2-15-118752/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

TAGASELJAOTSUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Marian Priks

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

4. aprill 2016, Tartu kohtumaja kantselei

Tsiviilasja number

2-15-118752

Tsiviilasi

Nord Collect OÜ hagi Sander Ungru vastu võla

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

692 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja: Nord Collect OÜ (rk 11897588; asukoht

Tartu mnt 24-20, Tallinn), lepinguline esindaja:

Kristjan Vahar (e-post kristjan@tallinnlaw.ee)

kostja: Sander Ungur (ik XXXX; elukoht teadmata;

e-post XXXX)

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista Sander Ungrult (Ungur) põhivõlg 300 eurot, intress 72 eurot ja viivis

300 eurot, kokku 672 eurot Nord Collect OÜ kasuks.

3. Jätta hagi rahuldamata võla sissenõudmise kulu 20 eurot osas.

4. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

5. Toimetada otsus kätte pooltele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

6. Jaotada menetluskulud järgmiselt: jätta Nord Collect OÜ menetluskuludest 97%

Sander Ungru kanda ja 3% Nord Collect OÜ kanda; jätta Sander Ungru menetluskulud

tema enda kanda.

7. Välja mõista Sander Ungrult riigilõivust 121,25 eurot ning õigusabikulust

116,40 eurot, kokku menetluskulu 237,65 eurot Nord Collect OÜ kasuks.

8. Sander Ungrul tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt käesoleva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses.

Kaja esitamine

9. Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus,

mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib

2/4

esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema

esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või

elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus

toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui

kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt

tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui

100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade

ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule.

Apellatsioonkaebuse esitamine

10. Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

11. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel

ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA

1. Tartu Maakohtu menetluses on Nord Collect OÜ (hageja) hagi Sander Ungru (kostja)

vastu 692 euro väljamõistmiseks (laenu põhiosa 300 eurot, intress 72 eurot, viivis

300 eurot, võla sissenõudmise kulu 20 eurot). Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Ziip OÜ ja

kostja laenulepingu, kostja 30.09.2013 laenutaotluse alusel andis Ziip OÜ kostjale

03.10.2013 laenu 300 eurot. Laenuperiood oli 90 päeva ja intressimäär 96% aastas. Kostja

kohustus laenusumma 300 eurot ja intressi 72 eurot tasuma hiljemalt 01.01.2014. Kostja ei

ole lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt täitnud. Ziip OÜ loovutas nõude kostja

vastu hagejale. Hageja on laenulepingu p 10 alusel arvestanud viivist 0,5% tagastamata

põhiosalt päevas perioodil 02.01.2014 kuni 12.01.2016 kokku 1107 eurot, kuid vähendab

viivisesumma 300 euroni. Laenulepingu p-de 9.2.1 kuni 9.2.4 kohaselt on hageja

arvestanud laenu tagasinõudmisele suunatud menetluskulude hüvitist 45 eurot, kuid

vähendab selle 20 euroni (tlk 28-33, 85-86).

2. Hagi koos lisadega ning menetlusse võtmise määrus ja kirjaliku vastuse nõue on

toimetatud kostjale kätte avalikult, avaldamisega 10.02.2016 Ametlikes Teadaannetes

(tlk 88). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 317 lg 5 alusel loeb kohus

menetlusdokumendid kätte toimetatuks 26.02.2016. Kostjale anti hagile kirjaliku vastuse

esitamiseks aega 20 päeva hagi kättetoimetamisest. Kostja ei ole hagile tähtaegselt

vastanud. Hageja on taotlenud tagaseljaotsuse tegemist.

TsMS § 407 lg 1 näeb ette, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega

rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui

kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui

hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul

loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 6

3/4

sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses

märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab

hagi rahuldamata.

Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu tuleb hagi

tagaseljaotsusega rahuldada osaliselt. TsMS § 444 lg 3 alusel põhjendab kohus

tagaseljaotsuses vaid hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid.

3. Kostjalt tuleb mõista hageja kasuks välja põhivõlg 300 eurot, intress 72 eurot ja viivis

300 eurot.

Viivisenõude kohta peab kohus vajalikuks märkida järgmist. Võlaõigusseaduse

(VÕS) § 415 lg 1 I lause alusel ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega

viivitamisel nõuda VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist.

Riigikohus on 14.01.2009 otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-120-08 p-s 12 leidnud, et VÕS § 415

lg 1 I lause viitab ka VÕS § 113 lg 1 III lausele. Kui pooled on kehtivas

tarbijakrediidilepingus

kokku

leppinud

seadusjärgsest

viivisemäärast

kõrgemas

intressimääras, siis peab võlgnik arvestama ka sellega, et maksetega viivitamisel

järgnevad VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 III lauses sätestatud sanktsioonid, st

kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi. Hagiavalduse järgi on

hageja arvestanud viivist laenulepingu p 10 alusel 0,5% põhivõlalt päevas, s.o 182,5%

aastas. Hagiavaldusest nähtuvalt on intressimäär 96% aastas. Kuna lepingu p-s 10

sätestatud viivisemäär on lepingujärgsest intressimäärast suurem, on lepingu p 10 VÕS §

415 lg 1 ja § 421 alusel tühine. Hageja on õigustatud nõudma viivist määras 96% aastas.

Arvestades, et hageja nõuab viivist 300 eurot ning ka viivisemäära 96% aastas korral ei

oleks viivis 300 eurost väiksem (300 * 96/365/100 * 738 = 582,31), tuleb hageja

viivisenõue täies ulatuses rahuldada.

4. Kohus on seisukohal, et hageja nõue ei ole õiguslikult põhjendatud võla

sissenõudmise kulu 20 eurot osas ning selles osas tuleb hagi jätta rahuldamata.

TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike

väidetega. Riigikohus on leidnud, et kohus peab omal algatusel arvestama tehingu

tühisuse alustega (vt Riigikohtu 30.10.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-106-13, p 24).

Hageja märkis hagiavalduses, et laenulepingu p-de 9.2.1, 9.2.2, 9.2.3 ja 9.2.4 kohaselt

laenutagasimaksetähtaja ületamise eest enam kui 8 päeva on hagejal õigus laenu

tagasinõudmisele suunatud menetluskulutuste hüvitamisele kostja poolt alljärgnevas

ulatuses: laenu tagasimaksetähtaja ületamisel 8 või enam kalendripäeva, kuid vähem kui

22 kalendripäeva – menetluskulud summas 10 eurot; laenu tagasimaksetähtaja ületamisel

22 või enam kalendripäeva, kuid vähem kui 36 kalendripäeva – menetluskulud summas

25 eurot; laenu tagasimaksetähtaja ületamisel 36 või enam kalendripäeva, kuid vähem kui

66 kalendripäeva – menetluskulud summas 45 eurot ja 45 eurot iga 30 täiendava

kalendripäeva kohta (tlk 30).

VÕS § 415 lg 1 alusel ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda

VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. See ei välista ega piira

krediidiandja õigust nõuda tarbijalt viivist ületava kahju hüvitamist. Kokkulepe, millega

võimaldatakse tarbijalt nõuda maksetega viivitamisel eelkõige käsiraha või leppetrahvi, on

tühine. Riigikohus on 14.01.2009 otsuse kohtuasjas nr 3-2-1-120-08 p-is 15 märkinud, et

VÕS § 415 lg 1 reguleerib ammendavalt tarbijakrediidilepingu täitmisega viivitamise

tagajärgi. Nimetatud lõige ei näe ette võimalust nõuda tarbijakrediidilepingu korral

täitmisega viivitamisel leppetrahvi. VÕS § 415 lg 1 näeb ette võimaluse nõuda viivist ja

kahju hüvitamist.

4/4

Hagiavaldusest nähtuvalt kujutab hageja nõutav võla sissenõudmise kulu endast

sanktsiooni lepingu täitmisega viivitamise korral. See ei sõltu tehtud kulutustest ja viivist

ületava kahju suurusest, vaid päevade arvust, mille võrra on kostja laenu

tagasimaksetähtaega ületanud. Samas ei ole tegemist ka viivisega, hageja nõuab viivist

eraldi lisaks sissenõudekulule. Kohus leiab, et laenulepingu p-de 9.2.1-9.2.4 järgne võla

sissenõudmise kulu on sisuliselt lepptrahv, mille nõudmine ei ole tarbijakrediidilepingu

korral lubatud. Eeltoodut arvestades on laenulepingu p-d 9.2.1-9.2.4 VÕS § 415 lg 1 ja §

421 alusel tühised ning hageja võla sissenõudmise kulu nõue õiguslikult põhjendamata.

Kostjalt tuleb hageja kasuks jätta välja mõistmata võla sissenõudmise kulu 20 eurot.

5. TsMS § 163 lg 1 alusel ja hagi rahuldamise ulatust arvestades tuleb jätta hageja

menetluskuludest 97% kostja kanda ja 3% hageja kanda ning kostja menetluskulud tema

enda kanda.

6. TsMS § 174 lg-te 1, 2, § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks ka

menetluskulude rahalise suuruse.

Menetluskulud nimekirja järgi on hageja menetluskuluks riigilõiv 125 eurot ja

õigusabikulu 120 eurot. Menetluskulude jaotusest lähtudes tuleb kostjal hüvitada

riigilõivust 121,25 eurot ning õigusabikulust 116,40 eurot, kokku menetluskulu

237,65 eurot.

TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotluse alusel tuleb kostjal tasuda hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113

lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik