4-16-940/7 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

05. aprill 2016, Rakvere kohtumaja Väärteoasja number 4-16- 940 Kohtunik Kristel Vedro Väärteoasi

P.A kaebus Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri 25.01.2016 590, 15, otsusele väärteoasjas nr 2 005179 Kaebuse esitaja

Vastustaja

Kirjalik menetlus Õiguslik alus

Menetlusalune isik: P.A

(isikukood xxx), elukoht xxxx, xxxx. töökoht

Lepinguline esindaja Madis Truber, e-post: madis@vkpartnerid.ee Kohtuväline menetleja: Politseija Piirivalveamet Ida prefektuur, esindaja Ave Uue, e-post: ppa@politsei.ee

Väärteomenetluse seadustik ( § 123, § 132 p 1, V™S)

§ 135

RESOLUTSIOON:

1. P.A kaebus rahuldamata ning Politseija Piirivalveameti Ida Jätta

prefektuuri 25.01.2016 5179 muutmata. otsus väärteoasjas nr 2590, 15, 00

2.

Kohtuotsus pooltele kätte toimetada.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest, välja arvatud väärteomenetluse seadustik (VtMS) §

156 lõikes 11 nimetatud juhul. VtMS § 156 lõikes 11 kohaselt kui üks kohtumenetluse pool on VtMS § 156 lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kas

satsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud.

Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. VTMS § 156 lg 2 kohaselt kohtumenetluse poole soovist kasutada kassatsiooniõigust või teate esitamise järel kassatsiooniõiguse kasutamisest loobuda, teatab maakohus või ringkonnakohus teisele kohtumenetluse poolele kirjalikult. VTMS § 155 lg 2 kohaselt on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

Asjaolud ja kaebus

1. Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna avariipolitseinik E Õ koostas menetlusalusele isikule P.A-le 27.12.2015 väärteoprotokolli AB 1429848, mille kohaselt menetlusalune isik juhtis 27.12.2015 kell 11.12 xxxx, m xxxx, mootorsõidukit r/ Lääne-Viru maakonnas, Rakvere Rakverevallas, Pärnu – Sõmeru mnt 170.km l, liikus Pärnu -

suunas. Juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kus juhi ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 0,20 + /- 0,05 mg. Alkoholisisaldus väljahingatavas õhus mõõdetud

Alcotest 7110 Typ MKIII Est nr ARBK-0025, taatlemistunnistus nr TTRC-15-00163. Menetlusalune isik rikkus sellega liiklusseaduse (edaspidi

69 lg 3

gu on LS) § nõudeid. Väärte kvalifitseeritud

24 lg 1

LS § 2 järgi.

2. Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Ave Uue koostas menetlusalusele isikule P.A-le 25.01.2016 otsuse, millest nähtub, et menetlusalune isik juhtis 27.12.2015 kell 11.12 mootorsõidukit , Lääne Viru maakonnas, Rakvere vallas, Pärnu – xxxx, r/m xxxx - Rakvere- -l, suunaga poole. ukit juhile keelatud Sõmeru mnt 170.km Pärnu Juhtis mootorsõid

seisundis, kus juhi ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 0,20 + /- 0,05 mg. Alkoholisisaldus väljahingatavas õhus mõõdetud Alcotest 7110 Typ MKIII Est nr ARBK-0025, taatlemistunnistus nr TTRC-15-00163. Menetlusalune isik rikkus sellega liiklusseaduse (edaspidi LS) § nõudeid. Väärtegu on

69 lg 3

kvalifitseeritud LS § 22 järgi. määrati LS § 2

4 lg 1 Menetlusalusele isikule

24 lg 1 alusel karistuseks sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks.

3. 09.02.2016 esitas menetlusaluse isiku P.A kaitsja Viru Maakohtu Rakvere

kohtumajale kaebuse, mille kohaselt P.A tunnistas i, kuid palus kohaldada end süüd rahatrahvi ja isikule Kaebuse kohaselt jätta juhtimisõigus alles. on menetlusalune isik tasunud temale jaanuaris 2015 määratud rahatrahvi. Kaebuse esitaja töötab autojuhina, tal on kaks alaealist last (7-aastane ja 14 aastane), keda on igapäevaselt vaja transportida, kuna elukoht on xxxx. Samuti leidis ks menetlusalusele isikule ka kaebaja esindaja, et karistuse üldpreventiivset mõju avalda tema karistamine rahalise karistusega.

Vastus

P.A . Kohtuvälise menetleja esindaja oma kirjalikes vastustes menetlusaluse isiku kaebusele oli seisukohal, et kaebuse rahuldamiseks ja otsuse tühistamiseks alust ei ole.

5. Rakvere politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemkomissar

K P leidis, et P.A on toime pannud temale inkrimineeritud väärteo ja protokoll on koostatud õigesti.

6. a Kohtuväline menetleja dis, et isikule ei avald lei rahaline karistus mõju pärast . Isik tasus alles uue väärteoasja toimepanemist, so 15.01.2016 talle 09.01.2015 toimepandud väärteo eest määratud rahatrahvi. s menetlusalune isik, et tal puudub Sellise käitumisega näita vähimgi tahtmine

õiguskorrast kinni pidada ja ta jätkab süütegude toimepanemist. Alles kartus mootorsõiduki juhtimisõigusest ilmajäämisest pani isiku eelmise rikkumisega saadud rahatrahvi tasuma Lähtudes . karistuse üldpreventiivsetest eesmärkidest tuleb ühiskonnale anda signaal, et selline käitumine on õiguskorra poolt taunitav. Kui sellise korduva rikkumise puhul isiku karistamisel lähtuda taaskord karistuse kohaldamisega rahatrahvi näol, annaks see ühiskonnale vale signaali. Karmid karistused on alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest pandud teadlikult hoidmaks ära võimalike liiklusõnnetuste tekkimise, mille suurimaks põhjuseks ongi mootorsõiduki juhtimine alkoholi joobes. Oma teoga lõi menetlusalune isik soodsa võimaliku pinnase liiklusõnnetuse tekkimiseks, milles oleks võinud viga või isegi surma saad süütud liiklejad.

Karistuse üldpreventiivne eesmärk on tagada õigusnormide tõsiselt võetavus ning kogukonna usaldus ning rahulolu, et süütegudele reageeritaks õigeaegselt. Kohtuväline menetleja palub jätta otsus muutmata ja P.A kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused

7. VTMS § 123 lg 2 kohaselt maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

8. Kohus, tutvunud menetlusaluse isiku ja kohtuvälise menetleja seisukoh ning väärteoasja aga

materjalidega, leiab, et P.A Politseija kaebus tuleb jätta rahuldamata ning Piirivalveameti Ida prefektuuri 25.01.2016

5179 muutmata. otsus väärteoasjas nr 2590, 15, 00

9. Menetlusalust isikut süüdistatakse Liiklusseaduse § 69 lg 3 rikkumises. Liiklusseadus § mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes

63 lg 3 kohaselt grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. -7 . Väärteomenetluses lasub tõendamiskoormis kohtuvälisel menetlejal. VTMS § 69 lg 2 p kohaselt tuleb väärteoprotokollis märkida tõendid, millest tulenevalt loetakse väärteo tõendatuks. Väärteoprotokolli ja otsuse kohaselt lugenud menetlusaluse isiku süü tõendatuks indikaatorvahendi kasutamise protokolli, tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli, tunnistaja ülekuulamise protokolli, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse ja menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolliga.

11. KrMS § 61 lg 1 ja 2 kohaselt hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, kusjuures ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu. Kohus loeb menetlusaluse isiku P.A süü temale esitatud süüdistuses tõendatuks kohtuvälises menetluses kogutud tõenditega: indikaatorvahendi kasutamise protokolli, tõendusliku al komeetri kasutamise

protokolli, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse ja menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolliga.

12. Kohus loeb menetlusaluse isiku P.A süü temale esitatud süüdistuses tõendatuks indikaatorvahendi kasutamise protokolli ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollidega. Viimase protokolli kohaselt mõõdeti tõendusliku alkomeetriga Alcotest 7110 typ MKIII EST seerianumbriga ARBK-0025 27.12.2015 kell 11:26 P.A ühes liitris väljahingatavas õhus alkoholisisalduseks 0,20 + /- 0,05 mg/l kohta.

13. Kohus loeb menetlusaluse isiku P.A süü temale esitatud süüdistuses tõendatuks

09.01.2015 sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, millest nähtub, et P.A oli

09.01.2015 alkoholijoobes ning tal keelati sõiduki juhtimine kuni juhtimiselt kõrvaldamise aluse äralangemiseni LS § 91 lg 1 ja 4 mõttes.

14. Kohus loeb menetlusaluse isiku P.A süü tõendatuks veel menetlusaluse isiku ütlustega, mille kohaselt ta tunnista süüte toimepanemist. Tema ütluste kohaselt b o alustas ta 26.12.2015 kell 18:00 paiku oma elukohas alkoholi tarvitami -liitrist st. Jõi ära pool pudeli 0,5 pudelit `Vana Tallinn``. 27.12.2015 alustas sõitu kell 8.00. Oli jõudnud

3 km välja sõita xxxx

Pärnu poole, kui politsei pidas teda operatsioon `` Kõik puhuvad`` käigus kinni. Puhus i indkaatorvahendisse, see näitas 0,16 mg/l kohta.

15. KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Menetlusalune isik pani seega toime LS §

224 lg 1

o.

24 1 P.A-le karistuseks järgi kvalifitseeritud väärte LS § 2 lg alusel määrati juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks.

16. Kohus leiab, et P.A p toime hooletusest ettevaatamatuse vormis. ani väärteo

18 lg 3 kohaselt on tegu pandud hooletusest, kui isik e vastava KarS § ei tea süüteokoosseisul asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema.

P.A juhtides mootorsõidukit alkoholijoobe jääknähtudega, oleks tähelepaneliku ja kohustetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema, et tarvitades eelmise päeva õhtul alkoholi, võib ta järgmise päeva ennelõunal juhtida sõidukit alkoholijoobes.

Sellise hoolimatu käitumisega näitas menetlusalune isik oma käitumist liikluskultuuri suurendades võimaliku ohu tekkimise riske.

17. Liiklusseaduse § 14 lg 2 kohaselt peavad kõik liiklejad ja muud isikud järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikad ja ettevaatlikud ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohu ja kahju tekkimist.

18. Tõendamist leidis, et § LS 224 1 kohaselt s lg ätestatud väärteo on süüliselt ja õigusvastasel toime pannud menetlusalune isik. LS 224 lg 1 kohaselt § mootorsõiduki, maastikusõiduki või

trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,20–

0,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,10– 0,24 milligrammi karistatakse rahatrahviga kuni –

100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.

19. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Menetlusaluse isiku karistust kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine, raskendavad asjaolud puuduvad. Menetlusalusele isikule LS § 22 alusel määrati karistuseks õiduki

4 lg 1 s

juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks. Kohtuväline menetleja on kohaldanud põhikaristust sanktsiooni keskmis

es määras.

20. Õiguskorra kaitsmise huvides tuleb isikule määrata karistus, mis peab andma hinnangu normikehtivusse ja avaldama õiglase karistuse mõju ühiskonnas. Arvestades asjaolu, et menetlusalusel isikul on kehtiv väärteokaristus- Politseija Piirivalveameti Ida prefektuur on

P.A karistanud

224 lg 2 kohaselt 04.02.2015 samalaadse väärteo eest LS § rahatrahviga 249 es s.o. 996,00 eurot, mis tasuti 15.01.2016, siis on P.A-le trahviühiku ulatus Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri 25.01.2016 otsusega väärteoasjas nr 2590, 15, 005179, määratud karistus seaduslik ja põhjendatud. Kohtu hinnangul on eripreventiivselt võimalik mõjutada hoiduma süütegude toimepanemisest kohtuvälise menetleja P.A

poolt määratud karistusega. Kohtu hinnagul on sellise karistusega järgitud ka õiguskorra kaitsmise huvid. P.A ist last, väited, et ta võib kaotada töökoha ja et tal on kaks alaeal keda on vaja igapäevaselt talle määratud transportida, ei anna alust karistuse muutmiseks.

menetlusaluse isiku P.A kaebus rahuldamata . Eeltoodud põhjendustel tuleb jätta

ning Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri 25.01.2016 2590, 15, otsus väärteoasjas nr 005179 muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro kohtunik