1-09-867/3 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1 Ärakiri Kriminaalasi nr 1-09-867

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

27. jaanuaril 2009 Viru Maakohtu kohtunik Heli Väinaste Rakvere kohtumajas vaatas läbi Viru Ringkonnaprokuratuuri Rakvere osakonna prokuröri abi Aita Ploomi taotlusel käskmenetluses kriminaalasja

JANNO KANNA, isikukood 38710082257, elukoht xxxx, töökoht xxxx, varem kriminaalkorras karistamata, väärtegude toimepanemise eest karistatud 4-l korral, tõkend elukohast lahkumise keeld, - ja MARKO KANNA, isikukood 38408090384, elukoht xxxx, teeb juhutöid, varem kriminaalkorras karistatud 03.12.2003 Lääne-Viru Maakohtu poolt KarS § 263 p 1,4 järgi 3 k vangistusega tingimisi 1 a 6 k katseajaga, väärtegude toimepanemise eest karistatud 6-l korral, tõkend elukohast lahkumise keeld, - süüdistuses KarS § 121 järgi.

Kuriteo asjaolud: Kriminaalasja materjalidest nähtub, et 11.10.2008 öösel Laekvere alevikus ringi liikudes oli M Õ sõnavahetus Janno Kannaga. Nad mõlemad olid alkoholijoobes. Veidi hiljem M Õ ja M J , olles juba xxxx asuvas L P korteris, rääkisid telefoni teel Janno Kannaga. Telefonivestluses läks M Õ ja Janno Kanna vahel jällegi sõnavahetuseks ja Janno Kanna lubas tulla L P korterisse ning anda M Õ peksa. Mart Õun ärples Janno Kannale vastu. Umbes poole tunni möödudes koputatigi L P korteri uksele ja L P avas ukse. Ukse taga olid Janno Kanna, Marko Kanna, R M ja R V . L P ütles neile, et M Õ läks juba ära, kuid siis tuli M Õ ise koridori ja Janno Kanna ning Marko Kanna tungisid talle kallale, pekstes teda käte ja jalgadega.

Peksjate ja nende kaaslaste väitel oli M Õ ise esimesena löönud Marko Kannale ühe korra käega näkku või vastu õlga ja alles siis olid Janno ja Marko Kanna M Õ peksma hakanud.

Rait Villers tunnistab, et tema läks vahele ja tiris Janno ning Marko Kanna koridori põrandal pikali oleva M Õ kallalt ära.

L P tunnistab, et avas koputamise peale ukse, uksel olev Marko Kanna küsis, kus M Õ on. Ta vastas, et läks juba ära, aga siis tuli Mart Õun ise koridori ning Marko Kanna hakkas kohe M Õ lööma ja siis hakkas Janno Kanna ka M Õ lööma. M Õ oli löökide tõttu koridori põrandal pikali ja Marko Kanna ning Janno Kanna peksid teda käte ja jalgadega. L P sõnul olid uksel veel kaks noormeest, aga nemad peksmisest osa ei võtnud, üks neist läks vahele ja tiris Marko Kanna ja Janno Kanna eemale.

Marek Järvesaar tunnistab, et ka tema oli L P korteris, kuid ta ei näinud, kes esimesena lõi, aga ta nägi, et M Õ oli koridoris pikali ja Janno Kanna ning Marko Kanna tagusid M Õ jalgadega.

Kui peksjad lahkusid, siis kutsus M Õ endale kiirabi ja teatas juhtunust politseile.

2 Kiirabi tuvastas M Õ peaja kõrvapiirkonna põrutushaavad ning seljal marrastuse, samuti alkoholijoobe (tl 5).

Kriminaalasja menetlemisel on tunnistajate ütlustega Janno Kanna ja Marko Kanna poolt M Õ peksmine tõendamist leidnud.

Janno Kanna tunnistab, et oli joobes ja juhtunust palju ei mäleta, kuid teab, et ta peksis M Õ , kuna M Õ ise lõi esimesena tema venda Marko Kannat (tl 6-7).

Marko Kanna tunnistab, et oli päris palju alkoholi tarvitanud ja seepärast ei mäleta toimunust kõike, aga enda arvates ei ole ta kedagi peksnud, hoopis teda oli keegi löönud nii, et tal on vasak näopool viga saanud (tl 9-10).

Janna Kannat ja Marko Kannat süüdistatakse selles, et nemad 11.10.2008 kella 01.00 paiku, alkoholijoobes olles, Lääne-Virumaal Laekvere vallas Laekvere alevikus Vassivere tee 7-16 asuvas korteris, isiklike suhete pinnal tekkinud tüli käigus, peksid M Õ , lüües teda korduvalt rusikate ja jalgadega pähe ja kehasse, tekitades kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse – peaja kõrvapiirkonna põrutushaavad ning selja marrastuse.

Seega Janno Kanna ja Marko Kanna, kehaliselt väärkoheldes teist inimest, millega tekitasid kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse, panid toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo

Prokuröri abi taotleb Janno Kanna süüditunnistamist käskmenetluses ja tema karistamist KarS § 121 järgi rahalise karistusega 40 päevamäära ulatuses, s.o. summas 2000 krooni.

Prokuröri abi taotleb Marko Kanna süüditunnistamist käskmenetluses ja tema karistamist KarS § 121 järgi rahalise karistusega 30 päevamäära ulatuses, s.o. summas 2940 krooni.

Kohtunik nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis süüdistuse tõendatuse ning karistuste määrade kohta. Süüdistatava Janno Kanna karistust kergendab süü tunnistamine, tema karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Süüdistatava Marko Kanna karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad.

Kuriteo toimepanemise käigus muutus kasutamiskõlbmatuks M Õ seljasolnud T-särk väärtusega 30 krooni. Kannatanu M Õ esitas tsiviilhagi summas 30 krooni. Tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 2 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. Ühise kuriteoga tekitatud kahju eest on vastutus jagamatu, mistõttu tuleb kahju kannatanu M Õ hüvitada solidaarselt.

Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 254 kohtunik

otsustas:

Süüdi tunnistada JANNO KANNA KarS § 121 järgi ja karistada teda rahalise karistusega 40 (nelikümmend) miinimumpäevamäära, s.o. summas 2000 (kaks tuhat) krooni.

3 Rahaline karistus tasuda 1 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumise hetkest Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas nr 10220034796011 või Swedbangas nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 4100065064 ning selgitus. Kui rahaline karistus pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Tõkend – elukohast lahkumise keeld Janno Kanna suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Süüdi tunnistada MARKO KANNA KarS § 121 järgi ja karistada teda rahalise karistusega 30 (kolmkümmend) päevamäära, s.o. summas 2940 (kaks tuhat üheksasada nelikümmend) krooni.

Rahaline karistus tasuda 1 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumise hetkest Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas nr 10220034796011 või Swedbangas nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 4100065064 ning selgitus. Kui rahaline karistus pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Tõkend – elukohast lahkumise keeld Marko Kanna suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Välja mõista Janno Kannalt ja Marko Kannalt solidaarselt 30 (kolmkümmend) krooni M Õ (elukoht xxxx) kasuks tsiviilhagi katteks.

KrMS § 175 lg 1 p 9, 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista Janno Kannalt ja Marko Kannalt kummaltki menetluskuluna sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni riigituludesse.

Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Rakvere Advokaadibüroo OÜ (asukoht Rakvere Lai 11) kasuks 1144.60 (üks tuhat ükssada nelikümmend neli krooni ja 60 senti, s.h. on käibemaks 18%, s.o. 174.60 krooni) krooni v.-adv. Lembit Nirgi poolt määratud korras süüdistatava Janno Kanna kaitsjana osutatud õigusabi eest.

KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista Janno Kannalt menetluskuluna kaitsjatasu 1144.60 (üks tuhat ükssada nelikümmend neli krooni ja 60 senti) krooni riigituludesse v.-adv. Lembit Nirgi poolt osutatud õigusabi eest.

Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Maimu Schmidt OÜ (asukoht Rakvere Tallinna 15) kasuks 420 (nelisada kakskümmend) krooni v.-adv. Maimu Schmidti poolt määratud korras süüdistatava Marko Kanna kaitsjana osutatud õigusabi eest.

KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista Marko Kannalt menetluskuluna kaitsjatasu 420 (nelisada kakskümmend) krooni riigituludesse v.-adv. Maimu Schmidti poolt osutatud õigusabi eest.

Janno Kannal ja Marko Kannal tasuda väljamõistetud summad Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas nr 10220034800017 või Swedbangas nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

4

Süüdistataval on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates kümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui süüdistatav ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub.

Kohtunik

/allkiri/

H.Väinaste

Ärakiri õige Nooremreferent

I.Golubev

Kohtuotsus jõustus 09. veebruaril 2009.a Nooremreferent

I.Golubev