1-15-2191/35 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 01. aprill 2016, Rakvere kohtumajas Kriminaalasja number Kohtunik Kohtuistungi sekretär 1-15-2191 Kristel Vedro Raili Raja Kohtuasja nimetus

Viru Vangla noorteüksuse Tartu piirkonna

kriminaalhooldusametniku Pille Maaseni erakorraline

ettekanne taotlusega kohustuste täiendavate

määramiseks/vanemkriminaalhooldusametniku Liisi

Lillemets-Koppeni taotlus misele karistuse täit pööramiseks Süüdimõistetu

Kohtuistung Kohaldatud õigusnormid G.O (i.k. XXX; elukoht: xxxx) 24.03.2016 KrMS § 387, § 427, § 432 ja KarS § 74 lg 4

RESOLUTSIOON

Kriminaalhooldusametniku Liisi Lillemets-Koppeni t rahuldada. aotlus

Pöörata täitmisele G.O-le Tartu Maakohtu 14.04.2015 kohtuotsusega

kriminaalasjas nr 1-15-2191

mõistetud karistus 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

Karistuse kandmise algust arvestada alates tema kinnipidamisest 20.02.2016.

Edasikaebamise kord

Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul kohtumääruse

arvates väljatrüki kättesaamisele järgnevast päevast.

Asjaolud ja ettekande sisu

2

1. Tartu Maakohtu 14.04.2015 otsusega tunnistati G.O süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 järgi

ja karistuseks kuud mõisteti 4 vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel luges kohus

mõistetud karistuse kaetuks G.O-le Tartu Maakohtu 03.11.2014 otsusega kriminaalasjas 1-14-6845 mõistetud karistuse ärakandmata osaga ning mõistis liitkaristuseks 1 aasta 3 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 74 alusel jättis kohus vangistuse tingimisi

kohaldamata 2- lg 1 aastase katseajaga ning kohustusega täita KarS § 75 sätestatud kontrollnõudeid. Kriminaalhooldus algas 03.11.2014.

2. 25.11.2015 on Viru Vangla noorteüksuse Tartu piirkonna kriminaalhooldusametnik esitanud Tartu Maakohtule erakorralise ettekande G.O kohta ettepanekuga isikule täiendavate kohustuste määramiseks, kuna isik on rikkunud KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid. Tartu Maakohus on erakorralise ettekande edastanud alluvusjärgsele ehk Viru Maakohtule.

3. Erakorralises ettekandes esitatu kohaselt ei täitnud G.O 18.11.2015 registreerimisnõuet ja mittetulemise põhjustest ametnikku ei teavitanud. Kontrollimisel selgus,

et G.O ei ela ajutises elukohas xxxx xxxx. Kriminaalhooldusametnikul , ei tööta

puuduvad andmed G.O

elu- ja töökoha kohta. 19.10.2015 sai

kriminaalhooldusametnik informatsiooni, et septembrikuu lõpus lahkus G.O tööle xxxx. Kriminaalhooldusametnikult ta luba välismaale minekuks ei taotlenud. Seega on G.O

rikkunud KarS § 75 lg 1 p 1, 2, 5 ja 6 nõudeid.

4. 21.10.2015 esitas G.O kriminaalhooldusametnikule kirjaliku seletuse loata

välismaale mineku kohta, põhjendades minekut mitteametlikult tööleasumisega ning teadmisega, et kriminaalhooldusametnik ei anna välismaale tööleminekuks luba ilma kehtiva töölepinguta.

5. Senise kriminaalhoolduse kohta on ettekandes märgitud, et G.O oli määratud

kriminaalhooldusele Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja 03.11.2014 otsusega ja algselt pidi järelvalvet tema käitumise ja kontrollnõuete täitmise üle teostama Viru vangla noorteüksuse

Rakvere piirkonna kriminaalhooldusametnik, kuid kuna G.O esitas avalduse kriminaalhoolduse ümbermääramiseks Tartu piirkonda, teostab järelvalvet alates 01.12.2014

kriminaalhooldusametnik Pille Maasen. Katseaja esimesel kuul toimusid kohtumised

hooldusalusega iganädalaselt, peale hoolduskava kinnitamist kuni maikuuni 2 korda kuus. Järgnevatel kuudel on kohtumised toimunud kord kuus. Pärast registreerimisnõude rikkumist

ei ole kriminaalhooldusametnik G.O-ga kontakti enam saanud. G.O on

katseajal xxxx xxxx -s (plekkkatuste lühiajaliselt töötanud ehitusel abitöölisena, OÜ paigaldajana), kuid hooldusaluse kinnitusel on töötamine olnud lühiajaline kas vähese töötasu

tõttu või tööobjetide puudumisel. Töötukassa Jõgevamaa osakonnas oli hooldu

salune arvel

2015.a jaanuaris ja veebruaris, kuid nõuete mittetäitmise pärast lõpetati töötu staatus.

Kriminaalhooldusametnikule teadaolevalt on ta teinud ka ehitusalaseid juhutöid, kuid

töölepingut tööandjatega sõlmitud ei ole. G.O suhtlusringkonda kuulub kriminaalkorras karistatud isikuid. Katseajal on analüüsitud G.O suhtlusringkonda ja väärtushinnanguid töölehtede Kontaktid suhtlusringkonnas ja Minu väärtushinnangud alusel.

6. Hooldusaluse elukoht on xxxx ja peale tema elab seal isapoolne vanaema, vend ja onu. 21.10.2015 toimunud kohtumisel teatas G.O, et t xxxx ning elama koos a asub tööle

sõber V. V tema vanaema korterisse aadressil Tallinna mnt 6- Viljandi. 18.11.2015 sai 3 kriminaalhooldusametnik telefoni teel AS-st xxxx informatsiooni, et G.O töötas antud ettevõttes 2 päeva, 22.10 Tööleping lõpetati 26.10.2015, kuna G.O - 23.10.2015. ei

3

ilmunud tööle. V. Varese vanaema kinnitusel ei ole tema lapselaps ega keegi teine tema korteris xxxx anud. Korter kuulub talle ja on tema kodu. el

7.

21.10.2015 tegi kriminaalhooldusametnik G.O-le kirjaliku hoiatuse KarS § 74 lg 4 kohaselt, kuna hooldusalune lahkus septembris luba taotlemata xxxx. Väidetavalt oli töötanud katusepanijana.Välismaal käimistest sai kriminaalhoolduaametnik teada kolmandatelt isikutelt. Kriminaalhooldusametnikuga kohtumistel on hooldusalune käitunud viisakalt, kuid vestlustes pole olnud aus.

8. Lähtudes eeltoodust teeb kriminaalhooldusametnik kohtule ettepaneku G.O-le

täiendavate kohustuste määramiseks: KarS § 75 lg 2 p 4 alusel otsima endale töökoha või

võtma Töötukassas töötuna arvele hiljemalt 31.12.2015; KarS § 75 lg 2 p 8 alusel

osalema

sotsiaalprogrammis. Kriminaalhooldaja on seisukohal, et G.O tööleasumisega

paraneb tema majanduslik toimetulek ja tema tegevuseta vaba aeg on hõivatud töötamisega ning sotsiaalprogrammi läbimine arendab G.O sotsiaalseid oskusi.

9. vanemkriminaalhooldusametnikult laekunud Viru 01.12.2015 on Viru Vangla noorteüksuse

Maakohtule täiendav pöörata isikule mõistetud ettekanne G.O kohta taotlusega karistus täitmisele. Täiendava informatsiooni kohaselt koostas vanemkriminaalhooldusametnik Liisi Lillemets-Koppen 26.11.2015 G.O-le kutse vastuvõtule ilmumiseks 01.12.2015.

G.O määratud päeval registreerimisele ei ilmunud ning ei teavitanud ka oma mitteilmumise põhjustest. Kriminaalhooldusametnik helistas G.O vanaema M K ning selgus, et G.O ei ole oma elukohas xxxx viibinud juba mitu kuud ning M K sõnul puudub tal informatsioon, kus G.O võiks viibida ning ei ole temaga ka viimaste kuude jooksul ühendust saanud.

10. 29.11.2015 saabus PPA NCC Eesti kaudu kriminaalhooldusametnikule informatsioon, et

G.O oli 26.11.2015 Saksamaal politsei poolt kinni peetud seoses juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimisega. G.O puudus kriminaalhooldusametniku luba välisriiki

sõiduks. G.O asukoht on kriminaalhooldusametnikule teadmata ning sellest

tulenevalt ei ole võimalik tema üle kriminaalhooldust teostada. G.O on jätkanud

rikkumiste toimepanemist, rikkudes kontrollnõudeid ilmuda määratud ajavahemike järel

registreerimistele, saama kriminaalhooldusametnikult loa töökoha vahetamiseks, saama loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks ning saama loa välisriiki minekuks.

11. Eelnevast tulenevalt soovib vanemkriminaalhooldusametnik muuta 25.11.15 koostatud erakorralises ettekandes tehtud ettepanekut määrata G.O-le täiendavaid kohustusi ning teeb kohtule ettepaneku pöörata G.O-le mõistetud ja kandmata karistus 1 aasta 3 kuud

ja 28 päeva vangistust täitmisele. Juhuks, kui G.O ei ilmu mõjuva põhjuseta erakorralise ettekande läbivaatamisele kohtusse teeb vanemkriminaalhooldusametnik, vastavalt KrMS § 429 lg 1 alusel ettepaneku, võtta G.O vahi alla.

12. stungi 29.12.2015 kell 11.30. Kohus määras erakorralise ettekande läbivaatamiseks kohtui Kohtuistungile G.O ei ilmunud.

30.12.2015 määrusega kuulutas Viru Maakohus G.O tagaotsitavaks ja tabamisel vahistatavaks. 29.01.2016 on Viru Maakohus välja andnud Euroopa Vahistamismääruse (EAW), mille alusel on G.O 20.02.2016 kinni peetud Saksamaal Karlsruhes ning loovutatud Eestile.

4

13. Kohtuistung 11.03.2016 avaldas G.O, et tal ei ole erakorralise ettekande kohta il

vastuväiteid. Kinnitas, et kontrollnõudeid ei täitnud, luba välismaale minekuks ei olnud ja vahistamisele vastuväiteid ei ole.

14. Kohtuistung 24.03.2016 seletas G.O il , et läks välismaale lihtsalt tööd otsima ja lootis töölepingu saada enne kriminaalhooldaja juurde minekut. Arvas, et kriminaalhooldaja ei luba tal minna välismaale, kuna üks hoiatus juba oli seoses ilma loata xxxx minekuga. Tunnistas kriminaalhooldusnõuete rikkumist ja kinnitas, et saab aru, et peab minema vanglasse karistust kandma.

Kohtumääruse põhjendused

15. Kohus, tutvunud erakorralise ettekande ja vanemkriminaalhooldusametniku Liisi Lillemets- Koppeni viimase ettepanekuga leiab, et see on ning taotlus kuulub rahuldamisele. põhjendatud

16. KrMS § 427 lg 1 kohasel karistusseadustiku § 74 lõike 4, § 75 lõike 3, § 76 lõike 7 või § 871 lõike 4 või 5 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste

kergendamise või tühistamise või katseaja pikendamise või karistuse täitmisele pööramise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega.

17. KarS § 74 lg 4 kohaselt, kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata

täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatul

e, pikendada

katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele. Tegemist on kohtu kaalutlusõigusega.

18. Kohus on seisukohal, et G.O on ilmselgelt avaldanud hoolimatust katseaja positiivseks läbimiseks ja kohustuste nõuetekohaseks täitmiseks. Kohus leiab, et G.O

ei ole suhtunud se oma karistust vabaduses kanda täie vastutustundega talle antud võimalus rikkudes teadlikult . kontrollnõudeid ning lahkudes riigist ilma kriminaalhooldaja nõusolekuta

Kohtu hinnangul võib sellise käitumise puhul tegu olla ka karistuse kandmisest kõrvale hoidmisega.

G.O-le mõistetud karistus tuleb täitmisele pöörata.

19. KrMS § 432 lg 34

kui peale kohtuotsuse jõustumist, mille täitmisel tekkinud küsimust

täitmiskohtunik lahendab, lühendab uus seadus teo eest ettenähtud vangistust, vähendab täitmiskohtunik tulenevalt karistusseadustiku § 5 lõikest 2 vangistust uues seaduses samasuguse teo eest ettenähtud ülemmäärani, või kui tegu ei ole enam kuriteona karistatav või vangistusega

karistatav, jätab täitmiskohtunik vangistuse täitmisele pööramata või vabastab isiku vangistusest.

20. Riigikohtu lahend 3-1-1-70-15 p 9 annab selgituse seaduse kohaldamisel. KarS § 5 lg 2 teise

lause kohaselt on seadusel, mis välistab teo karistatavuse, karistamise vangistusega või lühendab vangistust, tagasiulatuv jõud ka isiku suhtes, kes kannab temale jõustunud otsusega mõistetud vangistust või kellele jõustunud otsusega mõistetud vangistus pööratakse täitmisele. Sellisel juhul vähendatakse karistust uues seaduses samasuguse teo eest ette nähtud karistuse ülemmäärani, või kui tegu ei ole enam kuriteona karistatav, vabastatakse isik vangistusest.

21. d, mille kogumis G.O-le Eeltoodut arvesse võttes peab maakohus kontrollima, kas teo liitkaristus moodustati, on kuritegudena karistatavad ka käesoleval ajal ja kui, siis kas

5

nende eest mõistetud karistused jäävad seaduse uues redaktsioonis samasuguste tegude eest ette nähtud karistuste ülemmäärade piiridesse. Kui G.O tegu (teod) ei vasta enam mitte

ühelegi karistusseadustiku eriosa koosseisule, tuleb ta tühistatud paragrahvi(de) järgi karistusest vabastada või kui talle on mõistetud karistus(ed), mida alates 01.01.2015 kehtima

hakanud karistusseadustiku redaktsioon enam mõista ei võimaldaks, tuleb tema karistust (karistusi) vähendada uues seaduses samasuse teo eest ette nähtud karistuse ülemmäärani.

22. Kuna G.O on süüdi mõistetud Tartu Maakohtu 14.04.2015 otsusega, mille

kohaselt KarS § 199 lg 2 p 9 järgi mõistetud karistuse on kohus lugenud kaetuks G.O-le Tartu Maakohtu 03.11.2014 otsusega kriminaalasjas 1-14-6845 mõistetud karistuse

ärakandmata osaga, siis kontrollib kohus, kas Tartu Maakohtu 03.11.2014 otsusega

kriminaalasjas 1-14- karistus on tegude eest, mis on karistatavad ka uue 6845 mõistetud karistusseadustiku järgi.

23. Alus on muuta Tartu Maakohtu 03.11.2014 otsusega mõistetud liitkaristust. 01.01.2015 jõustunud karistusseadustiku mahukatest muudatustest tulebki et muutus KarS § 213 lg 1 ja KarS § Seadusandja on teinud muudatusi KarS § 44 lg 266 lg 2 p 1,3 redaktsioon. -s 2 ning suurendanud miinimumpäevamäära 10 euroni. Nimetatud muudatus nihutas kuriteo ja väärteo piiri. Muudetud seaduse kohaselt on varavastane süütegu, mille rahaline väärtus ei ületa 200 eurot karistatav KarS § 218 lg 1 järgi ehk tegemist on väärteoga. Käesoleval ajal ei ületa

seega

arvutikelmus

ja omavoliline (kahju väärtus ühel juhul 145 eurot ja teisel juhul 70 eurot)

sissetungimine (kahju 100 eurot) 20 t miinimumpäevamäära ning tegemist on varavastas e süüte väheväärtusliku asja vastu, mis on karistatav KarS § 218 lg 1 järgi. gudega

24. Seaduse kohaselt ei ole Tartu Maakohtu 03.11.2014 s olevad liitkaristuse mõistmise alusek

kaks liidetavat tegu enam iseseisvalt – KarS § 213 lg 1 järgi ja § 266 lg 2 p 1, 3 järgi kriminaalkorras karistatavad. Kuna aga liitkaristuse moodustas kohus KarS § 64 lg 1 alusel suurendades üksikkaristusest raskeimat, milleks oli KarS § 199 lg 2 p 5, 7, 8, 9 järgi mõistetud

1 aasta 6 kuud vangistust ja mõistis G.O süüdi ka KarS § 215 lg 2 p 1, 2 järgi

karistusega 6 kuud vangistust, siis uue karistusseadustiku järgi kriminaalkorras mittekaristatavate tegude eest mõistetud karistused G.O-le mõistetud liitkaristust ei

muuda.

25. Lähtudes eeltoodust ja asjaolust, et kohtul puudub usaldus G.O suhtes, kuna süüdimõistetu on rikkunud temale pandud kohustusi tahtlikult, korduvalt, hoolimatult ja ilma mingi mõjuva põhjendusteta kuulub temale mõistetud karistus, s.o. 1 aasta 3 kuud ja 28 päeva ,

vangistust, G.O karistuse kandmise algust tuleb arvestada täitmisele pööramisele.

alates tema kinnipidamisest Euroopa vahistamismääruse alusel 20.02.2016.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristel Vedro kohtunik