1-16-1551/3 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

Kriminaalasi nr.1-16-1551

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Käskmenetlus

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. märtsil 2016. a Valga kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-1551 (15282000432) Kohtukoosseis Kohtunik Annemarie Gerassimov Kriminaalasi

Prokurör O.Y süüdistus KarS §

1 järgi käskmenetluses

Milvi Väin Süüdistatav

O.Y elukoht: xxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxx isikukood: XXX kodakondsus: xxxxx haridus: xxxxxxxx töökoht, õppeasutus: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx karistatus: 3 kehtivat kriminaalkaristust, viimane

16.06.2015.a. otsusega KarS § 4231 järgi 4 kuu ja 27 päeva vangistust 18- kuulise katseajaga KarS

§ 73 alusel

Kaitsja:

advokaat Otto Preem määratud korras

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 251 lg 1, § 253 p 1, § 254 kohus o t s u s t a s:

Süüdi tunnistada § 423 O.Y KarS

1 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus neljakümne (40) päevamäära (päevamääraga 10 eurot) ulatuses, s.o. summas nelisada ( 400 ) eurot.

KarS § 66 alusel tuleb O.Y ’l tasuda rahaline karistus 400.- (nelisada) eurot ositi alates

5 (viie) kuu jooksul iga kuu viimaseks kohtuotsuse jõustumisest kuupäevaks, so igakuiselt vähemalt 80.- (kaheksakümmend) eurot kuni rahalise karistuse täieliku tasumiseni.

Menetluskulud: KrMS § 175 lg 1 p 4, 9, § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1 alusel välja mõista O.Y

´lt menetluskulu–  süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha kuussada nelikümmend viis (645) eurot ja  kaitsjatasu ükssada kakskümmend (120) eurot kohtueelses menetluses osalemise eest riigi tuludesse.

Rahalise karistuse ja nõuete täitmiseks vajalikud andmed sisalduvad vastavalt KrMS § 159 lg

3 eraldi dokumendis (makseinfo), mis tehakse kohtu kantselei kaudu avalikult teatavaks ja etoimiku süsteemi kaudu kättesaadavaks koos kohtuotsusega. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord KrMS § 318 lg 3 p 3 alusel ei saa käskmenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni esitada. KrMS § 254 lg 6 ja lg 7 kohaselt on süüdistataval ja tema kaitsjal on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates viieteistkümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks asja üldkorras ning kui süüdistatav ega kaitsja ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, jõustub käskmenetluses tehtud kohtuotsus.

Vastavalt KrMS § 189 lg le 3 võib kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust vaidlustada - kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses (KrMS § – -de 383 392 ).

ASJAOLUD Kohus t u v a s t a s:

Kriminaalasjas on alustatud menetlust 11.09.2015.a. seoses teatega, et 05.09.2015.a. teostas politseipratrull liiklusjärelevalvet seistes Jama pst 4 sissesõidu teel. Politseiametnikud Mati Ukkur ja Kalmer Karlson nägid E.Enno tänavalt nende suunas liikuvat sõidukit BMW xxxxxx, mille roolis tundsid ära O.Y . Jaama puiesteel liikus veel sõidukeid, mistõttu kohe peatumismärguannet anda ja vahetult järgneda BMW le operatiivsõiduk ei saanud. - Kontrollitavale autole jõuti järgi Vabaduse tänaval ja siis lülitati sisse ka vilkurid, kell 17.34 kuid sõiduk pööras Vabaduse tn 22 hoovi. Hoovi järele jõudes nägid politseiametnikud sõiduki läheduses O.Y-d, kes aga sisenes joostes majja ning keda majast ei leitud.

Prokuratuuri taotlus

26. veebruaril 2016.a. on Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Milvi Väin edastanud Tartu Maakohtu Valga Kohtumajale kriminaalasja O.Y süüdistuses

KarS § 4231 järgi. Prokuratuur on taotlenud asja lahendamist käskmenetluses, O.Y süüdimõistmist KarS § 4231 järgi ja tema karistamist rahalise karistusega 40 päevamäära ulatuses, so 400.- eurot. Samuti kuuluvad väljamõistmisele menetluskulud: sundraha 645 eurot ja kaitsjatasu kohtueelsel uurimisel 120 eurot.

O.Y on süüdistatav selles, et tema, olles karistatud 16.06.2015.a Tartu Maakohtu Valga kohtumaja poolt KarS § 423´ järgi 4 k 27 päevase vangistusega 18 kuulise katseajaga, katseajal, 05.09.2015.a kella 17.35 paiku, juhtis Valga linnas E.Enno, Jaama pst ja Vabaduse tänaval sõidukit BMW, registreerimismärgiga xxxxxx, isikuna kellel puudub mootorsõiduki juhtimisõigus ja on eelnevalt juba süstemaatiliselt so 03.06.2015 ja 14.06.2015.a juhtinud ilma juhtimisõiguseta mootorsõidukit. Mootorsõiduki juhtimisega vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, mis on toime pandud süstemaatiliselt, pani O.Y toime KarS § 4231

järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KOHTU PÕHJENDUSED, KARISTUSE MÕISTMISE PÕHJENDUSED JA RESOLUTSIOON

KrMS § 251 lg 1 sätestab, et kui teise astme kuriteos, mille eest prokurör peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, on tõendamiseseme asjaolud selged, võib kohus prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja käskmenetluses. KrMS § 253 p 1 kohaselt kriminaalasja kohtusse saabumisel, kuid mitte enne viieteistkümne päeva möödumist süüdistusakti süüdistatavale ja kaitsjale edastamisest, teeb kohtunik pärast kriminaalasja kohtualluvuse kontrollimist kohtuotsuse käskmenetluses käesoleva seadustiku § 254 järgi. KrMS § 254 lg 1 sätestab, et kui kohtunik nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis süüdistuse tõendatuse ning karistuse määra kohta, koostab ta kohtuotsuse.

Kriminaalasi ning süüdistusakt süüdistuses saabusid O.Y kohtusse 26.02.2016. Süüdistusakti koopia on süüdistatavale ja tema kaitsjale edastatud 26.02.2016. 18.02.2016.a. on O.Y kaitsja vandeadvokaat Otto Preem esitanud prokuratuurile taotluse käskmenetluse kohaldamiseks on allkirja oma nõusolekust rahalise karistuse , millele kohaldamiseks käskmenetluses andnud ka O.Y .

Süüdistuse asjaolusid kuriteo toimepanemise ajas, kohas ja viisis pidas kohus usaldusväärseteks. Kohus tuvastas, et kriminaalasjas on tõendamiseseme asjaolud selged, tegemist on teise astme kuriteoga ning vastavalt prokuratuuri taotlusele on põhjendatud asja lahendamine käskmenetluses KrMS § 251 alusel. Kohtunik nõustus süüdistusaktis esitatud süüdistuse tõendatuses ja karistuse määras.

O.Y poolt süstemaatiline mootorsõiduki juhtimine vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust omamata on tõendatud patrullilehe koopia (tl 2) tunnistaja politseiametnik Mati Ukkuri ütluste (tl 7 14) tunnistaja politseiametnik Kalmer Karlsoni ütluste - ( tl 15- iendi ( tl 33) ja kohtuotsusega ( tl 40-43). Samuti on O.Y 21) menetleja õ tunnistanud temale etteheidetava teo toimepanemist kahtlustatava ülekuulamise protokollist nähtuvalt (tl 44-45).

Asjaolude põhjal tegi kohus järelduse, et tegu vastab KarS § O.Y toimepandud 4231 O.Y ettenähtud kuriteokoosseisule. Kohus tuvastas õigusvastase käitumise. Mootorsõiduki süstemaatilise juhtimise suhtes vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust omamata tegutses isik kavatsetult KarS § 16 lg 2 mõttes. Istudes autorooli seadis

O.Y eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teadis, et see saabub. Isik oli varasemalt sama teo eest karistatud ning ta teadis, et tal ei ole jätkuvalt juhtimisõigust süüd välistavaid asjaolusid ning . Kohus ei tuvastanud O.Y O.Y tuleb KarS § 423

järgi süüdi mõista.

Tsiviilhagi asjas puudub.

Süüdistatav tuleb tema poolt toime pandud kuriteos süüdi mõista ja O.Y teda tuleb karistada.

Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 56 järgi on karistamise aluseks isiku süü. Karistamisel arvestab kohus kohtualuse vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vangistust võib mõista siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega.

Süüdlase vastutust kergendavad ja raskendavad asjaolud tema käitumises O.Y puuduvad. O.Y pani toime imise vastava kategooria mootorsõiduki juht mootorsõiduki juhtimisõigust omamata ning seda süstemaatiliselt, KarS § s.o. kuriteo 4231 järgi mis on karistatav rahalise karistuse või ühe , kuni aastase vangistusega.

Tulenevalt eeltoodust teeb kohus järelduse, et ´le tuleb mõista selline karistus, O.Y milline avaldaks mõju süüdlasele ka edaspidi ning, mis samas saavutaks ka karistamise eesmärgi õiguskorra kaitsmise huvides ja hoiaks süüdlast edaspidi uute süütegude toimepanemisest.

Kohus leiab, et süüdlase karistamine reaalse vangistusega ei ole otstarbekas. Arvestades karistuse eesmärke ja süü suurust, tuleb ’t KarS § 4 O.Y O.Y ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistada rahalise karistusega prokuratuuri poolt taotletud ulatuses.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse põhjendus Menetluskulud on sätestatud KrMS § s 175 ning KrMS § 173 lg 2 kohaselt hüvitab need KrMS - järgi kohustatud isik menetleja määratud ulatuses. KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustataks

e kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.

KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu. O.Y ´le määratud kaitsja Otto Preem on esitanud kriminaalasja materjalide juurde taotlused, milles palub välja mõista kohtueelses menetluses osaluse eest kaitsjatasud kogusummas 120 eurot. Seoses O.Y süüdimõistmisega jääb see menetluskulu O.Y kanda.

KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on teise astme kuriteo puhul poolteist kehtestatud kuupalga alammäära, s.o. 645 eurot.

Vastavalt KrMS § 180 lg hüvitab süüdimõistva kohtuots -le 1 use korral menetluskulud süüdi õistetu. Süüdistatavalt `lt mõistetakse välja süüdimõistva m O.Y

kohtuotsusega kaasnev sundraha 645 eurot ja kaitsjatasu kaitsja osaluse eest kohtueelses menetluses summas 120 eurot riigi tuludesse.

KarS § 66 lg 1 kohaselt võib kohus mõistes rahalise karistuse, aresti või kuni kuuekuulise vangistuse, süüdlase perekondlikku, tööalast või tervislikku seisundit arvestades määrata karistuse tasumise või kandmise ositi. Käesoleval juhul peab kohus otstarbekaks määrata O.Y ’le mõistetud rahalise karistuse tasumise ositi, võttes arvesse asjaolu, et isik on xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx . , kes ei tööta

Vastavalt KrMS § 189 lg le 3 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaid - lustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses (KrMS § – -de 383 392).

/allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov Kohtunik