1-16-1313/12 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-16-1313

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 5.aprillil 2016. a, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-16-1313 Kohtukoosseis Kohtunikud Orvi Tali, Meelika Aava ja Ivi Kesküla Kriminaalasi

P.R

süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 – § 25 lg 2 järgi Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 18. veebruari 2016.a otsus lühimenetluses Apellatsiooni esitaja

Süüdistatav P.R , isikukood: XXX, kodakondsus: X , emakeel: eesti keel, haridus: X XX XX,

X , elukoht: XXXX XXXXX XX-X XXXXXXX XX , kriminaalkorras karistatud korduvalt, viimati 8.10.2015 Harju Maakohtu otsusega KarS § 199 lg 2 p 9 § 25 lg 2 -

järgi vangistusega kuud, vabanes 23.12.2015, kahtlustatavana kinni peetud 26.01.2016-27.01.2016 ning alates 16.02.2016.

RESOLUTSIOON

Jätta apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata P.R-i .

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 1 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel.

SÜÜDISTUS:

1. P.R-ile

on esitatud et tema olles karistatud Harju Maakohtu süüdistus selles, 08.10.2015 otsusega KarS § 25 lg 2 – § 199 lg 2 p 9 järgi 12.06.2015, 20.06.2015 ja

02.07.2015 toimepandud varguste katsete eest, pani toime KarS § 25 lg 2 § 199 lg 2 p 9 järgi -

1-16-1313

kvalifitseeritava kuriteo toime 26.01.2016 kella 12.12 ajal - XXXXXXXX võttis Tallinnas XX XX asuvast R AS kuuluvast X kauplusest kaupu 53, 80 euro väärtuses (12 Kuninga Gouda

Valio juustu, ühe juustu väärtus 2,69 eurot, kogu juustude väärtus 32,28 eurot) ja 8 Gouda Valio juustu (ühe juustu väärtus 2,69 eurot, kogu juustude väärtus 21,52 eurot). Kuritegu jäi aga lõpule viimata, kuna kaupluse turvamees pidas isiku kinni. Kuna kaup jäi rikkumata, siis see tagastati kauplusele. Samuti tema 16.02.2016 XXXX XX uvast S -le kella 11.55 paiku võttis Tallinnas as AS kuuluvast X

XX kaupu väärtusega 104,85 eurot (9 purki Salmon Caviar lõhemarja, ühe purgi väärtus 8,99 eurot, kogu juustude väärtus 80,91 eurot) ja 6 Saaremaa Kadaka juustu (ühe juustu väärtus 3,99 eurot, kogu juustude väärtus 23,94 eurot). Kuritegu jäi aga lõpule viimata, kuna kaupluse turvamees pidas isiku kinni. Kuna kaup jäi rikkumata, siis see tagastati kauplusele.

Seega pani P.R toime võõra vallasasja äravõtmise katse ebaseadusliku omastamise eesmärgil isiku poolt, kes paneb toime vargusi süstemaatiliselt. See on kvalifitseeritav kuritegu KarS § 25 lg 2 – § 199 lg 2 p 9 järgi.

MAAKOHTU OTSUS:

2. Harju Maakohus tunnistas P.R-i - süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises kuud vangistust. ja mõistis talle karistuseks 3 KrMS §

238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra ja lõplikuks karistuseks mõisteti

2 kuud vangistust. alusel valiti P.R-i KrMS § 275 lg 1 suhtes tõkendiks vahistamine

kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistuse ärakandmiseni. võeti P.R vahi alla kohtusaalis ning karistuse kandmise alguseks loeti 16.02.2016. arvati KarS § 68 lg 1 kohaselt

karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 26-27.01.2016 ja 16.-18.02.2016 kuni kohtulahendini viibitud aeg.

KrMS § 180 lg 1, § 175 lg 1 alusel mõisteti välja p 4, 9 P.R-ilt riigituludesse

menetluskuludena kaitsjatasu summas 24 eurot ja sundraha summas 322.50 eurot. KrMS §

180 lg 3 alusel kohustati P.R tasuma menetluskulud 12 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest.

APELLATSIOON:

3. P.R esitas apellatsiooni, milles taotleb kohtuotsuse tühistamist sundraha osas ning jätta sundraha 322.50 eurot riigi kanda. Temal puudub võimalus selle summa maksmiseks, kuna ainuke sissetulek vabaduses on toimetulekutoetus.

KRIMINAALKOLLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:

4. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ning esitatud apellatsiooniga leia endamatu, perspektiivitu ning b üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhj tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt sedastanud (nt -1-1-64-11; määrused nr 3

3-1-1-43-11; 3-1-1-86-11 ja 3-1-1-6-13 p 6), et ilmselt põhjendamatu on apellatsioon, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased, st need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt

1-16-1313

teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga.

Apellatsioonis ei vaidlustata mingeid sisulisi süüteo toimepanemise asjaolusid ega tõstatata õiguslikke probleeme, mida tuleks lahendada. Taotletakse vaid otsuse muutmist menetluskulude osas. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul puuduvad alused maakohtu otsuses tehtud järelduste muutmiseks. Apellatsiooni sisust lähtudes on tegemist perspektiivitu apellatsiooniga, mille arutamine ei saa kaasa tuua käesolevas määruses esitatud põhjendustest erinevaid seisukohti.

4.1 KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid välja mõistes süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

Kohtukolleegiumil tuleb märkida, et seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. väide, et ainsaks Ainult sissetulekuks on toimetulekutoetuse saamine, ei ole aluseks jätta menetluskulusid riigi kanda. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et P.R esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Kolleegium leiab, et P.R-ilt välja mõistetu Välja on mõistetud, vaid sundraha, mida on d menetluskulud ei ole suured.

vähendatud KrMS § 2565

lg 2 korras poole võrra ja riigi õigusabi osutanud kaitsja tasu. Maakohtu istungil ei ole P.R ega taotlenud menetluskulude osalist riigi kanda jätmist menetluskulude tasumiseks pikema aja määramist. Samas on maakohus arvestanud süüdimõistetu võimaliku töötusega

nii vangistuse ajal kui ka peale vangistusest vabanemist ning andnud

12 kuu jooksul seetõttu süüdimõistetule võimaluse tasuda menetluskulud kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kohtukolleegium peab vajalikuks ka veel märkida, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ei tähenda ainuüksi isiku viibimine vangistuses seda, et ta ei ole võimeline menetluskulusid tasuma. Asjaolu, et isik peab kandma vangistust ja hetkel sissetulekud puuduvad ning vabaduses olles on sissetulekuks vaid toimetulekutoetus, saa olla menetluskulude riigi ei

kanda jätmise aluseks. Lisaks on pärast süüdimõistva otsuse jõustumist ja täitmisele pööramist tulenevalt KrMS § 424 sättest kriminaalmenetluse kulude tasumise pikendamise tähtaega võimalik mõjuval põhjusel korduvalt pikendad kuid käesoleval juhul ei ole a,

kohtuotsus jõustunud ja täitmisele veel pööratud menetluskulude osas. Kolleegiumi selline seisukoht on kooskõlas Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendis tooduga nr 3-1-1-2-12.

5. Eeltoodud põhistusel leiab kriminaalkolleegium üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselgelt põhjendamatu ning tuleb juhindudes KrMS § 326 lg 3 jätta läbi vaatamata.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Orvi Tali Meelika Aava

Ivi Kesküla