1-15-6728/32 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 1. aprill 2016, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-15-6728 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 7. märtsi 2016 määrus

süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata jätmise kohta Kaebuste esitajad ja kaebuse liik Süüdimõistetu R.O

(isikukood xxx) kaitsja advokaat Valli Murde, määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 7. märtsi 2016 määrus jätta muutmata. 2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Objartel&Partnerid kaudu 96 eurot (sealhulgas käibemaks 16 eurot) advokaat Valli Murdele tema poolt määruskaebemenetluses R.O-le riigi õigusabi osutamise eest.

3.1 Mõista R.O-lt välja menetluskulu, s.o kaitsja tasu advokaat Valli Murde poolt osutatud õigusabi eest 96 eurot riigituludesse.

3.2 R.O tasuda väljamõistetud summa Maksuja Tolliameti arveldusarvele SEB a/a EE351010052031000004, Danske Bank AS Eesti filiaal a/a EE873300333499990003,

№rdea Bank Finland PLC Eesti filiaal a/a EE401700017002872300 või Swedbank a/a EE502200221014193355. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99915700076197 ja selgitus „R.O, 1-15-6728, kohtukulud“.

Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

2 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. R.O tunnistati süüdi Harju Maakohtu 27. oktoobri 2015. a otsusega KarS § 199 lg 2 p-de 7,8,9 järgi ning teda karistati vangistusega 2 aastat 9 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvestatakse karistusaega alates 11. märtsist 2015 ja see lõpeb 11. detsembril 2017.

2. Tartu Maakohtu 7. märtsi 2016 määrusega jäeti R.O vangistusest tingimisi enne

tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. Kinnipeetavat iseloomustavate positiivsete asjaoludena tõi kohus välja kindla elukoha olemasolu ning ema toetuse, kuni töökoha leidmiseni. Lisaks on R.O-le vabanedes garanteeritud töökoht. R.O õpib ning on üle viidud 8. klassi.

Kohus märkis lisaks, et R.O on kriminaalkorras karistatud 15 korral varguste toimepanemise eest grupiviisiliselt, sissetungimisega ning süstemaatiliselt. Ta on korduvalt kandnud vangistust, ent sellele vaatamata jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Viimased karistused on ta kandnud lõpuni. See näitab, et kinnipeetav ei ole oma vigadest õppinud. Tallinna Vangla on uute kuritegude tõenäosust pidanud väga kõrgeks ning ka kinnipidamisasutuses on R.O distsiplinaarkorras karistatud 4- ööpäeva pikkuse kartseriga korraldustele mitteallumise eest.

Uute kuritegude toimepanemise riskiteguriks on narkootiliste ainete tarvitamine. Kuriteod on toime

pandud rahaliste vahendite saamiseks, et rahuldada sõltuvusvajadusi. R.O tarvitas

narkootikume igapäevaselt ning vaatamata asendusravi saamisele on ta jätkanud narkootikumide tarvitamist. Seega on tõenäoline, et ka edaspidi jätkab R.O samasugust eluviisi.

3. Kohtumääruse peale esitas kaebuse kaitsja advokaat V. Murde, kes taotleb määruse tühistamist ja R.O tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise valve alla vabastamist.

Määruskaebuse esitaja hinnangul on karistuse eesmärgid täidetud. R.O mõistab, et tema minevik on negatiivne ja saab aru, et kohtul võib olla aluseid tema mitteusaldamiseks. Samas on

R.O kohtus avaldanud, et tema karistus on olnud piisav ning ta on valmis alustama

seaduskuulekat elu. Praeguseks on R.O seega oma prioriteedid paika pannud, mõistes sõltuvuse ja kriminaalse käitumise omavahelist seost. Materjalidest nähtuvalt on R.O saanud metadoonasendusravi, kuid jätkanud narkootikumide tarvitamist. Tal on ka ema toetus kuni tööle saamiseni ja garantiikiri selle kohta, et vabanedes võetakse ta tööle.

Kaitsja märgib, et narkootiliste ainete tarvitamine on võimalik medikamentoossete ja psühhiaatriapsühholoogia meetodeid kasutades, mis aga ei ole võimalik vangla tingimustes. On tõenäoline, et iseseisvalt narkootiliste ainete tarvitamisest vabaneda R.O ei saa ning ta tuleks allutada KarS § 75 lg 2 p 5 järgi ravile.

R.O kinnitas, et suudab hinnata oma varasemat elukäiku ja mõistab, kui negatiivne ja kahjulik see teiste inimeste suhtes oli. Ta loodab, et suudab kriminaalhoolduse abiga edaspidi seaduskuulekalt käituda ega riku käitumisreegleid. Ta suudab ja oskab kriitiliselt hinnata oma varasemat elukäiku ja

teha sellest õiged järeldused. R.O leiab, et kohus tähtsustas üle toimepandud kuritegude asjaolusid ning just allutamine kriminaalhooldusele oleks talle väga kasulik, sest võimaldaks läbida ka vajalikud sotsialiseerimise programmid.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on põhjendatult jätnud R.O vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata.

3

4.1 Ringkonnakohus märgib, et tingimisi vabastamise kriminaalpoliitiline eesmärk on vähendada reaalse vangistuse rakendusala ning säästa konkreetset isikut vangistusest. Määrav on seejuures aga

positiivne eripreventiivne prognoos – lootus, et isik ei pane vabaduses toime uut kuritegu. Kaalutlused, millest kohus siinjuures lähtub on süüdlast puudutavad (tema käitumine vangistuses ja

tulevane elu vabaduses) ja karistuspoliitilised (kuriteo asjaolud, süüdlase isik ja tema varasem elukäik).

4.2 Praegusel juhul on maakohus analüüsinud kõiki ennetähtaegse vabastamise seisukohast olulisi asjaolusid, ning leidnud kokkuvõtlikult, et R.O puhul esineb liiga suur risk uute kuritegude

toimepanemiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga ja leiab, et isiku puhul, kes kannab juba 11 korda vabadusekaotuslikku karistust, keda on ka vangistuses olles distsiplinaarkorras karistatud ning kelle poolt toime pandud kuriteo asjaolud on rasked, ei ole põhjendatud tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vabastada.

4.3 Kaitsja põhiväide seisneb kokkuvõtlikult selles, et R.O on aru saanud oma tegude tagajärgedest ning soovib alustada uut seaduskuulekat elu. Kaitsja leiab, et kriminaalhooldusel koos R.O-le pandavate lisakohustustega on uusi kuritegusid ärahoidev toime.

Ringkonnakohus leiab siiski, et üksnes lühike karistusaeg, mis R.O on praeguseks ära kandnud, ei võimalda teha kaugeleulatuvaid järeldusi isiku muutumise kohta. Vangla iseloomustuse kohaselt tarvitab R.O alates 1999. aastast narkootikume – peamiselt fentanüüli süstimise teel. Tema kuritegude soodusteguriks on narkootiliste ainete tarvitamine. R.O on enda kinnitusel suutnud olla narkootikumidest vaba peale eelmise karistuse kandmiselt vabanemist pool aastat, ent siis komistas ja kannab nüüd taas karistust (kohtuistungi protokoll, tlk 12). Apellatsioonikohus leiab,

et isikul oli korduvalt võimalik alustada sõltuvusvastast ravi, ent R.O on jätkanud

narkootikumide tarvitamist ja ühes sellega ka üha uute kuritegude (mis ei ole pisivargused, vaid märkimisväärse kahju tekitamisega seotud süüteod) toimepanemist. Arvestades sellist korduvat kuritegeliku käitumise mustrit, peab kohus kriminaalhooldust määrates kindlasti silmas pidama, kas

selle vahenditega oleks samaväärselt saavutatav uusi kuritegusid ärahoidev eesmärk. Antud juhul puudub igasugune kindlustunne, et R.O kriminaalhooldusel olles ei riku kriminaalhoolduse nõudeid ega pane toime uusi kuritegusid. Kokkuvõtlikult leiab apellatsioonikohus, et R.O

lubadused ei kaalu üle tema varasemat kuritegelikku minevikku ning muid isiku käitumist iseloomustavaid asjaolusid.

5. Neil asjaoludel ja nõustudes maakohtu põhjendustega, jätab apellatsioonikohus juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 vaidlustatud kohtumääruse muutmata.

6. Kaitsja Valli Murde esitas koos määruskaebusega taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi

õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt võttis kaitsjal

määruskaebuse koostamine aega 2 tundi, mille eest ta soovib tasu summas 96 eurot (sealhulgas käibemaks 16 eurot). Ringkonnakohus leiab, et kaitsja taotlus tuleb rahuldada.

Kuna apellatsioonikohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, jääb menetluskulu 96 eurot KrMS § 187 lg 2 alusel R.O kanda.

/allkiri/

/allkiri/

/allkiri/

Maarika Kuusk

Aarne Sarjas

Mati Kartau