1-15-6959/10 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

1-15-6959

05. aprillil 2016.a. Tallinnas, Liivalaia kohtumaja Harju Maakohus koosseisus kohtunik Karin Olentšenko ja sekretär Maris Karna ja tõlgi Maria Azman juuresolekul, prokuröri Vahur Verte ja kaitsja vandeadvokaat Vladimir Sadekov osavõtul arutas avalikul kohtuistungil 05.04.2016 kokkuleppemenetluses kuriteoasja Dmitri Rimm, ik 38512060231, emakeeleks vene keel, Eesti kodanik, keskharidusega, elukoht: XXX, ei tööta, varem kriminaalkorras korduvalt karistatud, viimati: 23.04.2015 Harju Maakohtu otsusega KarS § 200 lg 2 p 4,6,7,8 – 25 lg 2 ja 184 lg 1 järgi vangistusega 7 aastat, oli kahtlustatavana kinnipeetud 19-20.06.2015, tõkend vahistamine alates 14.07.2015 - - süüdistuses KarS § 424 järgi.

Süüdistus Dmitri Rimm´i süüdistatakse selles, et tema juhtis 16.02.2015.a kella 22.45 ajal Tallinnas Narva mnt 174C/4 maja juures mootorsõidukit Mercedes Benz A160 CDI (reg.nr XXX) olles narkootiliste ainete kokaiini, alprasolaami ja GHB tarvitamisest tingitud narkojoobes. Nimelt istus Dmitri Rimm 16.02.2015.a umbes kella 22.30 ajal Tallinnas Narva mnt 174C/4 maja juures keset teed sõiduauto Mercedes Benz (reg.nr XXX) juhikohal, magas seal ja ei reageerinud kõrvalseisjate äratamise katsetele, mõne aja pärast ta toibus ja sõitis umbes kümme meetrit edasi Narva mnt 174C/3 maja suunas ja umbes kell 22.45 sõitis ta Narva mnt 174C/3 maja juures tee äärde ning jäi sõiduki roolis uuesti magama kuni kohale saabus politseipatrull, misjärel kell 23.02 kõrvaldas politseipatrull Dmitri Rimm´i nimetatud mootorsõiduki juhtimiselt ja Dmitri Rimm´il tuvastati narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamise tunnused ja tal esines joove. Sellise käitumisega rikkus Dmitri Rimm liiklusseaduse § 69 lg-t 1, mille kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Joobeseisund on liiklusseaduse tähenduses alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. GHB kuulub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lõike 1 ja §

4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18.mai 2005.a määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad” lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete esimesse nimekirja; kokaiin kuulub teise nimekirja ning alprasolaam neljandasse nimekirja. Seega pani Dmitri Rimm mootorsõidukit joobeseisundis (narkojoove) juhtides toime KarS § 424 kvalifitseeritava kuriteo.

Kokkuleppe sisu: Kriminaalasi saadeti kohtusse arutamiseks üldmenetluses, kuid kohtuliku arutamise ajal sõlmisid kohtumenetluse pooled kokkuleppe. Süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on taotletav karistus süüdistatavale vangistus 2 aastat, millest KarS § 68 lg 1 korras arvatakse karistuse hulka 2 päeva eelvangistust (19.06-20.06.2015). KarS § 65 lg 1 alusel loetakse kergem karistus kaetuks raskemaga – 23.04.2015 kohtuotsusega mõistetud karistusega – vangistusega 7 aastat, KarS § 65 lg 1 ls 2 alusel eelmise kohtuotsuse järgi osaliselt ära kantud karistus (vangistus 21 päeva) arvata liitkaristusest maha.

Kohtuliku arutamise järeldused: Süüdistatav kohtuistungil kinnitas, et ta on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör ja kaitsja jäid samuti sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus. Süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud ning ta tuleb süüdi tunnistada ning karistus mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu, mistõttu KrMS § 175 lg 1 p-de 4, 9 ning § 179 lg 1 p 2 alusel süüdimõistetult välja mõista riigieelarve tuludesse menetluskulud: ekspertiisitasu 201 eurot ning kaitsjatasu 288 eurot. KrMS §§ 313 lg 1 p 7, 417, 423 ja 424 alusel annab kohus võimaluse tasuda menetluskulud 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Sundraha ei kuulu väljamõistmisele, sest liitkaristus mõistetakse KarS § 65 lg 1 alusel.

Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS §-dest 248 lg 1 p 5; 175, 179, 180; 318, 319 kohus otsustas:

Süüdi tunnistada Dmitri Rimm KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks vangistus 2 aastat. KarS § 65 lg 1 alusel lugeda käesoleva otsusega mõistetud kergem karistus kaetuks 23.04.2015 Harju Maakohtu otsusega mõistetud raskema karistusega, liitkaristuseks Dmitri Rimmile on vangistus 7 aastat. KarS § 68 lg 1 kohaselt arvata kahtlustatavana kinnipidamise aeg 2 päeva (19-20.06.2015) karistusaja hulka. KarS § 65 lg 1 alusel arvata liitkaristusest maha eelmise - 23.04.2015 Harju Maakohtu kohtuotsuse järgi osaliselt ära kantud karistus (vangistus 21 päeva), mis on samuti karistusest juba maha arvatud Harju Maakohtu 23.04.2015 jõustunud kohtuotsusega. Tõkend – vahistamine – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, karistuse kandmise alguseks on 14.07.2015 ning ärakandmisele kuulub 6 aastat 11 kuud 7 päeva vangistust alates 14.07.2015.a.

KrMS § 175 lg 1 p 3,4 ning § 180 lg 1 alusel välja mõista Dmitri Rimmilt riigieelarve tuludesse menetluskulud: ekspertiisitasu 201 eurot ja kaitsjatasu 288 eurot. Menetluskulud tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE873300333499990003 Danske Bank või EE401700017002872300 Nordea Pank. KrMS § 159 lg 3 alusel makseinfo menetluskulude tasumiseks lisatakse kohtuotsusele eraldi dokumendina. Kriminaalmenetluse kulude tasumiseks vajalik makseinfo koos viitenumbri ja selgitusega tehakse avalikult teatavaks ka kohtu kantselei kaudu ja kättesaadavaks e-toimiku süsteemi kaudu koos lahendiga. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

Asitõend – CD-plaat salvestusega – jätta kriminaaltoimiku juurde.

Kohtuotsuse peale on õigus apellatsioonikorras edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule juhul, kui on tegemist KrMS 9. ptk 2. jao sätete, KrMS § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (KrMS § 318 lg 4) 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest Harju Maakohtule. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 15 päeva jooksul.

kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/