Legislator Case Law & Legislation
1-14-5475/99 AI generated

1-14-5475/99 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

Case Number 1-14-5475/99
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Viru Maakohtu 30. jaanuari 2015 otsusega tunnistati Nikita Grulev süüdi KarS § 199 lg 2 p- de 8,9 järgi ning teda karistati vangistusega 1 aasta 6 kuud. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati

Legislator headnote

AI generated

1-14-5475/99 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium: Viru Maakohtu 30. jaanuari 2015 otsusega tunnistati Nikita Grulev süüdi KarS § 199 lg 2 p- de 8,9 järgi ning teda karistati vangistusega 1 aasta 6 kuud. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati

Keywords

AI generated
criminal rehabilitation vocational rehabilitation self-rehabilitation rehabilitation capability serious criminal record post-care rehabilitation
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

5. aprill 2016, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-14-5475

Kohtukoosseis

Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Mati Kartau,

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 1. märtsi 2016 määrus

süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega

vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Nikita Grulev (isikukood 39005072219)

kaitsja vandeadvokaadi abi Silver Reinsaar, määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 1. märtsi 2016 määrus jätta muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi

vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik

sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Maakohtu 30. jaanuari 2015 otsusega tunnistati Nikita Grulev süüdi KarS § 199 lg 2 p-

de 8,9 järgi ning teda karistati vangistusega 1 aasta 6 kuud. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati

karisust 1/3 võrra. KarS § 74 lg 5 ja § 65 lg 2 alusel suurendati karistust Viru Maakohtu 10. aprilli

2013. a otsusega mõistetud karistuse – 1 aasta vangistust, võrra. Liitkaristuseks mõisteti 2 aastat

vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka. Lõplikult

kandmisele kuuluvaks karistuseks jäi 1 aasta 11 kuud ja 24 päeva vangistust. Karistuse lõpptähtaeg

saabub 20. jaanuaril 2017.

2. Viru Maakohtu 1. märtsi 2016 määrusega jäeti N. Grulev vangistusest tingimisi enne

tähtaega vabastamata. Kohus leidis, et kinnipeetava vabastamist mittetoetavad asjaolud on

kaalukamad, kui seda toetavad asjaolud. Kohtumääruse seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised.

2.1

N. Grulevit on kriminaalkorras karistatud 8 korda. Ta kannab teist vangistust. Kuritegude

toimepanemine ei ole juhuslik, mistõttu on kinnipeetava puhul tegemist isikuga, kel esineb riskivat

elustiili. Kuritegude raskusaste on jäänud samaks (praegune karistus on mõistetud varguse eest

raskendavatel asjaoludel, varasemad karistused varguste ja röövimiste eest). Kuriteod on toime

pandud grupi mõjul ja materiaalse kasu saamise soovil. Kuritegude soodusteguriks on

narkootikumide tarvitamine. Kinnipeetaval on 2 kehtivat distsiplinaarkaristust. Tal puudub

vabanemisel garanteeritud töökoht. Isikul on tasumata nõudeid, mis töökoha puudumisega võib

majanduslikku toimetulekut mõjutada. V. Grulevi suhtlusringkonda kuulub ka kriminaalse taustaga

isikuid, kes võivad talle negatiivselt mõjuda. Isik on andnud nõusoleku vabanemisjärgselt

sõltuvusravile minemiseks, ent praegu ei ole rehabilitatsioonikeskuses vabu kohtu, mistõttu peab

V. Grulev olema järjekorras. Ta on ka varem sõltuvusravil olnud, ent see ei andnud tulemusi, kuna

isik jätkas narkootikumide tarvitamist. Vangla iseloomustuse kohaselt on V. Grulevil väga kõrge

risk uute kuritegude toimepanemiseks. Teda on varem kolmel korral allutatud kriminaalhooldusele,

ent see on lõppenud ebarahuldavalt, kuna isik on katseajal toime pannud uue kuriteo ning rikkunud

kontrollnõudeid.

2.2

Positiivse asjaoluna tõi kohus välja, et V. Grulev töötab vangla majandustöödel. Ta on

läbinud MTÜ Corrigo tugigrupi ja alustanud sotsiaalprogrammide Eluviisitreening ja Viha

juhtimine läbimist. Samuti pidas kohus positiivseks V. Grulevil alalise elukoha olemasolu ema

juures. Viimane on ka isikuks, kes on toetanud V. Grulevit vangistuse jooksul materiaalselt ning

lubanud toetada ka vabanemisjärgselt.

3. Kaitsja taotleb maakohtu määruse tühistamist ja V. Grulevi tingimisi ennetähtaegset

vabastamist.

Maakohus on alusetult asunud seisukohale, et rehabilitatsioonikeskuses ei ole vabu kohti. N. Grulev

on andnud nõusoleku rehabilitatsioonikeskusesse minekuks, ta on mõistnud narkootikumidega

seotud probleeme ning vabastamise poolt rääkivad asjaolud on nii kaalukad, et N. Grulevi võiks

ennetähtaegselt vabastada.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus, kaalunud kaitsja argumente, jätab kaebuse rahuldamata ja vaidlustatud

kohtumääruse muutmata. Oma seisukohta põhjendab kriminaalkolleegium järgnevalt.

5. Esmalt vajab toonitamist, et süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine

võib kõne alla tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on

saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist. Praegusel juhul on vangla asunud kinnipeetava

vabastamist mittetoetavale seisukohale ja seda on toetanud ka prokurör oma kirjalikus arvamuses.

Vangla tehtud riskihinnangu kohaselt esineb V. Grulevi puhul väga kõrge risk uute kuritegude

toimepanemiseks. Seejuures nähtub maakohtu määrusest, et V. Grulevi tingimisi ennetähtaegset

vabastamata jätmist ei ole kohus põhjendanud üksnes rehabilitatsiooniasutuses kohtade puudusega,

vaid on välja toonud muidki vabastamise vastu rääkivaid argumente. Ka ringkonnakohus leiab, et

vaatamata V. Grulevi suhtes läbi viidud rehabiliteerivale tegevusele vangistusasutuses, ei saa tema

käitumist kinnipidamisasutuses 2 distsiplinaarkaristuse olemasolu tõttu pidada laitmatuks.

Kinnipeetava varasemat elukäiku iseloomustavad korduv kuritegude toimepanemine, kuritegelikud

hoiakud, grupi mõju, kriminaalse taustaga isikute suhtlusring, kriminaalhoolduse luhtumine ning

sõltuvus narkootilistest ainetest. Ka vabanemisjärgsed tingimused - garanteeritud töökoha

puudumine ja suured võlanõuded, on uute kuritegude toimepanemise riskifaktoriteks. Arvestades

lisaks, et isikul puuduks praegu igasugune võimalus asuda koheselt sõltuvusravile, oleks oht uute

kuritegude toimepanemiseks liialt suur. Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt tegeletakse ka

vangistusasutuses V. Grulevi kuritegelike käitumismustrite muutmisega.

6. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus

vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

/allkiri/

/allkiri/

/allkiri/

Maarika Kuusk

Aarne Sarjas

Mati Kartau