

võlgnikul võimalik oma tegevust jätkata ning võlgniku majandustegevus peatus täielikult.

Üüripinna vabastamine oli seotud märkimisväärsete kuludega, mille täitmiseks võlgnikul

vahendid puudusid. Samuti sai üüripinna vabastamisel kahjustada üüritud ruumides asunud

vara, mis muutis selle realiseerimise vähetõenäoliseks. Võlgniku maksejõuetuse tekkimise

ajaks loeb ajutine haldur 2015.a detsembrikuu. Kuna võlgniku majandustegevus on lõppenud,

ei ole OÜ XXX majandustegevuse jätkamine või tervendamine ajutise halduri hinnangul enam

võimalik.

22.03.2016 kohtuistungil kuulas kohus ära ajutise pankrotihalduri. Võlgnik kohtuistungile ei

ilmunud, kohus vaatas pankrotiavalduse läbi ilma võlgnikuta PankrS § 26 lg 2 alusel. Ajutine

haldur jäi varasemalt esitatud seisukohtade juurde ja palus välja kuulutada võlgniku pankroti

juhul, kui võlausaldajad tasuvad kohtu deposiiti pankrotimenetluse raugemise vältimiseks

massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks 2000 eurot.

Kohus määras 23.03.2016 kohtumäärusega OÜ XXX (registrikood XXX) pankrotimenetluse

raugemise vältimiseks massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks hiljemalt

31.03.2016 kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 2000 eurot. Tsiviilasja materjalidest

nähtuvalt ei ole kohtu deposiiti määratud tähtajaks raha laekunud.

Ajutine haldur palub võlgniku dokumentide hoidjaks määrata juhatuse liikme XXX(isikukood

XXX).

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Pankrotiseaduse (PankrS) § 9 lg 1 kohaselt võib pankrotiavalduse esitada võlgnik või

võlausaldaja. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on

maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada

võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt

ajutine. PankrS § 31 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse,

et ta on maksejõuetu.

Ajutine pankrotihaldur selgitas välja võlgniku vara, sealhulgas võlgniku kohustused ja andis

hinnangu võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele. Ajutine haldur on tuvastanud, et

võlgnikul vara puudub ning rahalisi kohustusi on kokku vähemalt 1898,35 eurot. Ajutine haldur

on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu.

Kohus tuvastab ajutise halduri aruande põhjal, et võlgnikul puudub vara, mille arvelt

võlausaldajate nõudeid rahuldada. Kohus leiab, et kuna võlgniku kohustused ületavad oluliselt

võlgniku vara ning võlgnik on tunnistanud enda maksejõuetust, siis on võlgnik PankrS § 1 lg 2

tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt

ajutine.

PankrS § 29 lg 1 ja 2 sätestavad, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja

kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara

pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda,

sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada

menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka

siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate

isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 29 lg 3 sätestab, et

kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui

võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti

kohtu määratud summa.

23.03.2016 kohtumäärusega määras kohus võlgniku pankrotimenetluse raugemise vältimiseks

pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 2000 eurot.

Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kohtu deposiiti määratud tähtajaks raha laekunud.

Eeltoodust tulenevalt esinevad alused pankrotiavalduse menetluse lõpetamiseks pankrotti välja

kuulutamata raugemise tõttu. Kohus lõpetab pankrotiavalduse menetluse pankrotti välja

kuulutamata.

PankrS § 29 lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse

raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse

lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Ajutine haldur likvideerib

PankrS § 29 lg 8 alusel võlgniku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest

arvates likvideerimismenetluseta.

Äriseadustiku (ÄS) § 58 lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse raugemisel pankrotti välja

kuulutamata on juriidilisest isikust pankrotivõlgniku juhatuse liige pärast juriidilise isiku

registrist kustutamist dokumentide hoidjaks ja märgitakse sellena registrisse, kui pole teisiti

kokku lepitud või kohtulahendi alusel teisiti määratud. Kohus määrab võlgniku dokumentide

hoidjaks võlgniku juhatuse liikme XXX(isikukood XXX).

Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete

täitmiseks 10 h ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 960 eurot (sealhulgas käibemaks)

ning vajalikud kulud summas 31 eurot (sealhulgas käibemaks), mis ei ole kohtu hinnangul

ülesannete täitmiseks vajalik ja põhjendatud. Kohus arvestab ajakulu hindamisel esitatud

materjalide sisu ja mahtu.

Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud

määrata ajutise halduri tasuks 768 eurot koos käibemaksuga (8,0 h x 80 eurot= 640 eurot +

käibemaks 128 eurot= 768 eurot) ja kulude katteks 31 eurot (25,83 eurot + käibemaks 5,17

eurot = 31 eurot).

PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse

raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks,

mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata

nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi

suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud

käibemaks).

Kohus mõistab ajutise halduri tasu välja võlgnikult. Riigi vahenditest määrab kohus ajutisele

haldurile ajutise halduri tasu hüvitamise 397 euro ulatuses (s.o käibemaksuga 476,40 eurot).

PankrS § 29 lg 4 sätestab, et kohus avaldab teate menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu

väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohus määrab käesolevast kohtumäärusest väljavõtte

avaldamise väljaandes Ametlikud Teadaanded.

PankrS § 39 lg 1 sätestab, et kui võlgnik on kantud äriregistrisse või mittetulundusühingute ja

sihtasutuste registrisse, edastab pankroti välja kuulutanud kohus võlgniku asu- või

elukohajärgsele kohtu registriosakonnale viivitamata ärakirjad enda ja kõrgemalseisva kohtu

lahenditest, mis on tehtud käesoleva seaduse § 29 lõike 1, § 31, § 68 lõike 3, § 91 lõigete 2 ja

3, § 130 lõigete 2 ja 7, § 158 lõike 4, § 163 lõike 3, § 183 lõike 1, § 190 lõike 1 ja § 192 lõike

2 alusel. Kanne registrisse tehakse kohe pärast määruse edastamist registriosakonnale. ÄS § 58

lg 1 p 1 kohaselt kantakse kohtumääruse alusel äriregistrisse pankrotimenetluse raugemine

pankrotti välja kuulutamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marget Henriksen

kohtunik