1-14-9431/27 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht

05. aprill 2016, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-14-9431 Kohtunik Kristel Vedro Kohtuistungi sekretär Raili Raja Prokurör Enn Pustak Kaitsja Tõlk Monica Meristo-Dmitrijev (kokkuleppel) Tatjana Šibajeva Kohtuasi

Viru Vangla materjalid K.B vangistusest

tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise järelevalve alla Süüdimõistetu K.B, i.k. XXX, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx Karistuse kandmise algus 19.08.2013 ja lõpp 19.08.2018. Kohtuasja läbivaatamise aeg 16.03.2016, avalikul videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387. RESOLUTSIOON

Vabastada K.B ting taega temale Harju Maakohtu 11.12.2014 imisi enne täh otsusega mõistetud kuni määratud karistusaja lõpuni karistuse kandmisest katseajaga s.o. 19.08.2018 tema katseajaks Tallinna Vangla Kriminaalhooldusosakonna ja määrata juhataja poolt määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla kohustades teda

katseaja esimese ) kuu jooksul

- 6

24 (kahekümne nelja järgima KarS § 75 lg 1 p 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil: xxxx;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - koha , töö või õppimis vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohaldada K.B trolli ajaks KarS 75 lg 2 p 4 ja 7 alusel suhtes käitumiskon järgmised kohustused:

1)

ul peale asuma tööle või võtma end Töötukassas arvele kahe nädala jooks vabanemist;

2) mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata.

K.B vabastada tingimisi elektroonilise järelevalve alla alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest kestusega kuus (6) kuud.

Kohtumääruse väljatrükk prokurörile, K.B-le saata Viru Vanglale, ja tema kaitsjale.

Edasikaebamise kord

Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 18.02.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava K.B vangistusest tingimisi enne

. tähtaega vabastamiseks elektroonilise järelevalve alla

K.B lg 2 p on süüdi mõistetud Harju Maakohtu 11.12.2014 otsusega KarS § 209 1,2,3 järgi ja teda karistati vangistusega 3 aastat ning KarS § 212 lg 1 järgi ning karistusega 2 aastat vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel luges kohus kergema karistuse kaetuks raskema karistusega ning liitkaristuseks mõistis kohus 3 aastat vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel etud karistusega 3 aastat vangistust kaetuks 18.02.2014 Harju luges kohus mõist Maakohtu poolt etud kergema

mõist karistuse 1 aasta 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendas kohus mõistetud karistust Harju Maakohtu 14.01.2011 kohtuotsusega kriminaalasjas

1-10-2433

mõistetud karistuse ärakandmata osa 2 aastat vangistust võrra ja lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks mõistis kohus 5 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestas kohus eelvangistuses viibitud aja karistusaja hulka ning luges karistuse kandmise alguseks 19.08.2013.

Viru Vangla toetab

kinnipeetava vabastamist tingimisi ennetähtaega elektroonilise järelevalve alla ettepanekuga kinnipeetava katseajaks ja määrata karistusaja lõpp s.o. 19.08.2018 käi koos lisakohustuste täitmisega Elektroonilise järele tumiskontrolli pikkuseks 1 aasta . valve kestuseks on vangla hinnangul otstarbekas

6 kuud. määrata

Kohtuistung

K.B taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla

. Kinnipeetav avaldas, et soovib vabaneda laste pärast, kes praegu kasvavad ilma isata. Kinnitas, et alkoholi ja narkootikumidega probleeme ei ole, on aru saanud, et kui on abi vaja, siis tuleb küsida ja vabaduses läheb tööle tuttava juurde, kellel on kohvikute võrk. Selgitas, et kuigi tal on kohustusi kuskil 500 000 euro ulatuses, ei taha ta kiirustada pankrotimenetlusega, kavatseb saada majanduslikku konsultatsiooni ja alustada ise võlgade tasumist, kusjuures võlad on tekkinud 2008 majanduskriisi tõttu.

Prokurör asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuur toetab kinnipeetava vabastamist tingimisi enne tähtaega elek

rollile koos lisakohustuste troonilise järelevalve alla ühes isiku allutamisega käitumiskont panemisega, mis oluliselt piirab isiku liikumisvabadust ning elukvaliteeti. Samas ei nõustu prokurör kriminaalhooldaja poolt pakutud käitumiskontrolli pikkusega 12 kuud ning teeb kohtule ettepaneku allutada K.B -ks kuuks. käitumiskontrollile 24 Kaitsja palus K.B vabastada ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla ja märkis, et kõik nõuded ennetähtaegseks vabanemiseks on täidetud: isikul puuduvad

distsiplinaarkaristused ja olemas on elukoht. Lisaks märgib kaitsja, et kinnipeetava lapsed vajavad teda. Kohtumääruse põhjendused

Kohus, kuula , tema kaits ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud nud ära süüdimõistetu ja

materjali ja leiab, et K.B saab vabastada prokuröri kirjaliku seisukohaga

vangistusest tingimisi enne tähtaega ühes tema allutamisega käitumiskontrollile ja

elektroonilisele valvele.

KarS § 76 lg 1 võib kohus eise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme p 1 kohaselt t kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega.

Vastavalt KarS § 76 lg le 4 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest -

vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus leiab, et kinnipeetav K.B-le saab anda võimaluse näidata, et ta suudab vabaduses seaduskuulekat elu elada ja talle pandud kohus tusi järgida.

Kinnipeetaval on vabanedes olemas kindel elukoht . renoveeritud eramus õe juures

Kriminaalhooldusametnik on kodukülastusel välja selgitanud, et tingimused sobivad elektrooniliseks valveks on valveseadmete ja eramu omanik ehk kinnipeetava õde paigaldamisega nõus.

Kinnipeetava lähivõrgustiku moodustavad ema, isa, õde ja alaealised lapsed. Suhted lähedastega on head ja toetavad, lapsed elasid enne vangistust kinnipeetava juures. Vangistusest vabanedes on esimesest kooselust lastel plaan uuesti asuda isa juurde elama.

Kinnipeetaval on vabanedes garanteeritud xxxx t xxxx peale erialase koolituse e töökoh

läbimist töö . Kohus on seisukohal, et le asumine on oluline isiku iseseisva majandusliku toimetuleku ja seda olukorras, kus isik on varasemalt kuritegusid toime aspektist lähtudes pannud majandusliku kasu saamise eesmärgil.

Vangla hinnangul on isik hea suhtlemisoskusega, viimasel viiel aastal agressiivset käitumist täheldatud pole, tunnistab oma süüd viimastes kuritegudes. K.B on olemas realistlikud eesmärgid asuda tööle ja kasvatada lapsi.

Vangla hinnangul on üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 25

%

ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 33%, mida saab pidada ke

skmisest madalamaks tõenäosuseks.

Vangla koostatud iseloomustuse puuduvad kehtiv

st nähtub, et kinnipeetaval ad

distsiplinaarkaristust. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06) vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Käesoleval juhul on see tingimus täidetud.

Positiivseks loeb kohus veel asjaolu, et isik on vangistuses omandanud riigikeele B1 tasemel, osalenud sotsiaalprogrammis „Õige Hetk“, kus osales aktiivselt ja avaldas oma arvamust.

Alates 14.12.2015 on isik registreeritud Töötukassas aktiivse tööotsijana ning on hõivatud tööga vangla majandustöödel. Alates 24.11.2015 on kinnipeetav paigutatud avavanglaosakonda. Kohus on seisukohal, et K.B on kasutanud vangistuses viibitud aega otstarbekalt.

Samas on oluline, et kinnipeetav suhteliselt pikk katseaeg al tuleb läbida veel ning täita kontrollnõudeid kriminaalhooldaja järelevalve all. Kohus leiab, et käesoleval juhul on karistus oma eesmärgi täitnud. Kohus on seisukohal, et antud juhul on isiku taasühiskonnastamise huvides vangistusest tingimisi vabastamise efektiivsus suurem karistuse

lõpuni kandmisest vanglas. Käitumiskontrollile allutamine aitab omakorda maandada uute kuritegude toimepanemise riski. Kinnipeetavale saab anda võimaluse näidata, et ta suudab kriminaalhoolduse nõuetekohaselt läbida ning ta on võimeline edaspidi järgima õiguskuulekat eluviisi. Samuti saab kinnipeetav vabaduses asuda tasuma oma võlgasid ning tegelema vastutustundliku lapsevanemana laste kasvatamisega. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et K.B kuulub karistuse kandmisest vabastamisele tingimisi enne tähtaega ühes tema allutamisega elektroonilisele valvele ning käitumisko ntrolli nõuetele koos lisakohustuste määramisega. Katseaja pikkuseks on KarS § 76 lg 5 kohaselt ära kandmata karistusaja pikkus, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku § s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni - kahekümne neljaks kuuks. KarS § 751 lg 3 p 1 kohaselt võib elektroonilise valve tähtaja määrata teise astme kuriteo või ettevaatamatu esimese astme kuriteo korral ühest kuust kuni kuue kuuni.

Kristel Vedro Kohtunik