3-14-51506/37 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Madis Ernits, Tiina Pappel, Tanel Saar Määruse tegemise aeg ja koht 31. märts 2016, Tartu Haldusasja number 3-14-51506 Haldusasi Sergei Kišunase kaebus Tallinna Vangla vastu mittevaralise kahju 4390 euro nõudes seonduvalt Tallinna Vangla kinnipidamistingimustega Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 15. mai 2015. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Tallinna Vangla apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Sergei Kišunas Vastustaja Tallinna Vangla RESOLUTSIOON 1. Jätta Sergei Kišunase 2. märtsi 2016. a taotlus kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata. 2. Tühistada Tartu Halduskohtu 15. mai 2015. a otsus ja lõpetada asja menetlus. 3. Tagastada D.F. 23. augustil 2014 tasutud riigilõiv summas 15 eurot. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse teatavakstegemisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Tallinna Vangla registreeris 2. aprillil 2014 S. Kišunase kahju hüvitamise nõude, milles ta nõudis ajavahemikul 30. märtsist 2012 kuni 30. jaanuarini 2013 kinnipidamistingimustega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist 600 eurot iga Tallinna Vanglas viibitud kuu eest. 2. S. Kišunas esitas 16. juulil 2014 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta soovib Tallinna Vangla tekitatud mittevaralise kahju 4930 euro hüvitamist seoses ebapiisava põrandapinna tagamisega perioodil 1. aprill 2012 kuni 1. veebruar 2013. Kaebuse põhjendused: 1) Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) järgi on igal kinnipeetaval õigus oma isiklikule ruumile, mille suuruseks on 4 m2. Vaidlusalusel perioodil viibis kaebaja 6-kohalistes kambrites, kus ei olnud iga kinnipeetava kohta vähemalt 4 m2 isiklikku ruumi. Isikliku ruumi arvutamisel tuleb lähtuda kambri üldpindalast, millest on maha arvatud mööbli ning tualeti alla jääv pind. 2) Riideid tuleb kuivatada elukambris, mistõttu on seal pidevalt niiske ja rõske. Samuti kurnas kambrite kunstlik valgustus silmi.

2

3. Tartu Halduskohus rahuldas 15. mai 2015. a otsusega kaebuse osaliselt ning mõistis Tallinna Vanglalt S. Kišunase kasuks välja hüvitise 861 eurot ja menetluskulud 2,62 eurot. Otsuse põhjendused: 1) Kaebus tuleb vaadata läbi perioodi 1. aprill 2012 kuni 30. jaanuar 2013 osas. Hinnates isiku kinnipidamist Tallinna Vangla kambrites (tl 37-39, 55-58) tuleb möönda, et kaebaja viibis Tallinna Vangla kambrites vaidlusalusel perioodil kokku 287 kalendripäeva, kus põrandapinda oli alla 3 m2, mida saab pidada EIÕK art 3 rikkumiseks. Seega saab kaebajale määrata selle eest rahalise kompensatsiooni. Vastustaja tegevus kaebaja kinnipidamisel oli õigusvastane osas, kus kaebaja isiklik ruum kambris jäi alla 3 m2. 2) Kambris asuvat tualetti ei saa kambri põrandapinna määramisel arvesse võtta, vaatamata sellele, et vangla sisekorraeeskirja (VSkE) § 7 lg-s 1 on WC nimetatud kambri sisustusse kuuluvana. EIK on pidanud samuti põhjendatuks välistada tualeti alune pind kambri põrandapinna hulgast. Mööblialust pinda põrandapinna hulgast välja ei arvutata. S. Kišunase kaebus mittevaralise kahju hüvitamise nõudes kuulub rahuldamisele ainult seoses kambri põrandapinna mittevastavusega nõuetele. 3) Hüvitise suuruse määramisel võetakse arvesse, et kaebaja viibis Tallinna Vanglas pikka aega, s.o 287 päeva kalendripäeva tingimustes, kus isiklik ruum oli alla 3 m2 ning samal ajal puudus võimalus liikuda väljaspool kambrit, kuna kaebaja oli vahistatu staatuses. Põhjendatud on mõista välja Tallinna Vanglalt S. Kišunase kasuks iga päeva eest, mil kaebaja on viibinud Tallinna Vanglas kambris, kus oli alla 3 m2 põrandapinda isiku kohta, 3 eurot päeva kohta, s.o kokku 861 eurot. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS 4. Tallinna Vangla esitas 15. juunil 2015 apellatsioonkaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 15. mai 2015. a otsus osas, millega kohus mõistis vanglalt S. Kišunase kasuks välja hüvitise 861 eurot ja menetluskulu 2,62 eurot ning teha asjas uus otsus, millega jätta kaebus täielikult rahuldamata asja uueks läbivaatamiseks saatmata ja menetluskulud jätta S. Kišunase enda kanda. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 1) WC alla jääv pind tuleb kambri põrandapinna suuruse arvestamisel välja arvata. S. Kišunas oli Tallinna Vanglas paigutatud kambritesse, mis vastasid siseriiklikes õigusaktides sätestatud põrandapinna ruutmeetritele, mistõttu ei ole kaebajat inimväärikust alandavates tingimustes hoitud. 2) Kuna vangla tegevus oli õiguspärane, on täitmata üks kahju hüvitamise eeldustest, mistõttu on vanglalt mittevaralise kahju hüvitise ja menetluskulu väljamõistmine põhjendamatu. 3) Kohtu siseveendumuse kujunemine ei ole jälgitav. 4) Kohus on jätnud arvestamata, et inimõigustel on ajas dünaamiline iseloom, mis tähendab, et teatud õiguste kaitse läheb aja jooksul rangemaks ja täieneb. Eesti riik ei saa varasemat õiguspraktikat ja esinenud olukordi muuta, mistõttu saab õiguspärane halduspraktika muutuda õigusvastaseks alles rikkumise tuvastamisel. Eesti riik ei ole olnud tegevusetu ja on astunud konkreetseid samme, et viia kehtiv õigus kooskõlla EIK praktikaga. Halduskohus ei ole Eesti riigi tegevuse osas kohtuotsuses seisukohta võtnud ega põhjendanud, miks need asjaolud käesoleval juhul arvestatavad ei ole. 5) Halduskohus ei ole põhjendanud välja mõistetud hüvitise suurust. 5. S. Kišunas esitas 18. juunil 2015 vastuse Tallinna Vangla apellatsioonkaebusele, milles ta palub jätta vastustaja apellatsioonkaebus rahuldamata. 6. S. Kišunas esitas 2. märtsil 2016 tähtaja ennistamise taotluse. Kaebaja juhib ringkonnakohtu tähelepanu sellele, et ta on kinnipeetav ja talle laieneb eeskätt vangistusseadus. Tema hinnangul võib VangS § 11 lg-st 8 tulenevalt esitada kaebuse halduskohtule juhul, kui vangla on taotluse rahuldamata jätnud. Kaebaja märgib, et kuna Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) on oma lahendis välja toonud, et Tallinna Vangla kinnipidamistingimused olid alla igasugust arvestust ja mõistis välja rahalise hüvitise sellistes tingimustes viibimise eest, siis oli

3

kaebajal alust eeldada, et Tallinna Vangla rahuldab ka tema kahjunõude. Kaebaja märgib veel, et kuna vangla näol on tegu riigiasutusega, siis ei saanud ta ametlikule dokumendile vastamata jätta. Kaebaja väitel pöördus ta Tallinna Vangla poole ja vastustaja kinnitas, et kaebaja saab kahjunõudele vastuse väikese viivitusega. 7. Tallinna Vangla esitas 17. märtsil 2016 seisukoha, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 15. mai 2015. a otsus ja lõpetada asja menetlus. Vastustaja on seisukohal, et S. Kišunas ei ole esitanud põhjendusi, mis tingiksid kaebuse esitamise tähtaja ennistamise. Vastustaja märgib veel, et kuivõrd kaebaja viibib seoses käesoleva vangistusega vanglas juba alates 30. märtsist 2012, siis ei ole kaebajale ilmselgelt teadmata VangS § 11 lg 8 regulatsioon. Tallinna Vangla leidis, et kaebaja käitumine kahju hüvitamise nõude menetluses ei vabanda kaebuse esitamiseks ettenähtud tähtaja ületamist, vaid pigem järeldub sellest kaebaja ebapiisav huvi enda õiguste kaitsmise suhtes. Kuna kaebaja on halduskohtule 17. juulil 2014 laekunud pöördumises toonud välja, et tema kaebuse registreerimisest Tallinna Vanglas on möödunud juba üle 60 päeva, võib järeldada, et kaebaja on teadlik riigivastutuse seaduse (RVastS) § 18 lg-s 2 sätestatust. Tõene ei ole kaebaja väide, et ta on pöördunud Tallinna Vangla poole ning saanud vanglalt kinnituse. Tallinna Vangla dokumendiregistri kohaselt ei ole kaebaja perioodil 1. aprill 2014 kuni 17. juuli 2014 esitanud Tallinna Vanglale ühtegi vastavasisulist pöördumist ning ka kaebaja telefonikõnede väljavõttes ei kajastu telefonikõnet Tallinna Vanglale. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 8. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja taotlus kaebetähtaja ennistamiseks tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 15. mai 2015. a otsus tuleb tühistada olenemata vastustaja apellatsioonkaebuse sisust ja lõpetada asja menetlus. 9. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 197 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras halduskohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes apellatsioonkaebusega vaidlustatud ulatuses ning lg 2 kohaselt ei ole ringkonnakohus seotud apellatsioonkaebuse õiguslike põhjendustega. Kohtupraktikas on selgitatud, et ulatuses, milles esimese astme halduskohtu lahend on vaidlustatud, kontrollib ringkonnakohus otsuse seaduslikkust kõigist asja lahendamisel olulistest materiaalõiguslikest, protsessuaalsetest ja tõendamisse puutuvatest aspektidest lähtudes (Riigikohtu 15. jaanuari 2014. a otsus nr 3-3-1-71-12, p 13.3; 13. novembri 2008. a otsus nr 3-3-1-26-08, p 11; 11. märtsi 2004. a otsus nr 3-3-1-8-04, p 24; 16. oktoobri 2002. a otsus nr 3-3-1-41-02, p 15). Seega on ringkonnakohtul käesolevas asjas õigus kontrollida, kas halduskohus on S. Kišunase hüvitamiskaebuse põhjendatult läbi vaadanud. 10. Asja materjalidest nähtuvalt on Tallinna Vangla registreerinud S. Kišunase esitatud kahju hüvitamise nõude vanglale 2. aprillil 2014. Halduskohus menetles 16. juulil 2014 kohtule esitatud S. Kišunase hüvitamiskaebust, milles kaebaja palus mõista Tallinna Vanglalt välja kinnipidamistingimustega tekitatud mittevaralise kahju hüvitisena 4930 eurot. 11. Hüvitamiskaebusega halduskohtusse pöördumisel näeb VangS § 1¹ lg 8 ette, et vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud RVastS-is sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. RVastS § 18 lg-st 1 tuleneb vanglale 2-kuuline tähtaeg taotluse lahendamiseks. Kohtupraktikas on sedastatud, et VangS § 1¹ lg-s 8 toodud kohtueelse menetluse läbimise järgselt kohtusse pöördumisele kehtib RVastS § 18 lg-st 2 tulenev 30-päevane kohtusse pöördumise tähtaeg. RVastS § 18 lg 2 reguleerib kohtusse pöördumist ka taotluse tähtaegselt lahendamata jätmise korral (Riigikohtu 8. oktoobri 2008. a määrus nr 3-3-1-41-08, p 9; 4. aprilli 2013. a määrus nr 3-3-1-86-12, p 11). Seega peab kinnipeetav või vahistatu kohtusse pöörduma hiljemalt 30 päeva jooksul vanglale esitatud taotluse läbivaatamiseks ettenähtud 2-kuulise tähtaja möödumisest. Seega oli kaebajal käesolevas asjas

4

kohustus esitada halduskohtule kaebus, arvestades vangla esitatud kahju hüvitamise nõude esitamise aega, hiljemalt 2. juulil 2014, kuid kaebaja on kaebuse halduskohtusse esitanud alles 16. juulil 2014. Seega on S. Kišunas esitanud hüvitamiskaebuse halduskohtule mittetähtaegselt. Kaebuses ei ole kaebaja tähtaja ennistamise taotlust esitanud. Kaebaja esitas ringkonnakohtule 2. märtsil 2016 taotluse kaebetähtaja ennistamiseks. 12. Kohtupraktikas on sedastatud, et üldjuhul peaksid tähtaja ennistamist õigustama objektiivsed takistused, kuid erandlikel juhtudel võib arvestada ka menetlusosalise subjektiivseid võimeid asjadest aru saada ja oma käitumist õigusaktidele vastavalt juhtida. Ka on rõhutatud, et tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui kaebaja ei ole olnud piisavalt hoolikas, et välja selgitada vaidluse algatamise kord, s.h tähtajad. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul (Riigikohtu 16. jaanuari 2009. a määrus nr 3-3-1-75-08, p-d 16 ja 17). Subjektiivsete õiguste kaitse süsteem Eesti kohtutes, kus menetluse algatamine sõltub isiku avaldusest, eeldab, et isikud näitavad ka ise oma õiguste kaitsel üles piisavat huvi. Kui kogenematul isikul tekib kahtlus oma õiguslikes teadmistes, peab ta mõistliku aja jooksul otsima professionaalset abi. Vajadusel saab isik koheselt pöörduda kohtu poole, taotledes tasuta õigusabi määramist (Riigikohtu 1. oktoobri 2002. a määrus nr 3-3-1-57-02, p 19). 13. S. Kišunase tähtaja ennistamise avaldusest nähtub, et kaebaja eeldas, et vangla lahendab tema kahju hüvitamise taotluse ning kaebaja väitel sai ta Tallinna Vanglalt ka vastavasisulise kinnituse. Tallinna Vangla väidetel ei ole kaebaja tähtaja ennistamise avalduses märgitu tõene, kuna Tallinna Vangla dokumendiregistri kohaselt ei ole kaebaja perioodil 1. aprill 2014 kuni 17. juuli 2014 esitanud Tallinna Vanglale ühtegi vastavasisulist pöördumist ning ka kaebaja telefonikõnede väljavõttes ei kajastu telefonikõnet Tallinna Vanglale. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja ootus vastustaja suhtes kahju hüvitamise kaebuse lahendamiseks ega ka vastustaja käitumine kahju hüvitamise nõude menetluses ei vabanda kaebuse esitamiseks ettenähtud tähtaja ületamist. Pigem järeldub sellest kaebaja ebapiisav huvi enda õiguste kaitsmise suhtes ja sellest tingituna ka kaebetähtaja järgimise olulisuse suhtes, mistõttu ei põhista ringkonnakohtu hinnangul kaebaja 2. märtsi 2016. a taotluses nimetatud asjaolud kaebetähtaja ennistamise vajalikkust. Ringkonnakohtul ei ole alust kahelda vastustaja väites, et nii dokumendiregistrist kui ka kaebaja telefonikõnede väljavõttest ei nähtu, et ta oleks Tallinna Vangla poole pöördunud ja vastuse saanud. Eelnevat kinnitab ka asjaolu, et kaebaja ei ole oma väidete tõendamiseks esitanud Tallinna Vangla avaldust, kust nähtub kinnitus, et kaebaja taotlus lahendatakse. Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu kaebaja tähtaja ennistamise taotluses esitatust, et esineksid objektiivsed või subjektiivsed takistused, mis õigustaksid tähtaja ennistamist. Eeltoodust arvestades on ringkonnakohus seisukohal, et kuna käesolevas asjas ei esine selliseid mõjuvaid põhjuseid, mis oleksid takistanud kaebajal kaebust halduskohtule tähtaegselt esitamast, siis tuleb S. Kišunase kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlus jätta rahuldamata. Seega on halduskohus võtnud S. Kišunase kaebuse ebaõigesti menetlusse ja teinud otsuse mittelubatava kaebuse suhtes. 14. HKMS § 200 p 5 kohaselt on ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse lahendamisel õigus tühistada määrusega halduskohtu otsus osaliselt või täielikult ja jätta kaebus läbi vaatamata või lõpetada asja menetlus. HKMS § 152 lg 1 p 2 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt käesoleva seadustiku § 124 lg-le 2. HKMS § 124 lg 2 kohaselt kohus lõpetab määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. HKMS § 155 lg 3 ls 1 kohaselt kui kaebuse jätab läbi vaatamata või menetluse lõpetab kõrgema astme kohus, tühistab ta ühtlasi määrusega alama astme kohtu lahendi. Kuna Tartu Halduskohus on menetlenud tähtaja rikkumisega esitatud kaebust, siis tühistab ringkonnakohus halduskohtu otsuse täielikult ja lõpetab asja menetluse. 15. HKMS § 104 lg 5 p 4 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 2 või p 4 alusel. Tartu Halduskohus rahuldas 21. augusti 2014. a määrusega

5

(tl 21-21p) kaebaja menetlusabi taotluse osaliselt ning vabastas ta riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel 132,90 euro ulatuses ja määras tasumisele kuuluvaks riigilõivuks 15 eurot. Esimese astme kohtus nõutud riigilõivu 15 eurot on asjas tasunud D. Fedotova 23. augustil 2014 (tl 25). Kuna ringkonnakohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 2 alusel, siis kuulub asjas tasutud riigilõiv 15 eurot D.F. tagastamisele. 16. Kuna apellatsiooniastmes oli Tallinna Vangla riigilõivu tasumisest HKMS § 104 lg 10 alusel vabastatud, puudub alus antud osas menetluskulude jaotamiseks.

Madis Ernits

Tiina Pappel

Tanel Saar allkirjastatud digitaalselt allkirjastatud digitaalselt allkirjastatud digitaalselt