3-16-626/2 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Jõhvi kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-16-626

Määruse kuupäev

04.04.2016

Kohtunik

Ülle Polluks

Kohtuasi

K. R (R) kaebus Eesti Advokatuuri aukohtu otsusele

Resolutsioon

Kaebus tagastada

Edasikaebamise kord

Määruse

peale

võib

esitada

määruskaebuse

Tartu

Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul

arvates määruse kättesaamisest

Asjaolud, kohtu seisukoht

1. Tartu Halduskohtusse saabus 31.03.2016 K. R kaebus Eesti Advokatuuri tegevusele

seoses 18.02.2016 aukohtu otsusega. Eesti Advokatuuri aukohtu 18.02.2016 otsusega,

määrati vandeadvokaat Kaido Koogale distsiplinaarkaristuseks noomitus. Kaebaja leiab,

et vandeadvokaat Kaido Kooga esitas Euroopa Inimõiguste Kohtusse kaebaja nimel

puuduliku kaebuse (ei lisanud apellatsioon- ega kassatsioonkaebust), mistõttu jäeti

kaebus kohtus läbivaatamata. Kuna Eesti Advokatuur ei osutanud kvaliteetset õigusabi,

jäid K. R õigused Euroopa Inimõiguste Kohtus kaitseta.

2. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse

saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta

jätmiseks.

3. HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale,

kui kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on

tõendatud.

4. Tulenevalt advokatuuriseaduse (AdvS) § 16 lg-st 1 võib aukohtumenetluse algatamiseks

aukohtu või juhatuse poole pöörduda huvitatud isik. Sama sätte lg 2 kohaselt algatab

aukohus aukohtumenetluse huvitatud isiku, enda või advokatuuri organi algatusel, kui

advokaadi tegevuses ilmnevad distsiplinaarsüüteo tunnused.

5. Vastavalt AdvS § 18 lg-le 1 võib huvitatud isik esitada aukohtu otsuse peale

halduskohtule kaebuse.

6. HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma

õiguste kaitseks. Seega on halduskohtusse pöördumise esmaseks eelduseks isiku

subjektiivsete õiguste rikkumine.

7. Riigikohtu halduskolleegium on 07.03.2002.a otsuse nr 3-3-1-9-02 p-s 10 selgitanud, et

haldusakt piirab subjektiivset õigust, kui haldusakt keelab või välistab õiguse

kasutamise osaliselt või täielikult, seab õiguse kasutamisele täiendavaid tingimusi või

raskendab oluliselt õiguse kasutamist.

8. Eeltoodust lähtuvalt on huvitatud isikul AdvS § 18 lg 1 kohaselt aukohtu otsuse peale

halduskohtule kaebuse esitamise õigus üksnes juhul, kui vaidlustatud aukohtu otsus

rikub tema subjektiivseid õigusi või piirab tema vabadusi.

9. AdvS § 16 lõige 1 annab isikule õiguse esitada taotluse aukohtumenetluse algatamiseks,

mistõttu on taotleja kaitstavaks subjektiivseks õiguseks taotluse esitamise õigus ning

õigus, et aukohus selle läbi vaataks, sh hindaks, kas advokaadi tegevuses ilmnevad

distsiplinaarsüüteo tunnused ning teeks põhjendatud otsuse distsiplinaarmenetluse

algatamise või algatamisest keeldumise kohta.

10. Tallinna Ringkonnakohus on selgitanud 16.12.2014.a määruses nr 3-13-1541, et AdvS

annab huvitatud isikule otsesõnu õiguse taotluse esitamiseks advokaadi suhtes

aukohtumenetluse algatamiseks, et tõhustada advokaadi kutsetegevuse iseärasuste tõttu

raskendatud järelevalvet, kuid otsustusõigus selle üle, kuidas rikkumisele reageerida ja

kas üldse on tegemist süüteoga, kuulub aukohtule.

11. Haldusasja materjalide järgi on Eesti Advokatuuri aukohtu 18.02.2016.a otsus, millega

vandeadvokaat Kaido Koogale määrati distsiplinaarkaristuseks noomitus, liiga leebe ja

ta sooviks advokaadi advokatuurist väljaheitmist (vt haldusasi nr 3-16-555). Kaebaja

kuriteokaebus jäeti prokuratuuris rahuldamata.

12. Seadusest ega ühestki teisest õigusaktist ei tulene kaebajale subjektiivset õigust nõuda

advokaadi advokatuurist väljaheitmist või tema karistamist kriminaalkorras.

13. Käesoleval juhul on AdvS § 16 lõikes 1 nimetatud huvitatud isik esitanud halduskohtule

kaebuse seoses 18.02.2016 aukohtu otsusega, millega karistati advokaati noomitusega.

Advokatuuri aukohtu otsus määrata advokaadile distsiplinaarkaristuseks noomitus ei

riku kaebaja õigusi. Kaebaja ei ole selle haldusakti adressaadiks. Aukohtumenetluse

eesmärk ei ole kaebaja õiguste kaitsmine, vaid järelevalve teostamine advokaatide

kutsetegevuse üle. Eeltoodu tähendab, et kaebaja ei ole AdvS § 18 lg 1 nimetatud

huvitatud isik, kes saaks esitada aukohtu otsuse peale kaebuse halduskohtule.

Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et isikul on õigus nõuda, et Advokatuur vaataks

tema taotluse läbi ja teeks selle kohta põhjendatud otsuse, kuid otsustusõigus selle üle,

kas tegemist on distsiplinaarsüüteoga ja kuidas sellele reageerida, kuulub aukohtule.

Isikul on õigus anda Advokatuurile teada võimalikust distsiplinaarsüüteost, kuid isik ei

saa nõuda, et aukohtumenetlus kulgeks tema soovitud viisil või lõpeks teda rahuldava

tulemusega (kohtuasjad 3-13-1541, 3-15-3062, 3-16-60). Ühtegi menetluslikku

etteheidet kaebus ei sisalda.

14. Täiendavalt selgitab kohus, et kui kaebaja leiab, et advokaat on oma tegevusega

tekitanud kaebajale kahju, siis kahju hüvitamise nõudega on kaebajal võimalik

pöörduda maakohtu poole. Sellise hagi esitamise eelduseks ei ole advokaadi

distsiplinaarkorras karistamine aukohtu poolt. Olenemata aukohtu otsusest peab kaebaja

kohtus tõendama oma nõuet ja kahju hüvitamise elementide olemasolu, mh ka

advokaadi tegude õigusvastasust. Aukohtu otsus ei aitaks kaebajat seega potentsiaalse

kahjunõude esitamisel (vt Tallinna Ringkonnakohtu 16.12.2014.a määruse nr 3-13-1541

p 18).

15. Kuivõrd kaebajal puudub subjektiivne õigus, mida ta saaks käesolevas haldusasjas

esitatud kaebuse kaudu kaitsta, tuleb kaebus HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel selle esitajale

tagastada.

(allkirjastatud digitaalselt)

Ülle Polluks

kohtunik