3-16-554/8 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Legislator summary
AI generatedViru Vangla kinnipeetav Jaak Reinomägi esitas 17.03.2016 Tartu Halduskohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks. Taotluse kohaselt on J. Reinomägi esitanud Viru Vanglale kuus vaiet,
Legislator headnote
AI generated3-16-554/8 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: Taotluse kohaselt on J. Reinomägi esitanud Viru Vanglale kuus vaiet,
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
M Ä Ä R U S
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Einar Vene, Madis Ernits, Maili Lokk
Määruse tegemise aeg ja koht
05.04.2016, Tartu
Haldusasja number
3-16-554
Haldusasi
Jaak Reinomäe (Reinomägi) taotlus riigi õigusabi
saamiseks
Menetluse alus ringkonnakohtus
Jaak Reinomäe määruskaebus
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Halduskohtu 22.03.2016. a määrus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta Jaak Reinomäe määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 22.03.2016. a
määrus muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse
kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Viru Vangla kinnipeetav Jaak Reinomägi esitas 17.03.2016 Tartu Halduskohtule taotluse
riigi õigusabi saamiseks. Taotluse kohaselt on J. Reinomägi esitanud Viru Vanglale kuus vaiet,
mis kas tagastati või jäeti rahuldamata. Taotluse esitaja palus määrata talle riigi õigusabi, et ta
saaks nende vaideotsuste osas pöörduda kohtu poole. J. Reinomägi märgib, et ta on enda
õiguste kaitseks esitanud kohtule hulgaliselt kaebusi. Kõik kaebused on jäänud sisuliselt läbi
vaatamata. Kaebuste esitamine on J. Reinomägi taotluse kohaselt põhjustanud talle üksnes
kannatusi, mis ületavad lubatud kannatuste taseme. J. Reinomägi väidab, et tema tervislik
seisund ei võimalda tal efektiivselt oma õigusi kaitsta.
2. Tartu Halduskohus jättis 22.03.2016. a määrusega Jaak Reinomäe taotluse riigi õigusabi
saamiseks riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata, sest leidis, et taotleja
on ise võimeline oma õigusi kaitsma. Halduskohus asus seisukohale, et kui taotleja on
iseseisvalt koostanud ja esitanud kuus vaiet Viru Vanglale, siis on taotleja nii oskuste kui ka
tervisliku seisundi poolest võimeline koostama samas asjas ka kaebuse halduskohtule.
Halduskohus märkis, et taotleja on korduvalt halduskohtule kaebusi esitanud ning on suutnud
neis edukalt asjaolusid ja oma seisukohti kirjeldada, mis on halduskohtule esitatava kaebuse
puhul piisav. Halduskohtu hinnangul ei tõenda taotleja vajadust riigi õigusabi järele ka see, et
mitmed taotleja kaebused on jäänud sisuliselt läbi vaatamata. Ligikaudu 70% alates
01.01.2014 esitatud kaebustest on taotlejale tagastatud põhjusel, et taotleja ei tasunud
riigilõivu, või on hetkel jäetud käiguta riigilõivu tasumata jätmise tõttu. Ühtki kaebust ei ole
eeltoodud ajavahemikul tagastatud põhjusel, et taotleja ei suutnud koostada arusaadavat
kaebust. Halduskohus märkis, et lahendab praeguses kohtuasjas taotleja taotlust saada riigi
õigusabi kaebuse koostamiseks ning taotlejal on õigus esitada kaebuses riigi õigusabi taotlus
uuesti.
3. Kaebaja esitas 27.03.2016 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 22.03.2016. a määruse
peale, milles palub halduskohtu määruse tühistada ning teha uus määrus, millega rahuldada
tema riigi õigusabi taotlus. Määruskaebuse kohaselt piiras halduskohus tema riigi õigusabi
taotluse rahuldamata jätmisega tema õigust vaidlustada kohtus Viru Vangla vaideotsuseid.
Määruskaebuse esitaja väidab, et ta on korduvalt esitanud kohtuniku peale kuriteoteateid
seoses sellega, et õigusvastaselt takistatakse tal kaitsmast enda õigusi, kuid ta ei ole kordagi
kaitset saanud. Määruskaebuse kohaselt ei ole selle esitajal õigusabi puudumise tõttu võimalik
füüsiliselt määruskaebust põhistada. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et tema taotlus jäeti
rahuldamata eesmärgiga valmistada talle kannatusi. Määruskaebuse esitaja nõuab vaidlustatud
määruse põhiseadusvastaseks tunnistamist, kuna selle määrusega alandatakse määruskaebuse
esitaja väärikust ning põhjendamatult takistatakse õiguste kaitsmist. Määruskaebuse esitaja
palub enda riigi õigusabi taotlus rahuldada, et sellega tagataks tema õigus kohtu poole
pöördumiseks.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4. Ringkonnakohus leiab, et ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust selle
rahuldamiseks. Tartu Halduskohus jättis J. Reinomäe riigi õigusabi taotluse rahuldamata
RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel põhjendusega, et taotluse esitaja on võimeline ise oma õigusi kaitsma.
Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata
(HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Vastuseks määruskaebuses esitatud väidetele märgib
ringkonnakohus järgmist.
5. Määruskaebuse esitaja leiab, et riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmisega piiratakse
tema õigust vaidlustada kohtus Viru Vangla vaideotsuseid. Ringkonnakohus märgib, et
põhiseaduse § 15 lg-st 1 tulenev õigus kohtu poole pöördumiseks ei ole absoluutne.
Nimetatud õigust võib seadustega konkretiseerida. Nii näiteks ongi RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud
tingimused, millistel juhtudel tuleb riigi õigusabi andmisest keelduda. Käesoleval juhul on
halduskohus leidnud, et esinevad asjaolud, mis vastavalt RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt keelavad
riigi õigusabi taotlejale riigi õigusabi andmise. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus on
õigesti jõudnud seisukohale, et taotleja on ise võimeline oma õigusi kaitsma ning seega ei ole
riigi õigusabi andmine talle lubatud. Seega ei ole kaebaja õigust kohtu poole pöörduda
käesoleval juhul õigusvastaselt piiratud. Riigi õigusabi taotlejale õigusabi andmine riigi kulul
ei ole põhjendatud, kui taotleja on ise võimeline oma õigusi kaitsma, st käesoleval juhul
koostama iseseisvalt halduskohtule kaebuse.
6. Määruskaebuse esitaja on palunud tunnistada vaidlustatud määrus põhiseadusega
vastuolus olevaks. Ringkonnakohus märgib, et vastavalt põhiseaduslikkuse järelevalve
kohtumenetluse seadusele ei saa taotleda kohtumääruse põhiseadusega vastuolus olevaks
tunnistamist. Seda saab taotleda küll kohtu poolt kohaldatud õigusnormi osas, kuid käesoleval
juhul puudub ringkonnakohtu hinnangul alus pidada RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaldamist kaebaja
suhtes põhiseadusega vastuolus olevaks. Määruskaebuses esitatud väited halduskohtu
tegevusega tekitatud kannatuste osa jätab ringkonnakohus tähelepanuta, kuna need väited
väljuvad antud määruskaebuse piiridest. Õigusemõistmisel tekitatud kahju hüvitamise kord on
reguleeritud riigivastutuse seaduse §-s 15.
7. Eeltoodust tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 22.03.2016. a
määrus muutmata.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Einar Vene
Madis Ernits
Maili Lokk