1-15-1601/82 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 01.04.2016, Rakvere kohtumaja Videokohtuistungi toimumise aeg 24.03.2016 Kohtuasja number 1-15-1601 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Merle Kaegas Tõlk Tatjana Šibajeva Kaitsja Andres Veski Kohtuasi

Viru Vangla materjalid Andrei Kozlovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks

Süüdimõistetu Andrei Kozlov, isikukood XXX, viibimiskoht: Viru Vangla

Karistuse kandmise algus 13.11.2015 ja lõpp 30.05.2016 RESOLUTSIOON

Jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. ANDREI KOZLOV

Välja mõista Andrei Kozlovilt menetluskuluna riigituludesse 138,72 eurot kaitsetasu v.-adv. vanemabi Andres Veski

poolt õigusabi osutamise eest.

Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates Maksuja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 (SEB PANK), nr EE502200221014193355 (SWEDBANK), nr EE401700017002872300 (NORDEA

PANK), nr EE873300333499990003 (DANSKE BANK) viitenumbriga 99915700025452.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Sirje

Must kasuks 138,72 v.-adv. vanemabi Andres Veski poolt eurot (sh käibemaks 20%) süüdimõistetu kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Andrei Kozlovi

Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Kohtumääruse ärakiri saata ja prokurörile. Viru Vanglale, Andrei Kozlovile, kaitsjale

Asjaolud

Viru Vangla esitas 09.03.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Andrei Kozlovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

Viru Maakohtu 08.04.2015 otsusega tunnistati Andrei Kozlov süüdi KarS § 199 lg 2 p 4, 7 ning § 213 lg 1 järgi ja karistati teda KarS § 64 lg 1, KrMS § 238 lg 2, KarS § 68 lg 1 ja KarS § 65 lg 2 kohaldamisega 1 aasta ja 21 päeva vangistusega, mis KarS § 69 alusel asendati üldkasuliku tööga 381 tundi. Viru Maakohtu 17.11.2015 kohtumäärusega pöörati täitmisele Viru Maakohtu 08.04.2015 otsusega mõistetud ärakandmata karistus – 7 kuud 29 päeva vangistust.

Karistuse kandmise alguseks loeti Andrei Kozlovi kinnipidamise aeg, s.o 13.11.2015.

Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 15-l korral ning vangistuses viibib ta seitsmendat korda. Varasemalt on isikut karistatud grupis toimepandud varavastaste kuritegude, huligaansuse, ettevaatamatusest põhjustatud üliraske kehavigastuse tahtliku tekitamise eest, millega kaasnes kannatanu surm. Samuti on teda karistatud grupis toimepandud seksuaalkuriteo, võimuesindaja seadusliku korralduse eiramise, karistusest kõrvalehoidmise, joobes mootorsõiduki juhtimise ning mootorsõiduki ärandamise eest ja ka kehalise väärkohtlemise eest. Käesolevat karistust kannab ta varavastase kuriteo eest vargus ja – arvutikelmus. Kuriteod on jätkuvalt rasked, kuritegude toimepanemise ajendiks on materiaalse kasu saamine ning soodusteguriks on sõltuvus alkoholist ja narkootikumidest. Isik kannab alla aastast karistust, mistõttu ei ole talle koostatud individuaalset täitmiskava. 22.01.2016 on kinnipeetav määratud majandustööle koristajaks.

Kinnipeetavat ei ole vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud.

Isik soovib asuda elama xxxx, aadressile xxxx, tegu on 2-toalise korteriga, mille omanikuks on N I, kes elab antud korteris üksi. Võlgnevused väidetavalt puuduvad. Isiku elukaaslane on nõus võimaldama isikule eluaset. Eluase on sobilik elektroonilise valve kohaldamiseks ning nõusolek selleks on olemas. Isikul on elamisloakaart, kehtib kuni 23.01.2018. Esimeses ja mis

teises klassis õppis Järve Keskkoolis. Põhihariduse omandas kinnipeetav Kohtla- 2. ta Tapa Erikoolis ning Rummu Erikutsekoolis omandas ta elektrikeevitaja ja mehhaaniku erialad. Isiku enda ta k sõnul on äinud ka tisleri ja õmbleja koolitustel. Hariduse omandamisse suhtub kinnipeetav positiivselt. Riigikeelt valdab ta tasemel B1. Vabanemisel kinnipeetaval garanteeritud töökohta ei ole. Isik peab võtma ennast töötukassas arvele, et oleks tagatud töötukassa poolt pakutavad teenused. Isik on korduvalt kandnud vanglakaristust, mistõttu tema töökogemus väike, oskused omandanud töö käigus. Enne vangistust töötas isik firmas on on ta Metallist AS 2 nädalat ametlikult, kuid siis sattus vanglasse. Enne seda oli töötanud 3 kuud ta Sillamäel olevas mööblivalmistamise firmas, lahkus töölt, kuna ei võimaldatud ametli kuid kku

tööd. Isik on töötanud lühiajaliselt ka ametlikult VET Ehitus Grupp OÜ-s (fassaadide ja põrandate ehitus), OÜ-s Viru Rand, Maxima kaupluses ja mitteametlikult SIM-Sillamäe OÜ mööbli tootmisfirmas laadijana ning Pärnus kalatehases laadijana. Kinnipeetav on korduvalt toime pannud varavastaseid kuritegusid (sh röövimised), mille üheks oluliseks eesmärgiks oli materiaalsete vahendite saamine ainete soetamiseks. sumata rahalisi id on sõltuvus Ta nõude summas 8803,18 eurot. Isik on nõus tasuma haginõudeid, kuid haginõuete suurus välistab isiku võimali ku maksmist. Vabanemise korral töökoht puudub, legaalseks sisset k ulekuks on töövõimetuspension.

Kinnipeetava p kuuluvad isa V K K ja vanem vend S K äritoluperekonda , õde T

(kriminaalkorras karistatud). Perekonnaga suhtleb ta on suhted head, telefonitsi, väidetavalt kuid kokkusaamistel perekond ei käi. Ta on olnud abielus M K, kuid vangistuse ajal abielu lahutati isiku soovil. Eelmisest kooselust J. T on kinnipeetaval poeg I T ). Isiku (sündinud xxxx sõnul toetab ta igati oma poega ning uurib ka vangistuse jooksul, kuidas pojal läheb. Varasemalt on ta koos J. T al on isikul elukaaslane N I, kellega toime pannud kuriteo. Käesoleval aj väidetavalt on suhted head. Kinnipeetav ise kinnitas, et elukaaslane lõpetab suhted, kui ta uuesti vanglasse satub. Riskivale, hoolimatu ra kasutavale elustiilile viitab korduv le ning teisi ä

õigusvastane käitumine ning sõltuvusainete tarvitamine. Isik on korduvalt pannud toime kuritegusid grupis. Positiivselt mõjuvaid tuttavaid ei ole. Isik võib olla kohati kinnipeetaval mõjutatav ning tema suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalse taustaga isikud. Kinnipeetavat on korduvalt karistatud alkoholi tarvitamise eest, sealhulgas alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest. Enamus kuritegudest on samuti toimepandud alkoholijoobes olles. Isik ise on veendunud, et alkoholi tarvitamine ei ole tema jaoks probleem, kuna tarvitas alkoholi harva. ta Samas tunnistab, et alkoholi tarvitamine on mänginud olulist rolli kuritegude toime panemisel. Narkootikume on ta tarvitanud aastatel 2001-2014. Kolm viimast aastat tarvitas amfetamiini ning vahetevahel fentanüüli, tarvitamine oli juhuslik. Varasemalt on ta tarvitanud moonivedelikku ja heroiini, kuid väidetavalt loobus viimaste tarvitamisest 2002. aastal. Heroiini tarvitas igapäevaselt. Alates 2007. aastast tarvitas ta amfetamiini kolm korda kuus kuni 2010. aastani. Paaril korral on olnud perioode, mil ta narkootikume ei tarvitanud. Isikul on korduvalt esinenud võõrutusnähtusid, ravil olnud ta ei ole. Kinnipeetav tunnistab varasemat probleemi, kuid praegu ei leia probleemi seoses narkootikumidega. Rehabilitatsiooni programmide läbimist on nõus neid läbima ta vajalikuks ei pea, kuid ta , kui leitakse, et see on vajalik. Viru Vanglas on isikul

diagnoositud narkootikumide sõltuvus.

Varasemalt külastas kuritegelikul teel. Käesolevalt isik tihti kasiinosid, raha selleks hankis ta ei pea kinnipeetav kasiinos käimist enda jaoks probleemiks. Meditsiiniosakonna poolt on isikul diagnoositud kroonilised haigused. Talle on m xxxx ulatuses. Vabaduses ääratud töövõimetus on ta tekitanud manipulati l enesevigastuse. Isikul on k

ivsel eesmärgi äitumisprobleemid alates

11. eluaastast. Ta on korduvalt toime pannud vägivaldseid kuritegusid. Vanglas agressiivset käitumist täheldatud ei ole. Impulsiivsele käitumisele viitab toimimine lähtuvalt hetkevajadustest mõtlemata oma tegude tagajärgedele, samuti mõnuainete tarvitamine. Toimetuleku ja probleemide lahendamise oskus on pärsitud pikaajalise psühhoaktiivsete ainete tarvitamise poolt, mille tõttu kaldub igu ja käituma õigusvastaselt. isik kordama vanu v Kinnipeetava e on esmärkideks tööle asumine, graafiku alusel maksenõuete tasumine ning lapse toetamine. norme ja kohustusi, kuid on neid korduvalt eiranud. Varasemalt on ta Isik mõistab

katseajal toime pannud uue kuriteo. Praegune karistus on , kuna isik ei pööratud täitmisele teinud ÜKT tunde. Kinnipeetav suhtub ühiskonda ükskõikselt, lähtub vaid enda vajadustest.

Motivatsioon loobuda kurite

gelikust käitumisest puudub, mida näitab isiku kriminaalne minevik. Uue vägivallasisaldusega kuriteo toimepanemise tõenäosus on vangla hinnangul 59%, uue korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgneva 2 aasta jooksul on 80%. Lähtuvalt sellest ei toeta Viru Vangla Andrei Kozlovi tingimisi ennetähtaega vabastamist.

Prokuratuuri seisukoht

Viru Maakohtule edastatud seisukoh

as avaldab prokurör, et ei soovi osa võtta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse arutamisest. Prokurör ei toeta

samuti isiku ennetähtaegset vangistusest vabastamist. varasem elukäik ning

A. Kozlovi

toimepandud kuritegude arvukus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 15-l korral. Vangistuses viibib ta seitsmendat korda. Seega ei olnud uute kuritegude toimepanemine juhuslik. Tulenevalt toime pandud kuritegude arvukusest ning tehioludest ei saa aktsepteerida karistuspoliitiliselt sellise isiku kergekäelist ennetähtaegset vabastamist.

Samuti on alust kahelda, kas süüdimõistetu suudaks nõuetekohaselt järgida ennetähtaegse vabastamisega kaasnev nõ a katseaja ja kriminaalhoolduse udeid ning kohustusi. Süüdimõistetu käitumine vanglas ei kaalu üles tema käitumist enne vangistusse sattumist ja kuriteo asjaolusid. Kinnipeetava iseloomustuses nimetatud positiivsed asjaolud (distsiplinaarkaristuste puudumine, vabanemisjärgse eluaseme olemasolu jm) ei ole piisavad, õigustamaks A. Kozlovi vangistusest vabastamist. Senises kohtupraktikas on peetud ennetähtaegse vabastamise oluliseks eelduseks distsiplinaarrikkumiste puudumist. Sellest aga ei saa järeldada, et distsiplinaarrikkumiste puudumine iseenesest omab märgilist tähendust isikuomaduste üle otsustamisel, sest õiguskuulekas käitumine peaks olema normiks ka kinnipidamisasutuses. Ennetäh ei saa lähtuda ainult isiku taegse vabastamise otsustamisel (üldjoontes rahuldavast) käitumisest vangistuse ajal ning jätta kõrvale toimepandud kuritegude arvukus ja tehiolud ning isiku varasem ükskõikne suhtumine teiste inimeste isikupuutumatusse, omandisse ja turvatundesse. Ei saa jätta tähelepanuta vangla materjalides märgitut, mille kohaselt on A. Kozlov htlik ning ohtlik avalikkusele (risk kõrgo konkreetsele täiskasvanule ühiskonnas). Väärib märkimist, et eelmainitud iseloomustuse kohaselt on süüdimõistetu poolt uue vägivallasisaldusega kuriteo toimepanemise tõenäosus ja uue korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgneva 2 aasta jooksul 59% ja 80%, mis on kõrge risk. Seega on süüdimõistetu A. Kozlovi puhul olemas arvestatav uue kuriteo toimepanemise tõenäosus.

Karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Kinnipeetav A. Kozlovi puhul selliseid veenvaid erandlikke asjaolusid ei esine. Lähtudes eeltoodust on prokuratuur Andrei Kozlovi vangistusest ennetähtajalisele vabastamisele vastu.

Maakohtu istung

24.03.2016 toimunud videokohtuistungil avaldas , et süüdimõistetu tahab väga vabaneda. Ta tahab tööle minna ja hakata maksma oma rahalisi nõudeid. Ta ei hakka enam kuritegusid toime panema ega alkoholi tarvitama. Naine ootab teda koju ja tal on väike laps. Süüdimõistetu palub kohtul ta vabastada. Vabanemise korral taotleb vangla täiendavate kohustuste panemist, ta on nende kohustustega kursis ning on nõus neid täitma. Töökohta tal praegu ei ole. Viru Rand ei garanteeri ka talle töökohta. Ta kavatseb ela töövõime kaotust on tal da invaliidsuspensionist, xxxx. Xxxx on võimalik mingit tööd saada. Tema elukaaslane saab mehelt elatist lapsele 350 eurot ja tema saab ka pensionit.

Kaitsja seisukoht

Kaitsja toetab isiku vabastamist ning märgib, et olukorras, kus natuke rohkem kui 2 kuu pärast karistus lõppeb, oleks otstarbekas isik vabastada, et tema vabanemisega kaasneks kriminaalhooldus. Kriminaalhooldus ja ranged lisakohustused aitavad isikul resotsialiseeruda. Kaitsja arvab, et kui möödub see 2 kuud ja isik kannab vangistuse lõpuni, ei muutu tegelikult nendes protsentides, mida vangla on arvestanud kuritegude toimepanemise tõenäosuseks, midagi. Kui isik vabaneb 2 kuu pärast, kui karistusaeg lõppeb, jääb tema ohtlikkus endiseks.

Kui ta vabastatakse praegu, siis kriminaalhooldus oleks isiku järele valvamine ning kaitsja leiab, et isiku vabastamine elektroonilise järelevalve alla oleks põhjendatud.

Maakohtu määruse põhjendused

Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Koh , tema kaitsja us, kuulanud ära süüdimõistetu ning tutvunud prokuröri seisukoha ja Viru Vangla poolt esitatud materjaliga, leiab, et tusest tingimisi enne süüdimõistetu ei kuulu vangis tähtaega vabastamisele. Kohtu hinnangul kaaluvad isiku vabastamist mittetoetavad asjaolud üles isiku vabastamist toetavaid asjaolusid. Tegemist on isikuga, keda on kriminaalkorras karistatud kokku 15-l korral, vangistuses viibib ta seitsmendat korda. Korduv kriminaalkorras karistatus peegeldab, kohtu hinnangul, et isik ei ole teinud varasematest karistustest vajalikke järeldusi ning omab negatiivset suhtumist ühiskonnas kehtivatesse normidesse. Vabanemisel puudub kinnipeetaval töökoht ning kuna ta on korduvalt kandnud vanglakaristust on tema töökogemus väike. Isik on korduvalt pannud toime varavastaseid kuritegusid, mille üheks oluliseks eesmärgiks on olnud materiaalsete vahendite saamine sõltuvusainete soetamiseks.

Kinnipeetaval on diagnoositud narkootikumide sõltuvus. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul arvestatav risk, et isik vabanedes majanduslike raskuste ilmnemisel ja võib sõltuvusainete tarvitamise jätkamisel panna toime uusi kuritegusid.

Positiivsena kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused vangistuse võib välja tuua, et jooksul ning ta on määratud majandustööle koristajaks. Vabanemisel on kinnipeetaval olemas elukoht tema elukaaslasele kuuluvas korteris.

Vangla hindab uue korduva kuriteo toimepanemise tõenäosuseks järgneva kahe aasta jooksul

80%

ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuseks %, milliste näol on tegemist

kõrgete riskidega, mistõttu isiku ennetähtaegne vabastamine käesoleval hetkel ennatlik on .

Käesolev karistus on pööratud täitmisele, sest isik ei sooritanud üldkasuliku töö tunde ning varasemalt on isik katseajal pannud toime uue kuriteo. Sellest nähtub, et talle varasemalt antud võimalused oma karistust kergematel tingimustel kanda ei ole täitnud oma eesmärki ning kohtul puudub kindlus, et isik suudab järgida kriminaalhooldusega kaasnevaid kontrollnõudeid ning lisakohustusi ja katseaja edukalt läbida. Kohus rõhutab, et reeglina tuleb süüdimõistetul ära kanda talle mõistetud karistus tervikuna ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et Andrei Kozlovi puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. K käesoleval ajal innipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta ka vangla ega prokuratuur.

Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus süüdimõistetu Andrei Kozlovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega.

Maakohus juhindus KarS § 76 ning KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist.

Kohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp

Tartu Ringkonnakohtu 10.05.2016 kohtumääruse RESOLUTSIOON:

1. Jätta Viru Maakohtu 1. aprilli 2016. a määrus muutmata ja Andrei Kozlovi kaitsja advokaat Andres Veski määruskaebus rahuldamata.

2. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Sirje Must kaudu 24 eurot (sh käibemaks 4 eurot) advokaat Andres Veskile määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest.

3. Mõista Andrei Kozlovilt välja menetluskulud, s.o kaitsja tasu advokaat Andres Veski poolt osutatud õigusabi eest 24 eurot riigituludesse.

4. Andrei Kozlovil tasuda väljamõistetud summa Maksuja Tolliameti arveldusarvele SEB a/a EE351010052031000004, Danske Bank AS Eesti filiaal a/a EE873300333499990003, Nordea

Bank Finland PLC Eesti filiaal a/a EE401700017002872300 või Swedbank a/a

EE502200221014193355. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99915700025452 ja selgitus „Andrei Kozlov 1 1601 menetluskulud“.

5. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

K

. ohtumäärus jõustus 27. mail 2016. a Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega

Referent

/digitaalselt allkirjastatud/ Lea Herne