4-15-2653/52 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 10.03.2016, Rakvere kohtumaja Väärteoasja number 4-15-2653 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Merle Kaegas Väärteoasi F.S süüdistatuna LS § 201 lg 2, § 207 ja LKindlS § 81

järgi (väärteoprotokollid 2590.15.001215 ja

2590.15.001235) Menetlusosalised

Kohtuväline menetleja: Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Aulis Vahula Menetlusalune isik: F.S (ik XXX, viibib vahi alla Viru Vanglas), kaitsja vandeadvokaadi abi SI Reinsaar (Advokaadibürro CLARUS) Asja läbivaatamise aeg 26.02.2016, videokohtuistung

RESOLUTSIOON

Tunnistada F.S süüdi LS § 201 lg 2, LS § 207 ja LKindlS § 81 järgi ja mõista

karistuseks

KarS § 63 lg 1 sätteid kohaldades LS § 201 lg 2 järgi arest 2

0 (kakskümmend) päeva.

KarS § 68 lg 2 järgi arvata karistusaja hulka kinnipidamise aeg 01. o üks -02.04.2015 s. päev, karistust jääb kanda 19 (üheksateist) päeva aresti.

F.S-ile mõistetud arest kuulub ärakandmisele koheselt käesoleva kohtuotsuse alates jõustumisest.

Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo

CLARUS kasuks 270.00 I Reinsaare poolt eurot (sh käibemaks 20%) adv. S menetlusaluse is . iku F.S kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest

2 Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Tartu

Ringkonnakohtule. Viru Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kirjalikult Maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest (seega hiljemalt

17.03.2016). Apellatsiooniteate esitamisel on kohtuotsus kättesaadav Viru Maakohtu

kantseleis 01. aprillil 2016. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva

jooksul lal kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Viru Maakohtus alates päevast, mil tutvumiseks kättesaadav, s.o hiljemalt 18. aprillil 2016.

Asjaolud ja menetluse käik

17.04.2015 saatis Politsei- Piirivalveameti Ida prefektuur lusel Viru ja VTMS § 84 a Maakohtule materjalid nr 2590,15,001215 ja

väärteoasjades 2590,15,001235 F.S kohta.

Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri patrullpolitseinik R T koostas 28.03.2015 v , mille kohaselt juhtis F.S 28.03.2015 kella 09.55 paiku äärteoprotokolli nr AB1369966

Lääne mootorsõidukit -Virumaal Rakvere vallas Vahtra pst 15 suunas xxxx, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt juhtimiselt kõrvaldatud ning juhtis

mootorsõidukit, millel oli tähtaegselt läbimata tehnonõuetele vastavuse kontroll ning juhtis mootorsõidukit, millel puudus kehtiv liikluskindlustuse poliis. Sellega rikkus F.S LS § 90 lg 1 p 3, § 73 lg 2 ja LKindlS § 3 lg 2 nõudeid ning väärte kvalifitseeriti LS § 201 lg 2, § od

207 ja LKindlS § 81 järgi. Väärteoprotokolli kohaselt on väärtegude toimepanemine

tõendatud menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse ja tunnistajate ülekuulamise protokollidega.

Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri patrullpolitseinik K K koostas 01.04.2015 v , mille äärteoprotokolli nr AB1360395 kohaselt juhtis F.S 01.04.2015 kella 11.35 paiku

Lääne-Virumaal Rakvere vallas Lasila-Levala tee 4. kilomeetril liikudes Levala suunas mootorsõi omamata vastava kategooria juhtimisõigust, olles eelnevalt juhtimiselt dukit xxxx, kõrvaldatud. Seega rikkus F.S LS § 90 lg 1 p 3 nõudeid ja väärtegu kvalifitseeriti LS

§ 201 lg 2 järgi. Väärteoprotokolli kohaselt on väärteo toimepanemine tõendatud

menetlusaluse isiku ja tunnistajate ülekuulamise protokollide, isikusamasuse tuvastamise protokolli, juhtimiselt kõrvaldamise otsuse ja isiku kinnipidamise protokolliga.

Viru Maakohtu 15.10.2015 määrusega liitis kohus väärteoasjad ühiseks menetluseks.

Viru Maakohtus 26.02.2016 toimunud videokohtuistungil menetlusalune isik end 28.03.2015 episoodis süüdi ei tunnista episoodis tunnistas end süüdi. nud, 01.04.2015

Kohtuväline menetleja leidis istungil, et arutusel olnud mõlemas väärteoasja

s on F.S

poolt tegude toimepanemine Isikut on korduvalt karistatud tõendamist leidnud.

juhtimisõiguseta juhtimise eest, trahvid on tasumata, varasemad karistused ei ole isikut mõjutanud, on jätkanud väärtegude mistõttu taotleb kohtuväline men ta toimepanemist, etleja karistuseks arest

i mõistmist 25 päeva ulatuses. Kaitsja leidis, et isik on väärteoprotokolli koostamisel soovinud kaitsja osavõttu menetlusest,

kuid seda talle Kaitsja hinnangul tuleks menetlus da. 28.02.2015 ei võimaldatud. lõpeta episoodis ei ole tõendeid menetlusaluse isiku süüdi tunnistamiseks, kuna tunnistaja ei näinud teda roolis. mingil perioodil juhi kohal, kuid Tunnistaja ütluste kohaselt viibis F.S sõitmise ajal roolis olemine ei ole tõendatud. Samuti leiab kaitsja, et muid tõendeid F.S enda ütluste ümberlükkamiseks ei ole, seega ei ole tema poolt teo toimepanemine tõendatud. 01.04.2015

3

episoodis tunnistas isik end -d ei ole tema suhtes varem süüdi. Kaitsja leiab, et kuna ÜKT kohaldatud, võiks karistuseks mõistetav asendada üldkasuliku tööga. Kaitsja hinnangul a aresti suudaks see teda hoiduma. mõjutada uute väärtegude toimepanemisest

Kohtu põhjendused

28.03.2015 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt juhtis F.S 28.03.2015 kella 09.55 paiku Lääne steel Vahtra pst 15 suunas mootorsõidukit -Virumaal Rakvere vallas Vahtra puie xxxx, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt juhtimiselt

kõrvaldatud. F.S istungil süüdi ei tunnistanud. Ta väitis

end kohtu

, et tema istus auto

tagaistmel ja pea juhipoolse ukse kaudu, autot juhtis I le auto peatumist väljus , kes hüppas

kõrvalistmele ja kõrvalistuja ukse kaudu välja. Umbes 5-10 minutit peale peatumist saabus

politsei, seega ei saanud nad näha, kes kust uksest välja tuli. loeb LS § 201 lg Kohus 2

objektiivse süüteokoosseisu tõendatuks tunnistajate ütlustega. Tunnistaja ütlustest

T G nähtub nägi, peatunud sõidukist väljus juhipoolsest uksest F.S, teised kaks , et ta kuidas

isikut väljusid kõrvalistuja poolsest uksest VTMS § 99 lg 8 alusel . Tunnistaja H K

kohtuistungil (tl 10) hommikul kella 9 paiku auto avaldatud ütlustest nähtub, et tema ärkas

tagaistmel I , tema ees juhi kõrvalistmel istus ja juhi kohal istus F.S. Seejärel alustati liikumist Lasila poole, kus politsei nad kinni pidas.

Menetlusaluse isik on kohtu hinnangul andnud ütlusi, mis on ebausaldusväärsed ja vastuolus teiste tõenditega. F.S sõnul saabus politsei umbes 5-10 minutit peale seda, kui nad olid autost väljunud, seega ei saanud politsei näha, kes millisest uksest väljus. Samas ütleb F.S , et autot juhtis , kes hüppas kõrvalistmele ja väljus autost kõrvalistuja poolsest uksest. I Kui politsei tuli 5-10 minuti pärast, siis jääb kohtule arusaamatuks, miks pidi juhi kohal olnud

I lsest uksest. Tunnistaja T Gi hüppama juhi kõrvalistmele ja väljuma kõrvalistuja poo

ütlustest nähtub ühese nägi, kes lt, et politsei saabus koheselt peale auto peatumist ning

ta

millisest uksest autost väljus. Eeltoodud tõendeid kogumis hinnates on kohus jõudnud

järeldusele, et menetlusaluse isiku ütlused ei ole eluliselt usutavad õigustavad , on ennast ja vastuolus teiste tõenditega , et menetlusalune isik, olles väärteo toimepanemise . Kohus leiab ajal LS § 90 lg 1 p s 3 märgitud isikuks, pani toime LS § 2 s 2 ettenähtud väärteo, s.o - 01 lg- mootorsõiduki juhtimise isiku poolt, kellel puudub vastava kategooria juhtimisõigus ning kes on sõiduki juhtimiselt varem kõrvaldatud.

Samas väärteoprotokollis süüdistatakse F.S ka LS § 207 ja LKindlS § 81 järgi

kvalifitseeritava toimepanemises. M te väärtegude enetlusaluse isiku poolt juhitud sõiduki

andmete kontrollimisel tuvastati, et sõidukil puudub kohustuslik liikluskindlustus ja kehtiv tehnoülevaatus. i ütlustest nähtub F.S autol oli tehnoülevaatus Tunnistaja T G , et juhitud

ja liikluskindlustus tegemata. Vastavalt Liikluskindlustuse seaduse § 3 lg 2 sättele ei tohi liikluses kasutada kindlustuskohustusega hõlmatud sõidukit, millele ei ole kohustuslikku või automaatset liikluskindlustust. LKindlS § 4 p 1 kohaselt tuleb kohustusliku liikluskindlustuse leping sõlmida sõiduk suhtes, mis on registreeritud või tuleb registreerida liiklusseaduse

alusel loodud liiklusregistris, välja arvatud vanasõiduk ja võistlusauto, mida ei kasutata liikluses. Käesoleval juhul on tegemist mootorsõidukiga, mis on registreeritud liiklusregistris

ning ei nähtu andmeid selle kohta, et sõiduki näol oleks tegemist vanasõidukiga või

võistlusautoga, mida liikluses ei kasutata. Vastupidi, menetlusalune isik peeti selle sõiduki

juhtimiselt kinni just liikluses. Seega on tegemist sõidukiga, mis on registreeritud

liiklusregistris ja millele laieneb kohustusliku liikuskindlustuse nõue. Samuti peab vastavalt

LS § 73 lg 2 sätte kohaselt liikluses kasutatav sõiduk ja selle haagis olema läbinud

4 tehnonõuetele vastavuse kontrolli. Eeltoodust tulenevalt on täidetud LS § 207 ja LKindlS § 81 objektiivsed süüteokoosseisud.

Samuti on kohtu hinnangul täidetud eelnimetatud kvalifikatsioonide subjektiivne

süüteokooseis. F.S teadis, et tal ei ole juhtimisõigust ning ta on varem mitmel korral juhtimiselt kõrvaldatud kuni juhtimisõiguse omandamiseni. Eelnevat arvestades rooli minnes

pani F.S LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toime kavatsetult. Kuna menetlusalune isik asus juhtima sõidukit, mis ei kuulunud temale, oleks ta pidanud veenduma, kas sõidukil on olemas kehtiv liikluskindlustus ning läbitud tehnonõuetele vastavuse kontroll.

Seega tegutses menetlusalune isik LS § 207 ja LKindlS § 81 järgi kvalifitseeritavaid

väärtegu vähemalt kaudse tahtlusega. Õigusvastasust ja süüd välistava sid toime pannes d asjaolud puuduvad.

01.04.2015 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt juhtis F.S 01.04.2015 kella 11.35 paiku Lääne-Virumaal Rakvere vallas Lasila-Levala tee 4. kilomeetril liikudes Levala suunas, mootorsõidukit , omamata vastava kategooria juhtimisõigust, olles eelnevalt juhtimiselt xxxx kõrvaldatud. Kohus leiab, et LS § 201 lg 2 objektiivse süüteokoosseis F.S tegevuses on

tõendatud juhtimiselt kõrvaldamise otsuse,

isiku kinnipidamise protokolli ja tunnistajate

ütluste ning menetlusaluse isiku enda süü omaksvõtvate ütlusega. ütluste d Tunnistaja A R

kohaselt sõitis ta 01.04.2015 Levalast Lasila poole, kui vastu tuli valget värvi xxxx, registreerimismär , roolis oli ametialaselt juba varem tuttav F.S ja kõrval istus giga xxxx S T. Tunnistaja A L Levala-Lasile mnt-l suunaga ütluste kohaselt teostas ta 01.04.2015 Levale poole liiklusjärelevalvet, kui nägi sõiduautot xxxx registreerimisnumbriga xxxx, millel

ei põlenud vasakpoolne kabariidi tuli. Xxxx pidurdas järsult, jäi maanteele seisma, autos

toimus sagimine, oli näha, et juhi kohalt liikus keegi ära. Autoni jõudes oli juhiiste tühi,

kõrval oli , kes ütles, et F.S sõitis. F.S oli tagumisel istmel. võttis S T Kohtuistungil

menetlusalune isik nimetatud episoodis süü ja tunnistas, et juhtis sõiduautot omaks xxxx ja hüppas auto peatumisel tagumisele istmele, et karistusest pääseda.

Samuti on kohtu hinnangul täidetud subjektiivne süüteokooseis. F.S teadis, et tal ei ole

juhtimisõigust ning ta on varem mitmel korral, viimati 28.03.2015, juhtimiselt kõrvaldatud kuni juhtimisõiguse omandamiseni. Eelnevat arvestades rooli minnes pani F.S LS § 201

lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toime kavatsetult Õigusvastasust ja süüd välistavad

. asjaolud puuduvad.

Menetlusaluse isiku kaitsja on kohtuvälisele menetlejale ette heitnud F.S kaitseõiguse rikkumist,

kuid seda väites, et F.S on väärteoprotokollides soovinud kaitsja osavõttu, talle ei võimaldatud. VTMS § 69 lg 1 p 7 kohaselt märgitakse väärteoprotokollis kaitsja ees- ja perekonnanimi ning tegevuskoha aadress või teave selle kohta, kas menetlusalune isik soovib, et menetluses

osaleb kaitsja. Sam

as sõltub kohtuvälises menetluses kaitsja kaasamine ainuüksi

menetlusalusest isikust endast. Kohtuväline menetleja ei tohi teha menetlusalusel isikule takistusi õigusabi kasutamisel, kuid kohtuvälisel menetlejal puuduvad kohustused ja õigused

kaitsja kaasamiseks. VTMS § 19 lg 2 kohaselt on menetlusalusel isikul õigus kaitsjaga

ühendust võtta alates tema kinnipidamisest või muu esimese menetlustoimingu tegemisest.

Menetleja peab isiku kinnipidamisel või muu esimese menetlustoimingu tegemisel

võimaldama menetlusalusel isikul kasutada temal olemasolevaid sidevahendeid kaitsjaga

ühenduse võtmiseks. Kaitsja võib osaleda kaitstava menetlusaluse isiku suhtes läbiviidava

menetlustoimingu tegemisel, kuid tema mitteilmumine ei peata menetlustoimingu tegemist.

Täiendavalt selgitab kohus, et nimetatud sätte kohaselt peab kohtuväline menetleja

5 võimaldama menetlusalusel isikul oma sidevahendite kaudu ühendust võtta kaitsjaga. Juhul,

kui menetlusalusel isikul puudub sidevahendi kasutamise võimalus, võib kohtuväline menetleja lubada kõne tegemist ametialaste sidevahendite teel. Samuti ei ole riigil kohustust

tagada menetlusalusele isikule kaitsjat kohtuvälises menetluses. Eeltoodust tulenevalt leiab

kohus, et menetlusaluse isiku kaitseõigust ei ole rikutud ning kaitsja väide kohtuvälise

menetleja poolt

isikule kaitsja võimaldamata jätmise kohta on alusetu.

Karistus

e mõistmine

LS § 201 lg s 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni -

200 trahviühikut või arestiga kuni 30 päeva.

LS § ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni -s 207

50 trahviühikut.

LKindlS § s 81 ettenähtud väärteo toimepanemise eest - karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. Käesoleval juhul nähtub väärteoasjas kogutud tõenditest, et menetlusalune isik on kõik temale inkrimineeritud väärteod toime pannud sõidukit juhtides, mistõttu tuleb asuda seisukohale, et väärteod on toime pandud ühe teoga. Vastavalt KarS § 63 lg-le 1, kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks

karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. uivõrd toimepanduist K raskeimat karistust näeb ette LS § 201 lg s 2 ettenähtud väärtegu, tuleb karistust kohaldada - LS § 201 lg s 2 sätestatud sanktsiooni alusel. -

Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sättest, mille kohaselt on karistuse

mõistmise aluseks isiku süü, samuti arvestatakse karistust kergendavate ja raskendavate

asjaolude olemasolu, võimalust mõjutada isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid.

K raskendavaid aristust kergendava asjaoluna esineb süü tunnistamine ühes episoodis, asjaolusid Samas on tuvastatud, et menetlusalune isik on väärteomenetluses ei ole tuvastatud. LS § 201 lg 2 sätestatud väärteo toime pannud kahel korral, mis muudab isiku süü keskmisest suuremaks. Samuti menetlusalusel isikul on 4 kehtivat nähtub karistusregistri väljavõttest, et väärteo LS § 201 lg s 2 sätestatud väärteo karistust, millest kolmel korral on teda karistatud - toimepanemise eest.

Kuivõrd LS § 201 lg 2 näeb ette alternatiivsed karistuse liigid, tuleb tuvastada, kas menetlusaluse isiku suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust. Väärteotoimikus

leiduvatest karistusandmetest saab järeldada, et menetlusalune isik ei ole võimeline temale

määratud rahatrahve tasuma. Varasemalt väärtegude toimepanemise eest mõistetud

rahatrahvid on täielikult tasumata. Kohtu hinnangul on põhjendatud järeldada, et

menetlusalusel isikul puuduvad rahalised vahendid järjekordse rahatrahvi tasumiseks ning varasemad kergemaliigilised karistused ei ole isikule vajalikku preventiivset mõju avaldanud, mistõttu tuleb kohaldada raskemaliigilist karistust, s.o aresti.

Kehtiva kohtpraktika kohaselt v

õib ka keskmise süü korral mõista karistuse keskmisest

määrast ületavas määras, kui korduvalt karistatud isikus on vaja kinnistada arusaama

keelunormi kehtivusest. Arvestades asjaolu, et menetlusalust isikut on varasemalt kolmel korral väärteomenetluses samalaadse liiklusalase väärteo toimepanemise eest, tuleb karistatud asuda seisukohale, et keskmist määra ületava karistuse tingivad nii keskmisest suurem süü kui

ka vajadus rangema karistusega mõjutada menetlusalust isikut edaspidi hoiduma süütegude

toimepanemisest. Seetõttu tuleb menetlusaluse isiku suhtes kohaldada karistust määras, mis ületab ettenähtud sanktsiooni keskmist määra.

6

Menetlusalune isik ja tema kaitsja on taotlenud mõistatava aresti asendamist üldkasuliku

tööga. Viru Maakohtu 01.07.2013 määrusega kriminaalasjas nr 1 4742 pöörati täitmisele -12-

menetlusalusele isikule Viru Maakohtu 30.05.2012 otsusega mõistetud ja üldkasuliku tööga

asendatud vangistus, kuna menetlusalune isik muuhulgas hoidus kõrvale üldkasuliku töö tegemisest. Seetõttu leiab kohus, et kuna isikule on varasemalt mõistetud karistus üldkasuliku

tööga asendatud, kuid töö tegemisest kõrvalehoidumise tõttu pöörati karistus täitmisele, ei ole

käesoleval ajal põhjendatud aresti asendamine üldkasuliku tööga. Samuti viibib

menetlusalun kahtlustatavana e isik käesoleval ajal kriminaalasjas vahi all, mistõttu ei ole aresti asendamine üldkasuliku tööga käesoleval ajal ka otstarbekas.

Kohtunik

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiit Kullerkupp

Tartu Ringkonnakohtu 19.05.2016 kohtuotsuse RESOLUTSIOON:

1. Jätta Viru Maakohtu 10. märtsi 2016 otsus F.S süüditunnistamises ja karistamises muutmata, jättes kohtuotsusest välja selles esitatud asjaolusid. 2. Apellatsioon rahuldada osaliselt.

Riigik

ohtu 20.06.2016 kohtumääruse RESOLUTSIOON:

Väärteomenetluse seadustiku § 160 lg s 5 märgitud aluste puudumise tõttu -

jätta F.S kaitsja vandeadvokaadi abi S Reinsaare kassatsioon menetlusse võtmata. I

Kohtuotsus . jõustus 20. juunil 2016. a Riigikohtu kohtumäärusega

Referent

(allkirjastatud digitaalselt)

Lea Herne