2-14-58874/30 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi 2-14- 58874

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Andrus Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

4. aprill 2016. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi

OÜ ProInkasso hagi Margus Uleksin vastu võla nõudes

Tsiviilasja number

2-14-58874

Tsiviilasja hind

122 335,52 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja OÜ ProInkasso (registrikood 11078689, asukoht

Puiestee 71A, 51009 Tartu), seaduslik esindaja Andrus

Umbleja (e-post andrus@proinkasso.ee)

Kostja Margus Uleksin (isikukood XXX, elukoht XXX),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Tarmo Pilv (e-post

info@tarmopilv.ee)

Kohtuistungi toimumise aeg

8. detsember 2015. a

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Välja mõista Margus Uleksin’ilt OÜ ProInkasso kasuks põhivõlgnevus 98 560

(üheksakümmend kaheksa tuhat viissada kuuskümmend) eurot.

3. Jätta hagi viivisenõude osas rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

4. Jätta menetluskulud 80% ulatuses Margus Uleksin’i ja 20% ulatuses OÜ ProInkasso kanda.

5. Rahuldada OÜ ProInkasso avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks.

6. Lugeda Margus Uleksin’ilt OÜ ProInkasso kasuks väljamõistmisele kuuluvaks

menetluskuluks 1836 eurot.

7. Rahuldada Margus Uleksini avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ning

määrata menetluskulude rahaliseks suuruseks 1296 eurot.

8. Jätta avaldus 1104 euro osas rahuldamata.

9. Lugeda OÜ-lt ProInkasso Margus Uleksini kasuks väljamõistmisele kuuluvaks

menetluskuluks 259,20 eurot.

10. Teha menetluskulude osas tasaarvestus ja välja mõista Margus Uleksin’ilt OÜ ProInkasso

kasuks menetluskulu summas 1576,80 eurot.

Toimetada otsus kätte pooltele.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist

kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on

nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse (TsMS § 187 lg 6).

Hageja nõue ja põhjendused

OÜ ProInkasso (hageja) esitas 10.10.2014. a Tartu Maakohtule hagi, milles palub Margus

Uleksinilt (kostja) välja mõista põhivõlgnevuse summas 98 560 eurot, viivitusintressi summas

15 645,31 eurot, jooksva viivise alates 10.10.2014. a summas 8130,21 eurot.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid M.P. (laenuandja, esialgne võlausaldaja), A.S. (laenuvõtja)

ning kostja (käendaja) 13.07.2011. a notariaalselt kinnitatud ja tõestatud „Laenu- ja

käenduslepingu nr XXX“ (leping 1), mille alusel andis esialgne võlausaldaja laenuvõtjale

laenu summas 64 000 eurot. Vastavalt lepingu 1 punktile 3 sõlmiti esialgse võlausaldaja ja

kostja vahel käendusleping, millega kostja tagas laenulepingust tulenevate laenuvõtja

kohustuste nõuetekohase täitmise. Lepingu 1 punktis 1.1.2 andis esialgne võlausaldaja

laenusumma laenuvõtja kasutusse ja käsutusse, kandes võetud laenusumma kostja kontole.

Vastavalt lepingu 1 punktile 1.3.1 toodud makse tingimustele, võttis kostja laenulepingu

kohaselt endale kohustuse nimetatud laenusumma tagastada ühekordse maksena hiljemalt

15.02.2013. a.

Samal päeval (13.07.2011. a) sõlmisid esialgne võlausaldaja, laenuvõtja ning kostja

notariaalse „Laenu- ja Käenduslepingu nr XXX“ (leping 2), mille alusel andis esialgne

võlausaldaja laenusaajale laenu summas 34 560 eurot. Laenusumma 34 560 eurot oli juba

enne lepingu 2 sõlmimist välja makstud. Laenusaaja on lepingu 2 punkti 1.1.2 alusel

laenusumma väljamaksmist kinnitanud. Vastavalt lepingu 2 punktile 3 kinnitati esialgse

võlausaldaja ja kostja käendusleping, millega kostja tagas laenulepingust tulenevate

laenuvõtja kohustuste täitmise. Vastavalt lepingu 2 punktile 1.3.1 võttis laenuvõtja endale

kohustuse laenusumma tagastada esialgse võlausaldaja kontole igakuiste maksetena hiljemalt

iga kalendrikuu viieteistkümnendaks kuupäevaks. Laenu esimese tagasimakse kohustus

laenuvõtja tasuma esialgsele võlausaldajale 15.08.2011. a.

Laenuvõtja ei ole täitnud laenulepingut nõuetekohaselt ja ei ole tasunud kokkulepitud

tähtpäevaks laenuna saadud rahasummat. Kostja ei reageerinud esialgse võlausaldaja

poolsetele meeldetuletustele täita laenulepingust tulenev kohustus. 6.08.2013. a loovutas

esialgne võlausaldaja lepingust 1 ja lepingust 2 tulenevad nõuded summas 64 000 eurot ja

summas 34 560 eurot hagejale. Hageja saatis 29.08.2013. a kostja elukohta XXX, Ülenurme

vald, 61709 Tartu maakond tähitud kirjaga võlateatise ning kooskõlas võlaõigusseaduse

(VÕS) § 170 teatise nõude loovutamise kohta. Hageja on pärast nõude loovutamist võtnud

korduvalt kostjaga ühendust ning teinud ettepanekuid võlgnevuse tasumiseks või selle

tasumise ajatamiseks. Kostja ei ole pakkunud hagejale lahendusi võlgnevuse tasumiseks või

maksegraafiku sõlmimiseks ning on suhtunud kohustuse täitmisesse passiivselt. Samuti ei ole

kostja esitanud mõjuvaid põhjuseid kohustuse mittetäitmiseks.

Hagi esitamise päeva seisuga on lepingu 1 alusel tasumata viivised summas 8542,34 eurot

ning lepingu 2 alusel summas 6794,87 eurot. Seega kogu võlgnevus hageja ees moodustub

kokku 114 205,31 eurot, millest 98 560 eurot on põhivõlgnevus ja 15 645,31 eurot viivised.

Pärast hagi esitamist lisanduvad ühe aasta jooksul viivised 8130,21 eurot. Hageja on

arvestanud viivist VÕS § 113 lg 2 teises lauses nimetatud määras. Lepingu 1 alusel arvestab

hageja viivist alates 15.02.2013. a ning lepingu 2 alusel alates 15.08.2011. a.

Kostja seisukoht

Kostja tema vastu suunatud nõudeid ei tunnista, vaidleb hagile täies ulatuses vastu ning palub

jätta hageja nõue täielikult rahuldamata.

Kostja võtab omaks, et on 13.07.2011. a sõlminud M.P.ga (laenuandja) notariaalselt tõestatud

käenduslepingud, mille kohaselt kostja võttis kohustuse vastutada A.S. (laenusaaja) ning

laenuandja vahel sõlmitud laenulepingutest nr XXX ja XXX tulenevate laenusaaja kohustuste,

sh nii põhi- kui ka kõrvalnõuete nõuetekohase täitmise eest.

Kostja leiab, et käenduslepingute näol on tegemist tarbijakäenduslepingutega, mis on VÕS §

143 lg 2 alusel tühised, kuna nendes ei ole käendaja vastutuse rahaline maksimumsumma

kindlaks määratud.

Hageja viidatud Riigikohtu otsuse kohaselt ei piisa käendaja vastutuse maksimumsumma

määratlemiseks ainuüksi asjaolust, et käendaja on kirjutanud koos põhivõlgnikuga alla samale

dokumendile – käendaja peab ka soovima käendusega seotud tagajärgi. Kostja leiab, et ta ei

ole käendusega seotud tagajärgi soovinud.

Lisaks hageja nimetatud laenu- ja käenduslepingutele on 13.07.2011. a Tartu notar Andres Ott

koostanud ja tõestanud ka osaühingu osa müügilepingu (ametitoimingu nr XXX) ja osaühingu

osa tasuta võõrandamise lepingu (ametitoimingu nr XXX), mis on laenu- ja

käenduslepingutega lahutamatult seotud.

13.07.2011. a sõlmisid pooled esimese tehinguna osaühingu osa müügilepingu, mille kohaselt

kostja võõrandas M.P.le Water Stop OÜ 16 000 kroonise (1022,58 eurot) nimiväärtusega osa,

mis moodustas 40% osaühingu osakapitalist. Teise tehinguga andis M.P. A.S.le laenu 64 000

euro ulatuses ning kolmanda tehinguga on M.P. andnud A.S.le laenu 34 560 euro ulatuses.

Neljanda tehinguga on M.P. andnud A.S.le võimaluse omandada Water Stop OÜ 16 000

kroonise nimiväärtusega osa, mis moodustas 40% osaühingu osakapitalist. M.P.le kuuluv

osaühingu osa pidi lepingu p 3 kohaselt A.S.le üle minema tingimusel, et A.S. või kolmanda

isiku poolt on täielikult täidetud laenulepingutest nr XXX ja nr XXX tulenevad A.S.

kohustused M.P. ees. Kostja leiab, et eeltoodud tehingute jada sõlmiti poolte vahel

eesmärgiga näidata osaühingu osa müügihinnaks tegelikust hinnast oluliselt madalam hind,

andes samas osapooltele garantii suuliselt kokku lepitud müügihinna tasumise ja osaühingu

osa omandiõiguse ülemineku osas. Kuna A.S.l osaühingu osa ostuks vajaminev summa

puudus, tasus kostjale osaühingu osa ostuhinna läbi A.S.ga 13.07.2011. a sõlmitud

laenulepingute M.P., kes osaühingu osa müügilepingu järgi sai ka osaühingu osa omanikuks.

Asjaolu, et poolte vahel sõlmitud laenulepingute tegelikuks eesmärgiks oli osaühingu osa

müügilepingus sätestamata jäänud müügihinna tasumine, tõendab fakt, et osaühingu soa

müügihinnast 64 000 eurot kandis M.P. otse kostja kontole, mitte A.S.le, kes lepingu kohaselt

oli tegelik laenusaaja. A.S. oleks suulise osaühingu osa müügilepingu kohaselt osa omanikuks

saanud vaid tingimusel, et ta tasub M.P.le 98 560 eurot.

Kostja leiab, et 13.07.2011. a sõlmitud lepingute eesmärgiks oli varjata suulist osaühingu osa

müügilepingut. Seega on laenulepingute näol tegemist näilike tehingutega, mis on

tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 89 lg 1 järgi tühised.

Hageja seisukohad kostja vastuväidete osas

Hageja ei nõustu, et käenduslepingud on VÕS § 143 lg 2 järgi tühised, kuna kokku ei ole

lepitud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas. Hageja viitab Riigikohtu lahendile

tsiviilasjas nr 3-2-1-66-14, mille punktis 25 on Riigikohus märkinud, et vähemalt üldjuhul

võib olukorras, kus võlausaldaja ja põhivõlgnik lepivad kokku, et põhivõlgnik võlgneb

võlausaldajale teatud summa ja kohustub selle teatud tähtpäevaks tasuma ning samale

dokumendile kirjutab alla käendaja, kes saab aru käenduskohustuse olemusest ja soovib

sellega seotud tagajärgi, pidada dokumendis väljendatud võlasummat käendaja vastutuse

maksimumsummaks. Hageja on veendunud, et kostja sai aru käendatava kohustuse ulatusest

ja on kahes notariaalses lepingus kinnitanud oma soovi käenduse andmiseks, st soovinud

käendusest tekkivaid õiguslikke tagajärgi. Seetõttu tuleb lepingutes väljendatud summasid

(vastavalt 64 000 eurot ja 34 000 eurot) pidada käendaja vastutuse maksimumsummaks.

Hageja ei nõustu, et laenulepingud on TsÜS § 89 lg 1 järgi tühised. Hageja leiab, et M.P.

omandas laenuandjana Water Stop OÜ 40% osaluse eesmärgiga tagada laenulepingute

täitmine, see oli laenu tagatiseks ja see on ka 13.07.2011. a osaluse tasuta võõrandamise

lepingus selgesõnaliselt kirjas. Seda asjaolu on kinnitanud ka tunnistajad M.P., A.S. ja Andres

Ott. Kostja väide, et Water Stop OÜ osaluse müügihind oli varjatud ja see oli tegelikult

laenulepingutes näidatud summad, st ca 100 000 eurot, ei ole tõendatud. Samuti ei ole

tõendatud, et Water Stop OÜ 40% osalus oleks maksnud või olnud väärt 100 000 eurot.

Tegelikkuses on osalus omandatud M.P. poolt 1022,58 euro eest ja müüdud 4.06.2012. a

lepingu alusel M. Uleksinile 1022,58 euro eest, st sama hinnaga.

KOHTU SEISUKOHT

Hageja on esitanud kohtule hagi, milles nõuab laenulepingutest tulenevate kohustuste

(põhivõlgnevus ja viivis) täitmist käendajalt.

VÕS § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule

(laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma

sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.

Vaidlus puudub selles, et nõude aluseks olevad lepingud on sõlmitud, laenusummad on üle

antud, laenulepingu nr XXX alusel antud laenusumma 64 000 eurot on vastavalt lepingule

kantud kostja (käendaja) kontole. Laenulepingu nr XXX punkti 1.2.1 kohaselt kohustus

laenusaaja laenusumma tagastama ühekordse maksena hiljemalt 15.02.2013. a; laenulepingu

nr XXX punkti 1.3.1 kohaselt kohustus laenusaaja laenu (34 560 eurot) tagastama igakuiste

maksetena summas vähemalt 1 920 eurot hiljemalt iga kalendrikuu 15. kuupäevaks, lepingu

punkti 1.3.2 kohaselt pidi laenusaaja esimese laenumakse tasuma 15.08.2011. a. Seega kogu

laenusumma pidi olema tagastatud hiljemalt 15.01.2013. a. Laenusumma on tagastamata.

Kohtuistungil on viidatud, et mingeid summasid on tagasi makstud, hageja ei ole sellega

nõustunud, kirjalikes seisukohtades kostja sellele ei ole tuginenud, et osaliselt on laen

tagastatud.

VÕS § 142 lg 1 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik)

võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 kohaselt

kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt,

kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja

vastu ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. VÕS § 145 lg 2 teise lause kohaselt vastutab

käendaja muu hulgas viivise maksmise eest. Laenu- ja käenduslepingute punktis 3.2 oli kokku

lepitud, et käendaja vastutab laenuandja ees käendatava kohustuse rikkumise korral

solidaarselt laenusaajaga.

Laenuandja on loovutanud laenulepingutest tulenevad nõuded summas 64 000 eurot ja 34 650

eurot hagejale. VÕS § 167 lg 1 näeb ette, et nõude tagamiseks antud nõudega seotud

tagatised, mis ei ole lahutamatult seotud loovutaja isikuga ja on üleantavad, lähevad nõude

loovutamisel üle uuele võlausaldajale.

Kostja tugineb sellele, et käenduslepingud on VÕS § 143 lg 1 järgi tühised, kuna neis ei ole

kokku lepitud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas; samuti tugineb kostja sellele,

et laenulepingute näol oli tegemist näilike tehingutega, mis on TsÜS § 89 lg 1 järgi tühised.

VÕS § 143 lg 1 kohaselt tarbijakäendusleping on käendusleping, kus käendajaks on füüsiline

isik. VÕS § 143 lg 2 kohaselt tarbijakäendusleping on tühine, kui ei ole kokku lepitud

käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas.

Riigikohus on 30.09.2014. a otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-66-14 p-s 25 märkinud, et vähemalt

üldjuhul võib olukorras, kus võlausaldaja ja põhivõlgnik lepivad kokku, et põhivõlgnik

võlgneb võlausaldajale teatud summa ja kohustub selle teatud tähtpäevaks tasuma ning samale

dokumendile kirjutab alla käendaja, kes saab aru käenduskohustuse olemusest ja soovib

sellega seotud tagajärgi, pidada dokumendis väljendatud võlasummat käendaja vastutuse

maksimumsummaks.

Kostja leiab, et lepingute eesmärk oli varjata teist tehingut, siis ta ei soovinud

käenduskohustusega seotud tagajärgi. Kostja leiab, et 13.07.2011. a lepingud sõlmiti selleks,

et varjata suulist osaühingu müügilepingut. Hageja sellega ei nõustu.

TsÜS § 89 lg 1 kohaselt näilik on tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu

tegemisel teatud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest

pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha

tahavad. Näilik tehing on TsÜS § 89 lg 2 järgi tühine.

TsMS § 230 lg 1 I lause kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,

millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega pidi kostja

tõendama, et poolte tegelik tahe erines lepingus kokku lepitust.

Kohus leiab, et 13.07.2011. a sõlmitud laenulepingud nr XXX ja XXX ei ole TsÜS § 89 lg 1

järgi tühised.

Vaidlus puudub selles, et laenulepingute alusel on laenusummad 64 000 eurot ja 34 650 eurot

reaalselt üle antud, sellest 64 000 eurot on kantud kostja kontole. A.S. vande all antud ütluste

kohaselt (tl 98) on ta saanud laenu 34 650 eurot ning paigutanud selle investeeringutesse.

Kostja leiab, et üle antud 64 000 eurot oli mõeldud tasuna osaühingu osa eest. Kostja ei ole

väitnud, et ka 34 650 eurot oli mõeldud tasuna osaühingu osa eest; raha oli üle antud A.S.le,

kes ei olnud osaühingu osanik. Asjaoludest ei nähtu, et 34 650 eurot saanuks olla mõeldud

tasuna osaühingu osa eest. Eeltoodud asjaoludel ei ole laenulepingu nr XXX näol, mille alusel

anti laenu 34 650 eurot, tegemist näiliku tehinguga.

Kohus leiab, et A.S. vande all antud ütlustest (tl 98) nähtub, et 64 000 eurot oli mõeldud

paigutamiseks ettevõttesse, Water Stop OÜ võlgnevuste likvideerimiseks. Sellega on

kooskõlas ka M.P. vande all antud ütlused (tl 94, 98), mille kohaselt laenu tagasimaksed pidid

tulema Water Stop OÜ majandustegevusest. Samamoodi sai tehingu eesmärgist aru ka

lepingud tõestanud notar Andres Ott, kelle vande all antud ütluste kohaselt (tl 105) sai ta aru,

et tehingud olid mõeldud äriühingu finantseerimiseks, et M.P. andis Water Stop OÜ tagatisel

laenu, laenusaajaks on A.S., käendab Margus Uleksin (kostja), M.P. pidi loobuma osalusest

A.S. kasuks, kui ta laenu tagasi maksab. Tõendatud ei ole kostja väide, et 64 000 eurot oli

mõeldud tasuna osaühingu osa eest. Seega ei ole kohtu hinnangul ka laenulepingu nr XXX

näol tegemist näiliku tehinguga.

Arvestades et kohtu hinnangul ei olnud laenulepingute näol tegemist näilike tehingutega ning

kooskõlas eelviidatud Riigikohtu seisukohaga tsiviilasjas nr 3-2-1-66-14 saab käendaja

vastutuse maksimumsummaks pidada laenulepingutes kokku lepitud laenusummasid kokku

98 560 eurot.

Riigikohus on 27.11.2012. a otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-136-12 p-s 15 selgitanud, et

käenduslepingus märgitud piirsumma kaitseb käendajat üksnes tagatud võla suurenemise eest,

mitte aga nt käendaja enda viivitusest tekkivate nõuete, eelkõige viivisenõude või

menetluskulunõuete vastu, st need saab võlausaldaja käendaja vastu esitada ka piirsummat

ületavas osas. Hageja nõuab viivist tulenevalt põhivõlgniku kohustuse täitmisega

viivitamisest, mitte käendaja enda viivitusest. Seega ei saa hageja nõuet piirsummat ületavas

osas rahuldada.

Eeltoodud põhjendustel kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Kostjalt tuleb hageja

kasuks välja mõista põhivõlgnevus 98 560 eurot. Viivisenõude osas tuleb hagi jätta

rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Arvestades hagi rahuldamist 80% ulatuses jätab kohus menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel

80% ulatuses kostja kanda ning 20% ulatuses hageja kanda.

Vastavalt TsMS § 174 lõigetele 1 ja 2 määrab kohus otsuses kindlaks menetluskulude rahalise

suuruse.

Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt hageja menetluskulud

koosnevad riigilõivust summas 1500 eurot ning õigusabikuludest summas 795 eurot (ilma

käibemaksuta).

Kohtule esitatud õigusabiarvetest nähtub, et hageja lepingulise esindaja ajakulu on kokku 7

tundi ja 30 minutit ning teenuse hind 100 eurot tunnis (ilma käibemaksuta). Osutatud õigusabi

hõlmas järgmisi toiminguid:

-

26.08.2015. a nõupidamine, ettevalmistus istungiks, osalemine Tartu Maakohtu istungil (3

h);

-

26.10.2015. a ettevalmistus istungiks, nõupidamine, osalemine Tartu Maakohtu istungil.

Kostja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt kostja menetluskuluks

on

õigusabikulu

2400

eurot

(sh

käibemaks).

Kostja

kinnitab,

et

ta

ei

ole

käibemaksukohustuslane

ning

palub

õigusabikulu

hüvitada

koos

käibemaksuga.

Menetluskulude nimekirjale lisatud arve spetsifikatsioonist nähtuvalt on kostja lepingulise

esindaja ajakulu kokku 16 tundi ja 40 minutit ning teenuse hind 120 eurot tunnis + käibemaks

20%. Osutatud õigusabi hõlmas järgmisi toiminguid:

-

nõupidamine kliendiga ja õiguslikku konsultatisooni andmine (2 h 40 min);

-

materjalide läbitöötamine, õigusliku positsiooni kujundamine, vastaspoolele vastuse

koostamine ja esitamine (2 h);

-

kirjalikud läbirääkimised vastaspoolega (2 h);

-

nõupidamised ja kooskõlastamine kliendiga (1 h);

-

materjalide läbitöötamine, õigusliku positsiooni kujundamine, kohtule vastuse koostamine

ja esitamine (2 h);

-

kohtuistungiks ettevalmistumine ja kliendi esindus eelistungil (3 h)

-

nõupidamised kliendiga (2 h);

-

kohtuistungiks ettevalmistumine ja kostja esindamine (2 h);

Hageja leiab, et kostja menetluskulud on põhjendatud osaliselt. Hageja peab mõistlikuks

ajakuluks kokku 9 tundi ja sellele vastavaks kuluks 1296 eurot. Hageja arvates on kõik T.

Pilve poolt esitatud seisukohad sarnased varasema lepingulise esindaja seisukohtadega ning

uusi seisukohti ei ole esitatud. Seetõttu ei pea hageja mõistlikuks nõupidamistele ning

seisukohtade vormistamiseks kulunud aega 9 tundi ja 40 minutit – mõistlikuks ajaks võiks

pidada kokku 4 tundi. Hageja märgib, et ei ole saanud kostja poolelt ühtegi kirjalikku

ettepanekut

kompromissi

sõlmimiseks,

mistõttu

märgitud

kulu

seoses

kirjalike

läbirääkimistega vastaspoolega on põhjendamatu. Kohtuistungil osalemise ja selleks

valmistumise aja osas hagejal vastuväiteid ei ole.

Kohus leiab, et hageja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks tuleb rahuldada.

Hageja on tasunud riigilõivu seaduses ettenähtud ulatuses, mistõttu riigilõivu osas on hageja

menetluskulud põhjendatud.

Vastavalt TsMS § 175 lõike 1 esimesele lausele, mõistab kohus lepingulise esindaja kulud

välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Hageja lepingulise esindaja kulu on seotud üksnes kohtuistungitel esindamisega. Hagejat

esindas 25.08.2015. a eelistungil ja 26.10.2015. a kohtuistungil vandeadvokaat Rene Varul.

Kostja ei ole hageja menetluskulude osas vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et hageja

õigusabikulu on põhjendatud ja vajalik.

Kohus leiab, et kostja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks tuleb rahuldada osaliselt.

Kostjat on menetluses esindanud kaks lepingulist esindajat: Advokaadibüroo Lentsius &

CASUS vandeadvokaadi abi Andi Tubin ning Advokaadibüroo Tarmo Pilv ja Partnerid

vandeadvokaat Tarmo Pilv. Kostja palub lepingulise esindaja kuluna hüvitada neist viimase

poolt osutatud õigusteenuse kulu. Vandeadvokaat Tarmo Pilv on esindanud kostjat kolmel

kohtuistungil ning esitanud kohtule lõppseisukohad. Kohus nõustub hagejaga, et kostja

lepingulise esindaja mõistlikuks ajakuluks võib pidada 9 tundi ning sellele vastavaks kuluks

1296 eurot. Ülejäänud 1104 euro (2400 eurot – 1296 eurot) osas jätab kohus taotluse

rahuldamata.

Arvestades menetluskulude jaotust, mille kohaselt kohus jättis menetluskulud 80% ulatuses

kostja ja 20% ulatuses hageja kanda, tuleks hagejalt kostja kasuks välja mõista menetluskulu

259,20 eurot (1296 eurot x 20%). Kostjalt tuleks hageja kasuks välja mõista menetluskulu

1836 eurot ((1500 eurot + 795 eurot) x 80%). Kuna pooltel on vastastikused kohustused

menetluskulude tasumisel, siis teeb kohus nõuete osas tasaarvestuse ja mõistab

lõppkokkuvõttes kostjalt hageja kasuks välja 1576,80 eurot (1836 eurot – 259,20 eurot).

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik