1-14-7321/46 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

04. aprill 2016, Tallinn Kriminaalasja number 1-14-7321 Kohtukoosseis Ivi Kesküla, Meelika Aava ja Orvi Tali Kriminaalasi S.N süüdistuses KarS § 121 järgi Apelleeritud kohtuotsus

Pärnu Maakohtu 26. veebruari 2016 otsus üldmenetluses

Apellatsiooni esitaja

Kaitsja Prokurör Ringkonnaprokurör Indrek Kalda Süüdistatav

S.N , ik XXX(ankeetandmed maakohtu otsuses) Kaitsja Vandeadvokaat Andres Tamm Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta ärnu Maakohtu 26. veebruari 2016 aasta otsus kriminaalasjas nr 1 P -14-7321 S.N süüdist ses KarS § 121 ( KarS § 121 lg 1 ) järgi muutmata. u kehtiva

2. Kaitsja apellatsioon jätta rahuldamata.

3. 48,00 KrMS § 185 lg 2 alusel välja mõista S.N-ilt Eesti Vabariigi kasuks ( nelikümmend kaheksa) eurot apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamisega seotud kulu katteks.

Menetluskulu kuulub tasumisele 1 kuu jooksul arvates ringkonnakohtu otsuse jõustumisest

Maksuja Tolliameti arveldusarvele kas SEB PANK EE351010052031000004; SWEDBANK EE502200221014193355 või NORDEA PANK EE401700017002872300 Menetluskulu tasumiseks vajalik viitenumber on kättesaadav isikule saadetavas makseinfos.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus 30 päeva jooksul. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel.

SÜÜDISTUS:

1.

selles, et tema tungis 23. aprillil 2014 kella 18.00-19.00 paiku S.N süüdistatakse Haapsalus Lihula mnt 10 asuval Haapsalu staadionil alkoholijoobes olles ühise alkoholitarvitamise käigus tekkinud tüli käigus kallale ST- , ked le a lõi ühel korral jalaga näkku ninajuure piirkonda. Sellise tahtliku tegevusega tekitas S.N kannatanule füüsilist valu ja lühemaajalise mitteeluohtliku tervisekahjustuse: parema silma laul 0,5 cm pikkuse haava ja mõlema silma hematoomid. Sellise tegevusega pani S.N toime teise inimese löömise, mis on kuriteona kvalifitseeritav kehalise väärkohtlemisena KarS § 121 järgi

PÄRNU MAAKOHTU OTSUS:

2.

s vangistusega 5 (viis) Maakohus tunnistas S.N süüdi KarS § 121 järgi ja karista kuud. Kohaldas

18 (kaheksateist) kuulise katseaja. KarS § 73 lg 1, 3 sätteid ja määras Katseaja alguseks luges a, s.o 26.veebruar 2016. a. kohtuotsuse kuulutamise päev

APELLATSIOON:

3. Kaitsja leiab, et kohtuotsus on ebaõige, kohtuotsuse tegemisel on rikutud menetlusnorme. Kohtuotsus tuleb tühistada ning S.N õigeks mõista.

Pärnu Maakohus ei ole veenvalt põhistanud, miks ta kannatanu ütlused loeb usutavateks, tunnistaja

ST ja süüdistava omasid aga ei loe. Kohus loeb kannatanu

ST ütlused tõesteks ning kokkulangevateks muude tõenditega, kuid ei arvesta asjaoluga, et kanna nu oli 23.aprillil 2014.a. kella 18.00-19.00 ajal joonud ta ST hulgaliselt alkoholi. Kaitsja esitab kannatanu ütlused ära joodud alkoholi koguse ja sündmuste mäletamise osas ja märgib, et kiirabis selgus, et -l oli vere alkoholisisaldus 4,51 promilli . ST Toob välja OÜ Tartu A-kliiniku poolt koostatud teksti, millest järeldub, et tegemist on üliraske joobega ja märgib, et Pärnu Maakohus õtnud aluseks üliraskes joobes on otsuse tegemisel v

kannatanu ütlusi, vähemas joobeastmes tunnistaja ST ütlusi aga ignoreeris, öeldes, et tunnistaja püüab pehmendada süüdistatava ja kannatanu vahelist tüli. Samuti ei pööra kohus tähelepanu, et nii kannatanu ise, süüdistatav kui ka tunnistaja ütlevad, et kannatanu oli nii purjus, et kukkus ise maha. Tunnistaja T ütluste kohaselt ( kes on kannatanuga korduvalt alkoholi tarvitanud) kukub

ST iga kord kui purju jääb. Tunnistaja ütlusi kinnitab ka 24.04.2014 toimunu, kus peale õlle joomist kannatanu kukkus vastu majaseina

niiviisi, et oli vaja kiirabis teda õmmelda. Kas kannatanu sai ka 23.04.2014 mahakukkumisega vigastusi, kriminaalasja materjalidest ei nähtu. On tõenäoline, et isik, kes on umbjoobes, võib kukkudes viga saada. Seega on kohus ka kukkumisega tekkinud vigastused arvanud S.N poolt tekitatuks.

Tunnistaja

ST kinnitas kohtuistungil, et tema ei näinud, et S.N oleks kannatanut löönud.

Neil asjaoludel kaitsja leiab

, et ei ole leidnud tõendamist S.N poolt kannatanu ST jalaga löömine ning ta tuleb selles õigeks mõista, kohtuotsus tuleb tühistada.

Juhindudes KrMS § ühistada Pärnu Maakohtu 26.veebruari -dest 339 lg.2, 340 lg.2 p.1 palub t 2016.a. kohtuotsus S.N süüdistuses KarS § 121 järgi ning ta õigeks mõista.

PROKURÖRI VAS UVÄITED: T

4. Prokuratuur ei nõustu apellatsioonis märgitud seisukohtadega ning jääb maakohtule esitatud süüdistuskõnes esitatud seisukohtade juurde. Kohus on piisavalt põhistanud, miks kannatanu ütlused on usaldusväärsed. Kannatanu ütluste usaldusväärsust kinnitab tema poolt hädaabinumbrile tehtud telefonikõne salvestus, kus ta räägib kohe toimunust ja tema löömisest. Seetõttu ei oma kannatanu joobeseisund ka määravat tähtsust tema ütlusi kahtluse alla ega sea . Samuti on ta tunnistanud, et hiljem ta löögi tagajärjel ka kukkus. Samuti on kohe fikseeritud kannatanu vigastused, mis võivad tekkemehhanismi osas olla saadud löögist jalaga näkku.

Kannatanu on rääkinud tema löömisest kohe ka oma isale GT-le, kes seda kohtus kinnitas. Kannatanu ei ole eitanud oma alkoholijoovet ega kukkumist selle tõttu järgmisel päeval ning on usutavalt rääkinud sündmustest. Tunnistaja ST löömise hetke ei näinud, kuna oli eemal häda tegemas, ta on andnud ka võrreldes kohtueelse uurimisega erinevaid ütlusi selle kohta, kas oli tüli kannatanu ja süüdistatava vahel või mitte. On eluliselt usutavam kannatanu väide, et tekkis sõnavahetus süüdistatavaga, millele järgnes süüdistatava pool löömine, mitte aga see, et mingit tüli ei olnud. Karjumisest ja t sõimlemisest on rääkinud ka tunnistaja T. Eeltoodu alusel leiab prokuratuur, et kaitsja apellatsioon tuleb jätta rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:

5. Kohtukolleegium, tutvunud toimiku materjalidega, otsusega ja apellatsiooni leiab, et ga

apellatsioonis esitatu ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ja süüdistatava õigeksmõistmiseks. um nõustudes maakohtu põhjenduste ja järeldustega ei pea KrMS Kolleegi § 342 lg 3 p 1 alusel vajalikuks korrata maakohtu otsuse põhiosa asjaolusid ja piirdub vaid apellatsiooni peamistele le hinnangu andmisega. väidete

Kaitsja on leidnud histamiskohustust ning tegemist on , et maakohus on rikkunud põ menetlusnormi olulise . rikkumisega KrMS § 339 lg 2 tähenduses

Kolleegium sellise etteheitega ei nõustu leiab, et põhistamiskohustuse rikkumine pole ja tuvastatav. Kohus on esitanud oma

põhjenduse ja seisukohad tõendite usaldusväärsusest.

Kaitsja poolt apellatsioonis esitatud väide, et vigastused võisid 23.aprillil 2014 aastal tekkida kannatanul kukkumisest, on kaitsja esitanud juba maakohtus ning maakohus on nimetatud kaitseversiooni kaalunud ning on selle usaldusväärsete tõendite alusel kummutanud.

Kohus on S.N poolt kuriteo toimepanemise tuvastamisel analüüsinud ja andnud hinnangu kannatanu, tunnis patsiendikaardi andmetele tajate ja süüdistatava ütlustele kui ka arsti poolt kannatanul tuvastatud vigastuste kohta. S eejuures kõrvutanud neid tõendeid ka vaatlusprotokollis kajastatud de sisudega. hädaabinumbril tehtud kõne Kohus on eelnimetatud tõendite alusel tuvastanud, et kannatanu oli alkoholijoobes, mistõttu on eksitav kaitsja et kohus pole seda asjaolu arvestanud. väide, Kolleegium osutab, et asitõendi vaatlusprotokollis kajastatud hädaabinumbrile esitatud kõnest nähtub, et listanud ja andnud adekvaatselt ülevaate temaga juhtunust ning kannatanu on ise he

ka tema tervislikust seisundist, kusjuures on teinud seda korduvalt. Seega ei ole kannatanu tervislik seisund ja joobeaste olnud selline, kus ta ei saanud aru toimunust ning kõne sisu kinnita . b kannatanu ütlusi sellest, et süüdistatav lõi teda jalaga näkku Kolleegium nõustub kohtu seisukohaga, et kannatanu poolt antud ütluste usaldusväärsuses pole alust kahelda. Kaitsja viited tunnistaja ütlustele sellest, et kannatanu eemal kukkus, ei sea ka eemaldus teistest . L htluse alla kannatanu ütlusi, et ta pärast löögi saamist öögist tekitatud näohaav veritses tugevasti veri valgus silma ning tal hakkas halb, mistõttu , kukkus. Asjaolu, et kannatanu oli pikali asendis kinnitab nnatanu selgitab, ka hädaabikõne sisu, kus ka et ta lamab kuna ta ei näe, verd on väga palju, tal on halb olla ja on teadvuse kaotamise tunne.

Kaitsja viited kannatanu enda ütlustele tema kukkumise ja seeläbi vigastuste saamisest, ei oma antud juhul tähtsust ja ka kohus on õigesti tõdenud, leidis täiendavalt kuna nii nagu kannatanu vigastusi tekitanud kukkumine aset järgmisel päeval, millest on kannatanu ka varjamatult ütlusi andnud. Nimetatud kukkumine pole aga puutumises eelmise päeva, so 23 aprilli 2014 sündmustega ega ka samal päeval meditsiiniasutuses kannatanul tuvastatud ja patsiendikaardil fikseeritud vigastustega.

Tunnistaja S.T i ei ole maakohus tervikuna ütlus ebausaldusväärseks hinnanud ega ka

arvestamata jätnud. Tunnistaja on andnud ütlusi, et kannatanu ja süüdistatav karjusid ja sõimlesid. Löömist ei näinud, kuid mingi hetk läks eemale, keeras seltskonnale selja, et urineerida ja sellele järgnevalt nägi kannatanut juba eemal ja kannatanu kukkus. Tunnistaja ütlused ei ole vastuolus kannatanu poolt antud ütlustega ega sea ütluste õigsust kahtluse tema alla.

Kohtukolleegium leiab, et apellatsiooni otsuses s esitatud väited ei lükka ümber maakohtu esitatud põhjendusi süüdistatava süüküsimuses ja tema käitumisele antud õigusliku hinnangu osas. aakohtu poolse tõendite hindamisega ja tõendite analüüsist ning nende hindamisest tehtud järeldustega mittenõustumine ei tähenda, et maakohus oleks tõendeid hinnanud ebapi Kolleegium ei tuvastanud isavalt ja rikkunud sellega menetlusõiguse norme. menetlusnormi olulisi rikkumisi, mis annaks aluse maakohtu otsuse tühistamiseks.

6. Mõistetud karistuse ebaseaduslikkusele pole apellatsioonis viidatud ja mõistetud karistuse liiki ning määra pole eraldi vaidlustatud. Maakohus on oma põhjendused nii karistuse liigi kui ka osas esitanud. S määra üüdlase isikut arvestades leidnud, et on võimalik on maakohus kohaldada KarS § 73 sätteid. Kolleegium leiab, et 5 kuulise vangistuse mõistmine ja KarS § 73 sätete kohaldamine on kooskõlas nii süü suurusega kui ka karistuse eripreventiivsete eesmärkidega. Kolleegium ei tuvastanud materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist, millega oleks raskendatud süüdistatava olukorda ega menetluslikke minetusi, mis annaksid aluse mõistetud karistuse osas kohtuotsuse tühistamiseks ja uue otsuse tegemiseks.

7. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1,§ 342 lg 3 p 1 jätab ringkonnakohus Pärnu Maakohtu 26. veebruari 2016 aasta otsuse muutmata ja kaitsja apellatsiooni rahuldamata.

8. RÕS korras õigusabi osutanud kaitsja on taotlenud apellatsioonimenetluses kaitsjatasu hüvitamist summas koos käibemaksuga apellatsiooni koostamise eest 1 tunni ulatuses, 48,00 eurot. Kohtukolleegium leiab, et kaitsja poolt taotletud summat saab pidada KrMS § 175 lg 1 p 4 mõttes põhjendatuks ning hüvitamisele kuuluvaks.

KrMS § 185 lg 2 kehtestab, et kui apellatsioonimenetluses jäetakse kohtuotsus muutmata, jäävad menetluskulud isiku kanda, kelle huvides apellatsioon on esitatud. Antud juhul on kaitsja esitanud apellatsiooni süüdistatava huvides, mistõttu jääb õigusabiga seotud kulu S.N kanda.

Eeltoodu alusel ja juhindudes Kr , MS § 175 lg 1 p 4, § 185 lg 2 riigi õigusabi seaduse § 23 - lg st 1 ja § 21 - 3 ning Eesti Advokatuuri juhatuse 15.09. 2015. a otsuse p-dest 16, 18 rahuldab lg st ringkonnakohus kaitsja õigusabi tasu taotluse täies ulatuses.

(allkirjastatud digitaalselt)