Legislator Case Law & Legislation
3-16-401/12 AI generated

3-16-401/12 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

Case Number 3-16-401/12
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

A. P esitas 25.11.2015 Viru Vanglale võõrkeelse kahju hüvitamise taotluse reg 26.11.2015 nr 6-16/201-1 (tl 16-17), milles nõudis mittevaralise kahju 30000 euro hüvitamist seoses sellega, et alates 31.07.2015 vangla ei väljasta mitte mingisuguseid käskkirju ega ettekandeid tema distsiplinaarkaristuse kohta, kuigi ta soovib vaidlustada kõik ettekanded, noomitused, vestlused ja muu sarnase vastavalt seadusele kohtus. A. P leiab, et Viru Vangla ametnikud on jämedalt rikkunud tema õigusi, ei täida enda otseseid ametikohustusi, millega jätavad ta ilma kõigi efektiivsete kaitsevahendite kasutamise võimalusest.

Legislator headnote

AI generated

3-16-401/12 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja: Halduskohtumenetluseseadustiku (HKMS) § 120 lg 1 punkt 8 kohaselt kaebuse saanud alluvusjärgne kohus kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

Keywords

AI generated
severe depression delusional disorder recurrent depressive disorder borderline personality disorder mental health status deportation despite health issues
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Halduskohus

Kohtunik Ülle Polluks

Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2016, Jõhvi

Haldusasja number 3-16-401

Haldusasi

A. P kaebus Viru Vangla ametnike tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemiseks ja mittevaralise kahju summas 30 000 euro hüvitamise nõudes

Menetlustoiming

RESOLUTSIOON

Kaebuse tagastamine

1. Tagastada A. P kaebus.

2. Määruse tõlge saata kaebuse esitajale.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu kirjalikult 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. A. P esitas 25.11.2015 Viru Vanglale võõrkeelse kahju hüvitamise taotluse reg 26.11.2015 nr 6-16/201-1 (tl 16-17), milles nõudis mittevaralise kahju 30000 euro hüvitamist seoses sellega, et alates 31.07.2015 vangla ei väljasta mitte mingisuguseid käskkirju ega ettekandeid tema distsiplinaarkaristuse kohta, kuigi ta soovib vaidlustada kõik ettekanded, noomitused, vestlused ja muu sarnase vastavalt seadusele kohtus. A. P leiab, et Viru Vangla ametnikud on jämedalt rikkunud tema õigusi, ei täida enda otseseid ametikohustusi, millega jätavad ta ilma kõigi efektiivsete kaitsevahendite kasutamise võimalusest.

2. Viru Vangla edastas 08.12.2015 A. P võõrkeelse kahju hüvitamise taotluse nr 6-16/201-1 tõlkesse ja pöördumine jõudis tõlkest tagasi 21.12.2015.

3. Viru Vangla 22.02.2016 otsusega jäeti A. P kahju hüvitamise taotlus rahuldamata. Kahjunõude etteheitega seonduvalt rikub kaebaja erineval viisil teadlikult vangla korda eesmärgiga saada karistatud, kuid ametnikud ei tee tema suhtes karistavat otsust. Vangla hinnangul puudub kinnipeetaval õigus nõuda, et tema suhtes viidaks läbi distsiplinaarmenetlus ja teda ka karistataks distsiplinaarkorras. Distsiplinaarmenetluse läbi viimata jätmine ning kinnipeetava mittekaristamine ei ole seaduse tähenduses isikut koormav tegevus ning sellest tulenevalt ei ole see ka õigusvastane. Isik ei saa nõuda kahju hüvitamist selle eest, et teda koheldakse soodsamalt. Kuna vangla tegevus ei ole õigusvastane, jääb kahjunõue rahuldamata ainuüksi seetõttu. Vastuse kahju hüvitamise taotlusel kättesaamist on kaebaja kinnitanud oma allkirjaga 22.02.2016.

4. 23.02.2016 saabus Tartu Halduskohtule A. P 21.02.2016 kaebus Viru Vangla ametnike tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemiseks ja mittevaralise kahju summas 30 000 euro hüvitamise nõudes. Kaebuse kohaselt alates 31.07.2015 ei ole kontaktisik esitanud kaebajale nelja kuu jooksul mitte ühtegi käskkirja kaebaja distsiplinaarkaristuste ja rikkumiste kohta, vaatamata sellele, et kaebaja nõudis neid pidevalt. Ja soovis neid vastavalt seadusele vaidlustada ja kasutada kõike efektiivseid õiguskaitse vahendeid. Kaebaja hinnangul rikkus vangla jämedalt tema õigusi ja alandas kaebaja inimväärikust ja tekitas kahju tema psüühilisele tervisele, mis väljendub raskes depressioonis ja stressis, mistõttu kaebaja nõuab mittevaralise kahju hüvitamist summas 30 000 eurot.

KOHTU SEISUKOHT

5. Halduskohtumenetluseseadustiku (HKMS) § 120 lg 1 punkt 8 kohaselt kaebuse saanud alluvusjärgne kohus kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

6. HKMS § 44 lg 1 kohaselt kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks.

7. HKMS § 45 lg 2 kohaselt tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Võimalus esitada hüvitamiskaebus ei välista õigust esitada tuvastamiskaebus sellise haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks, millega võidi kahju tekitada.

8. Viru Vanglale esitatud kahjunõudes väidab kaebaja, et ta sai iga päev 1 aasta ja 9 kuu jooksul erinevate distsipliinirikkumiste eest distsiplinaarkaristusi. Käskkirjad toodi kaebajale regulaarselt, et ta saaks neid vaidlustada. Kaebuse kohaselt alates 31.07.2015 ei ole kontaktisik esitanud kaebajale nelja kuu jooksul mitte ühtegi käskkirja kaebaja distsiplinaarkaristuste ja rikkumiste kohta, vaatamata sellele, et kaebaja nõudis neid pidevalt. Ja soovis neid vastavalt seadusele vaidlustada ja kasutada kõike efektiivseid õiguskaitse vahendeid.

9. VangS § 63 lg 1 kohaselt käesoleva seaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest võib kinnipeetavale kohaldada distsiplinaarkaristusi.

10. Vastuses kahju hüvitamise taotlusele vangla hinnangul puudub kinnipeetaval õigus nõuda, et tema suhtes viidaks läbi distsiplinaarmenetlus ja teda ka karistataks distsiplinaarkorras. Distsiplinaarmenetluse läbi viimata jätmine ning kinnipeetava mittekaristamine ei ole seaduse tähenduses isikut koormav tegevus ning sellest tulenevalt ei ole see ka õigusvastane. Isik ei saa nõuda kahju hüvitamist selle eest, et teda koheldakse soodsamalt.

11. Lähtudes VangS § 63 lg 1 tuleneb vanglal õigus vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest kinnipeetavale kohaldada distsiplinaarkaristusi, mitte kohustus. Vastusest kahjunõudele nähtub, et vaatamata kaebaja korduvatele korra rikkumistele, ei ole kaebaja suhtes distsiplinaarmenetlust läbi viidud ja teda distsiplinaarkorras karistatud.

12. Kohtu hinnangul kaebajal puudub õigus nõuda, et tema suhtes viidaks läbi distsiplinaarmenetlus ja teda ka karistataks distsiplinaarkorras. Kohus on seisukohal, et distsiplinaarmenetluse läbi viimata jätmise ja kinnipeetava distsiplinaarkorras karistuse mitte määramisel on koheldud kinnipeetavat antud juhul soodsamalt seaduses sätestatud juhul. Seega ei saa antud juhul olla ka vangla õigusvastase tegevusega, mistõttu ei saanud kaebajale kaebuses märgitud väidetavat mittevaralist kahju tekkida.

13. HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud.

14. Tulenevalt eeltoodust kohus on seisukohal, et A. P kaebus Viru Vangla ametnike tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemiseks ja mittevaralise kahju summas 30 000 euro hüvitamise nõudes, tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 sätestatud kaebeõiguse puudumise tõttu.

15. Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt kaebuse tagastamine ja läbi vaatamata jätmine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel või läbi vaatamata jätmisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. HKMS § 121 lg 4 kohaselt kaebuse tagastamise määruse peale võib esitada määruskaebuse, kusjuures määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule.

(digitaalselt allkirjastatud) Ülle Polluks kohtunik