2-15-6047/20 · 2-15-6047/20 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Summary
AI generatedTsiviilasi nr: 2-15-6047 1(4) K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Tsiviilasja number 2-15-6047 Määruse tegemise aeg ja koht 31.03.2016, Tallinn Kohtukoosseis Eesistuja Indrek Parrest, liikmed Ülle Jänes ja Ele Liiv Kohtuasi MV hagi Aktsiaseltsi M vastu kahju hüvitamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 21.01.2016 määrus hagi osalise läbivaatamata jätmise kohta ...
Full Text of the Judgment · 2-15-6047/20
Tsiviilasi nr: 2-15-6047
1(4)
K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium
Tsiviilasja number 2-15-6047
Määruse tegemise aeg ja koht 31.03.2016, Tallinn
Kohtukoosseis Eesistuja Indrek Parrest, liikmed Ülle Jänes ja Ele Liiv
Kohtuasi
MV hagi Aktsiaseltsi M vastu kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 21.01.2016 määrus hagi osalise läbivaatamata jätmise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik MV määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: MV (isikukood XXXXXXXXXX)
Kostja: aktsiaselts M (registrikood XXXXXXXX), lepinguline esindaja: vandeadvokaat Martti Peetsalu
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon: 1. Harju Maakohtu 21.01.2016 määrus jätta muutmata. 2. MV määruskaebus jätta rahuldamata. 3. Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta MV kanda.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.
Asjaolud ja menetluse käik
Tsiviilasi nr: 2-15-6047
2(4) 1. Aktsiaselts M esitas 17.12.2014 maakohtule hagi MV vastu kahju hüvitamise, viivise ja lisanduva viivise nõudes, paludes mõista kostjalt välja hüvitise tekitatud kahju eest summas 84 297,38 eurot, viivise ajavahemiku 01.01.2013-17.12.2014 eest 12 611,97 eurot ja lisanduva viivise. Maakohus võttis hagiavaldusse menetlusse tsiviilasja numbriga 2-14-62732.
2. MV esitas 04.03.2015 vastuse hagiavaldusele ja vastuhagi. Harju Maakohus eraldas MV vastuhagi eraldiseisvasse menetlusse, vastuhagi menetletakse käesolevas tsiviilasjas (nr 2-15-6047).
3. Vastuhagis palus MV (hageja) mõista aktsiaseltsilt M välja au teotamisega, töölepingu rikkumisega ja tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitis summas 6 657 679,30 eurot.
4. 17.07.2015 esitas kostja taotluse jätta hagiavaldus läbi vaatamata au teotamisega tekitatud kahju hüvitamise nõude osas. Hageja on põhjendanud seda nõuet teabe avaldamisega börsile, kuid teabe pooleliolevast kohtumenetlusest on avaldanud aktsiaselts M, kes on kostja emaettevõtja. Seega on hagi esitatud vale kostja vastu.
5. 27.07.2015 esitas hageja seisukoha, milles märgib, et on arvestanud kahju hüvitise suuruse kostja emaettevõtja aktsionäride arvu järgi, kuna see on ainus viis kindlaks määrata ebaõige sõnumi saajate arv.
Maakohtu määrus 6. Maakohus jättis 21.01.2016 määrusega hagi au teotamisega tekitatud kahju hüvitamise nõude osas läbi vaatamata. Muus osas jätkas maakohus hagi menetlemist.
7. Maakohtu põhjenduste kohaselt palub hageja mõista kostjalt välja mittevaraline kahju summas 6 657 679,30 eurot seoses hageja au teotamisega 12.02.2015 avaldatud vahearuandes. Selles aruandes on märgitud, et hageja on kostjale tahtlikult kahju tekitanud. Vahearuandest nähtub, et Aktsiaselts M on avaldanud andmeid hageja kohta (II kd, lk 110). Äriregistriandmete kohaselt on kostja Aktsiaseltsi M tütarettevõte. Võlaõigusseaduse § 1047 lg 1 sätestab, et isiklike õiguste rikkumine või isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega on õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma. Hagejal on seega võimalik esitada nõue üksnes isiku vastu, kes rikkumise toime pani (RKTKo 3- 2-1-62-13 p 12). Andmeid hageja kohta on avaldanud kostja emaettevõte, kes ei ole käesolevas menetluses kostja. Seetõttu jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2 alusel hagi läbi vaatamata au teotamisega tekitatud kahju hüvitamise nõudes, sest hagejal ei ole võimalik taotletavat eesmärki kostja vastu esitatud nõudega saavutada.
Määruskaebus
Tsiviilasi nr: 2-15-6047
3(4) 8. Maakohtu määrusele esitas hageja 08.02.2016 määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse resolutsiooni p 1 tühistada osas, millega maakohus jättis hagi osaliselt läbi vaatamata. Hageja palus teha uue määruse, millega hagi menetlemist jätkata.
9. Vastuhagi on kohtu algatusel eraldatud eraldi menetlusse. Kostja emaettevõtte poolt avaldatud väide põhineb kostjalt saadud informatsiooni alusel. Hageja ja kohtu valduses on dokumendid, mis tõendavad kostja õigusvastast tegevust hageja vastu. Kostja on saatnud kolmandatele isikutele kirju, mis jätavad mulje hageja süü olemasolust. Kostja survestas hageja tööandjat tegema tema töötasust kinnipidamisi selliselt, et hagejal ja tema perekonnal ei jääks mingisugust sissetulekut.
Menetluse edasine käik 10. Kostja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata.
11. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
Määruse põhjendused 12. Ringkonnakohus, tutvunud kaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust määruse tühistamiseks. Määruskaebus jääb rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata (TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659). Ringkonnakohus järgib maakohtu määruse põhjendusi ning tulenevalt TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 neid ei korda. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.
13. Asjaolu, et maakohus on menetlusökonoomia kaalutlustel eraldanud vastuhagi eraldi menetlusse, ei välista vastuhagi osalist läbivaatamata jätmist TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel.
14. Vastuhagis esile toodud asjaoludel pole hageja nõudnud au teotamisega tekitatud kahju hüvitamist tulenevalt 23.04.2015 K OÜ e-kirjast. Seetõttu on hageja viide K OÜ 23.04.2015 e-kirjale (III kd, tl 165) õiguslikult asjakohatu. Hageja on esitanud kahju hüvitamise nõude tuginedes Aktsiaseltsi M poolt aktsionäridele vahearuandes avaldatud informatsioonile (hagiavalduse lisa nr 96; II kd, tl 110) ning viidatud info esitajaks oli Aktsiaselts M, mitte kostja.
15. Hageja viited kostja tegevusele seoses tsiviilasjas nr 2-14-62732 kohaldatud hagi tagamise abinõude täitmisega ei oma maakohtu määruse õiguspärasuse hindamisel tähendust. Nendest ei saa teha otseseid ega kaudseid järeldusi au teotamisest tuleneva nõude esitamise kohta (materiaalõiguslikult) kohase kostja vastu.
16. Eespool märgitud põhjustel tuleb määruskaebus jätta rahuldamata. TsMS § 171 lg 1 alusel jäävad määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud hageja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks tsiviilasja lahendanud maakohus
Tsiviilasi nr: 2-15-6047
4(4) pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras (TsMS § 174 lg 4).
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest
Ülle Jänes
Ele Liiv