2-15-128047/4 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Marge Tamme

Määruse tegemise aeg ja koht

05. aprill 2016.a, Valga kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-15-128047

Tsiviilasi

OÜ

Martinex

hagiavaldus

Eneken

Laut

vastu

võlgnevuse nõudes

Menetlustoiming

tähtaja ennistamise ja avalduse menetlusse võtmise

otsustamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Martinex OÜ (registrikood 10766329; asukoht:

Pärnasalu 31, Saue, Harjumaa)

Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Urmas

Veinberg (Advokaadibüroo Legest; telefon: +372 5300

3345; e-post: urmas.veinberg@legest.ee)

Kostja: Eneken Laut: (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht:

x, Valga)

RESOLUTSIOON

1. Jätta menetlusse võtmata OÜ Martinex hagiavaldus Eneken Laut vastu võlgnevuse

nõudes.

2. Jätta OÜ Martinex taotlus menetlustoimingu tegemise tähtaja ennistamiseks

rahuldamata.

3. Jätta menetluskulud hageja enda kanda.

4. Määrus toimetada kätte hageja esindajale.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu

kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale

kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD

Hageja esitas 22.12.2015.a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Eneken Laut

vastu võla väljamõistmiseks. Kohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse, kuna Eneken Laut esitas

vastuväite. Pärnu Maakohus andis 10.03.2016.a määrusega asja üle Tartu Maakohtule

menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Tartu Maakohus jättis 17.03.2016.a määrusega hageja

avalduse käiguta ning kohustas hagejat 14 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates

esitama oma nõude ja selle põhjenduse hagiavaldusele ettenähtud vormis, tasuma täiendava

riigilõivu. Hageja esindajale on Tartu Maakohtu 17.03.2016.a määrus 17.03.2016.a

elektrooniliselt kätte toimetatud. 02.04.2016.a esitas hageja lepinguline esindaja nõuetekohase

hagiavalduse ning taotluse menetlustoimingu tegemise tähtaja ennistamiseks. Taotluse kohaselt

31.03.2016.a tekkis hageja lepingulise esindaja arvutis tehniline rike, mille tagajärjel muutusid

kasutuskõlbmatuks nii arvuti ise, kui ka selles asunud kõvaketas koos seal olevate failidega.

Hageja lepinguline esindaja viibis hagiavalduse koostamise ajal kontorist väljas ning seetõttu

puudusid tagavarakoopiad nii hagiavaldusest kui ka hagiavalduse väiteid tõendavatest failidest,

mille uued koopiad sai hageja lepinguline esindaja alles 01.04.2016 hilisõhtul. Samuti sai

hageja lepinguline esindaja uue arvuti 01.04.2016 õhtul. Tõendeid esitatud ei ole.

KOHTU SEISUKOHT

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 67 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline lasi mööda

seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui

menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei

võimalda enam menetlustoimingut teha või põhjustab talle muu negatiivse tagajärje.

Kohus ei loe hageja poolt märgitud põhjust mõjuvaks põhjuseks, mis annaks alust tähtaja

ennistamiseks. Mõjuv põhjus TsMS § 67 lg 1 tähenduses eeldab seda, et tähtaja

möödalaskmiseks peab olema objektiivne põhjus ning selliseks põhjuseks on sündmus, mille

tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa (RKTKm nr 3-2-1-148-06, p 12).

Taotluses on tähtaja möödalaskmist põhistatud asjaoluga, et tähtaja viimasel päeval juhtus

hageja lepingulise esindaja arvutiga tehniline rike, mille tagajärjel muutusid kasutuskõlbmatuks

nii arvuti kui ka kõvaketas ning hageja lepinguline esindaja viibis kontorist väljas ning seetõttu

puudusid tagavarakoopiad nii hagiavaldusest kui ka hagiavalduse väiteid tõendavatest failidest,

mille uued koopiad sai hageja lepinguline esindaja alles 01.04.2016.a hilisõhtul. Samuti sai

hageja lepinguline esindaja uue arvuti 01.04.2016 õhtul. Samas ei ole hageja lepinguline

esindaja märkinud, mis takistas tal samal päeval (31.03.2016.a) minna kontorisse, et saada kätte

varukoopiad ning lõpetada töö kontoris.

TsMS § 235 kohaselt väite põhistamine on kohtule väite põhjendamine selliselt, et põhjenduse

õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks. Põhistamiseks kohustatud isik võib

kasutada selleks kõiki seadusega lubatud tõendeid, samuti tõendusvahendeid, mida ei ole

seaduses tõendiks loetud või mis ei ole tõendile ettenähtud protsessuaalses vormis, muu hulgas

allkirjastatud kinnitust, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus juhib tähelepanu, et väite

põhistamiseks loetakse väite põhjendamist selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus

lugeda väite usutavaks. Põhistamiseks kohustatud isik võib kasutada selleks kõiki seadusega

lubatud tõendeid, samuti tõendusvahendeid, mida ei ole seaduses tõendiks loetud või mis ei ole

tõendile ettenähtud protsessuaalses vormis, muu hulgas allkirjastatud kinnitust, kui seaduses ei

ole sätestatud teisiti. Hageja ei ole kohtule esitatud tõendeid, mis tõendaksid toimunut, näiteks

pöördumist arvuti parandusse või uue arvuti ostmist tõendavat dokumenti (hageja väidab, et

hageja lepinguline esindaja sai uue arvuti 01.04.2016.a). Seega ei ole kohtule välja toodud

mõjuvat põhjust. Seejuures juhib kohus hageja tähelepanu, et kui menetluspool või esindaja

jätab dokumendi esitamise viimasele hetkele tuleb arvestada võimalike tõrgetega, mis võivad

takistada dokumendi esitamist (vt ka RKTK nr 3-2-1-40-11 p 17, kus Riigikohus analüüsib

arvutisüsteemi tõrgetest tingitud hilinemist).

TsMS § 142 lg 3 p 1 sätestab, et menetlustähtaja ennistamise avalduselt tasutakse kautsjonina

summa, mis: hagimenetluses vastab riigilõivule veerandilt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui

50 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Hageja ei ole tasunud kautsjonit, kuigi vandeadvokaat

oleks pidanud teadma, et ennistamise avalduselt tuleb tasuda kautsjon.Kohtule ei nähtu, et seda

oleks tehtud. Seega ei ole ka ennistamise taotlus esitatud korrektselt. Kuna ennistamist ei ole

põhistatud, siis leiab kohus, et menetlusökonoomiast tulenevalt ei ole mõistlik anda hagejale

puuduste kõrvaldamiseks tähtaega. Arvestades eeltoodud põhjendusi, leiab kohus, ei käesoleval

juhul ei esinenud tähtaja möödalaskmisel mõjuvat põhjust ning avaldus menetlustähtaja

ennistamiseks tuleb jätta rahuldamata. Kuna kohus jättis hageja tähtaja esitamise taotluse

rahuldamata ning hagiavaldus on esitatud pärast Tartu Maakohtu 17.03.2016.a määrusega antud

tähtaja möödumist, siis vastavalt TsMS § 3401 lg 2 tuleb hagiavaldus jätta menetlusse võtmata

ja tagastada.

TsMS § 168 lg 1 alusel tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marge Tamme

kohtunik