4-16-2038/8 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

4-16-2038

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Pärnu Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

30. märts 2016, Pärnu, kirjalik menetlus

Väärteoasja number

4-16-2038

Kohtunik

Indrek Nummert

Väärteoasi

Z.W kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri

Pärnu politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse

vanemväärteomenetleja Kristiina Hallimäe poolt 09.03.2016

tehtud üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2670,16,000714

Kaebuse esitaja

Z.W

ik XXX

elukoht: XXX, Pärnu

Kohtuväline menetleja

Politsei- ja Piirivalveameti

Lääne prefektuur

r/k 70008747

aadress Pikk 18, XXX

RESOLUTSIOON

Juhindudes VTMS § 119, 29 lg 1 p 1 kohus määras

Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna ennetus- ja

menetlustalituse vanemväärteomenetleja Kristiina Hallimäe poolt 09.03.2016 tehtud

üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2670,16,000714 täies ulatuses ja lõpetada Z.W suhtes

väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, so isiku teos väärteo tunnuste puudumise tõttu.

Kohtuotsus saata kaebuse esitajale ja kohtuvälisele menetlejale.

Edasikaebamise kord

Määrusele võib esitada määruskaebuse Pärnu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil

kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või oleks pidanud teada saama.

Asjaolud ja menetluskäik

14.02.2016 on Lääne prefektuuri vanempiirivalvur Romek Oksa koostanud väärteoprotokolli selle kohta,

et Z.W, viibides kaldast u 400 m tõukekelguga Pärnu Maakonnas, Pärnu lahel jääl, koordinaatidel x:

6470923 ja y: 523111 rikkus sellega jääle mineku keelu otsust, Lääne prefektuur 08.02.2016 nr 5-23/08.

Sellega Rikkus Z.W RipS § 9-6 lg 2, Lääne prefektuuri 08.02.2016 otsuse nr 5-23/08 nõudeid ning

väärtegu on kvalifitseeritav RipS § 17-1 järgi.

09.03.2016 koostas Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna ennetus- ja

menetlustalituse vanemväärteomenetleja Kristiina Hallimäe üldmenetluse otsuse, millega karistas Z.W-d

Riigipiiri seaduse § 17-1 alusel rahatrahviga 16 eurot.

16.03.2016 esitas Z.W Pärnu Maakohtule kaebuse Lääne prefektuuri 09.03.2016 otsuse tühistamiseks.

Kohtu seisukoht

RiPS § 9-6 kehtestab piirangud isikute liikumisele ja viibimisele piirilähedasel alal. RiPS § 9-6 lg 2

kohaselt Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori määratud politseiametnikul on õigus ohtlike

ilmastikuolude tõttu ajutiselt keelata isikute minek piiriveekogudele ja sisemerele või nende jääle

1 (3)

4-16-2038

navigatsiooniks või liikluseks. RiPS § 17-1 kohaselt piirirežiimi rikkumise eest karistatakse rahatrahviga

kuni 200 trahviühikut.

Politsei- ja Piirivalveameti 08.02.2016 otsuse nr 5-23/8 kohaselt keelati Pärnu-, Saare- ja Läänemaa

haldusterritooriumiga piirnevale mere jääle minek (v.a kutselistel kaluritel püügivahendite veekogult

äratoomiseks).

Süüdistuse kohaselt Z.W viibis kaldast umbes 400 m kaugusel tõukekelguga. Nimetatud asjaolus puudub

poolte vahel igasugune vaidlus. Juhindudes RiPS §-st 17-1, sh RiPS § 9-6 lg-st 2 ning 08.02.2016

otsusest, realiseeris Z.W seeläbi talle inkrimineeritud objektiivse koosseisu tunnused.

Kaebuse esitaja märkis, et jääle minnes juhindus ta viimasest Pärnu Postimehe 09.02.2016 artiklist, milles

avaldatud Lääne prefektuuri teade lubas viibida jääl jalgsi kaldast kuni 1,5 km.

Väärteona on karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu (KarS § 15 lg 3). Kohtul tuleb seetõttu

lahendada küsimus, kas Z.W realiseeris enda subjektiivsest arusaamast lähtudes inkrimineeritud

koosseisu vähemalt hooletusest.

KarS § 18 alustel isik paneb süüteo toime ettevaatamatusest üksnes juhul, kui see on tingitud tema

tähelepanematusest või kohusetundetusest. KarS § 18 lg 3 kohaselt isik paneb teo toime hooletusest, kui

ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku

suhtumise korral pidanud ette nägema.

Kohtul tuleb anda vastus küsimusele, mida Z.W pidi teadma ja ette nägema. Politsei- ja Piirivalveameti

08.02.2016 otsuse nr 5-23/8 punkt 4 kohaselt kohustati Lääne prefektuuri pressiesindajat edastama

käesolevat otsust meediakanalite kaudu. Seega nimetatud otsuse järgi ei ole isegi kohustuslik teha

merejääl liikumise keeldu teatavaks lihtsamalt, s.o ka PP kodulehel.

Eeltoodu alusel kohus on seisukohal, et järelikult isik täidab hoolsuskohustuse, kui ta 08.02.2016 otsuse p

4 kohaselt lubatud viisil tähelepanelikult juhindub kohalikus lehes avaldatud Lääne prefektuuri teatest.

Nimetatud otsus kui õigusakt näeb ette just sellise teatavaks tegemise korra. Selliselt avaldatud teate

puhul võib isik uskuda, et teade on õige ja asjatundlik ning piisavalt ette nägev selles mõttes, et

kõnesoleva regulatsiooni eesmärk on anda teada inimestele ohtudest nende elule ja tervisele, säästmaks

seeläbi inimelusid, vältimaks kulukaid operatsioone merel, kulutusi haigekassale - kaitsmaks ka kõigi

maksumaksjate huve ka laiemalt jne.

Kohus tuvastab, et kaebuse esitaja poolt viidatud asjasse puutuvas 09.02.2016 artiklis on avaldatud eraldi

teade: „Lääne prefektuuri teatel on alates tänasest Pärnu-, Saare- ja Läänemaal keelatud merejääl sõita

kõrgema kui A-kategooria mootorsõidukiga. Peale selle on keelatud jalgsi liikuda kaldast kaugemale

kui poolteist kilomeetrit. Keeld ei puuduta kutselisi kalureid, kellel on ette näidata kalapüügiluba, kuid

neilgi soovitatakse jäält püügivahendid esimesel võimalusel ära tuua“.

Eeltoodus teatest nähtub väga üheselt mõistetavalt, et jalgsi oli merejääl alates 09.02.2016 keelatud

liikuda kaldast kaugemale kui poolteist kilomeetrit. Juhindudes sellisest avaldatud prefektuuri teatest,

toimis Z.W täiesti õiguspäraselt, kui ta oli kaldast 400m kaugusel. Seetõttu subjektiivne koosseis puudub

täies mahus, sellest johtuvalt puudub ka väärteokoosseis.

Lisaks eeltoodule märgib kohus, et tegemist ei olnud hooletult ajalehe poolt tsiteeritud Lääne prefektuuri

teatega, sest just Lääne prefektuur on ise sellise väära info artikli koostamiseks e-kirjaga edastanud Pärnu

Postimehele avaldamiseks ning selle nõudis kohus ise välja uurimisprintsiipi rakendades. Lääne

prefektuuri pressiesindaja on ilmselt valesti tsiteerinud Politsei- ja Piirivalveameti 08.02.2016 otsust nr

5-23/8 ning seda ei saa kuidagi Z.W-le süüks panna. Eksliku lubava teate tõttu jääle läinud kodanikku

mõistetavalt karistada ei saa.

Asjasse puutuvaks ei ole kohtuvälise menetleja poolt meiliga kohtule saadetud Pärnu Postimehe

08.02.2016 artikkel ning osundatud teiste ajalehtede artiklid, milles oli otsust õigesti tsiteeritud, sest

inimene ei pea lugema läbi kõiki ajalehti ja varasemaid artikleid, et kõrvaldada oletatavaid kahtlusi Lääne

2 (3)

4-16-2038

prefektuuri 09.02.2016 ajalehe poolt avaldatud teates. Antud juhul asjasse puutuvaks on üksnes

meediakanal - ajaleht, mille kaudu Z.W tutvus Lääne prefektuuri enda poolt avaldamiseks saadetud

teatega, olemaks ühtlasi piisavalt kindel, et tema elu ja tervis ei ole ohus mere jääle minnes.

Lääne prefektuur on taotlenud asja läbivaatamist kirjalikus menetluses. Kuigi kaebaja on taotlenud asja

lahendamist istungimenetluses, leiab kohus, et asja on võimalik lahendada kohtuistungit korraldamata

juba kohtulikus eelmenetluses VTMS § 119 lg 1 järgi. Osundatud sätte eesmärk on mõistliku menetlusaja

tagamine, isiku õiguste kiirem ja efektiivsem kaitse juba varases menetlusetapis, kui asjamaterjalide

pinnalt on selgelt välistatud inkrimineeritud väärteokoosseisu toimepanemine.

VTMS § 119 lg 1 kohaselt maakohtunik võib kohtuistungit korraldamata ja menetlusosalisi välja

kutsumata tühistada kohtuvälise menetleja otsuse määrusega ja lõpetada väärteomenetluse üksnes

kaebuse põhjal, kui ta leiab, et kohtuvälises menetluses ei ole menetlust lõpetatud väärteomenetlust

välistavatel asjaoludel vastavalt käesoleva seadustiku §-le 29.

Lähtudes eeltoodust kohus lõpetab väärteomenetluse ning tühistab kohtuvälise menetleja otsuse.

/allkirjastatud digitaalselt/

Indrek Nummert

Kohtunik

3 (3)